3-2-4-1-11

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-4-1-11 Tartu,

1. aprill
2. a Eesistuja Märt Rask, liikmed Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine Aleksander Miilitsa hagis Püssi linna vastu kahjuhüvitise saamiseks. Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1025020
5. märts
6. a, kirjalik menetlus
7. Tühistada Tartu Halduskohtu
8. detsembri
9. a määrus asjas nr 3-08-
11. Saata asi Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Aleksander Miilits esitas
13. septembril 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Püssi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) tegevuse peale ja palus hüvitada talle õigusvastaselt tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt tegi Püssi linnapea kaebajale kui Püssi linnas Viru 10 asuva elamu (edaspidi elamu) korteriomanikule
14. septembril 2006 ettekirjutuse (edaspidi ettekirjutus) elamu lammutamiseks kooskõlastatult teiste kaasomanikega ning enne lammutustööde algust linnalt lammutusloa taotlemiseks. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse selle ettekirjutuse tühistamiseks. Kohtumenetluse käigus tunnistas linnavalitsus
15. detsembri
16. a korraldusega ettekirjutuse kehtetuks. Pärast seda lammutas linnavalitsus elamu, tekitades kaebajale õigusvastase tegevusega kahju.
17. Tartu Halduskohus lõpetas
18. detsembri
19. a määrusega kaebuse menetluse. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt tunnistas linnavalitsus elamu lammutamise ettekirjutuse kehtetuks ning seega ei tegutsenud ta elamu lammutamisel haldusorganina. Kuivõrd Püssi linn on elamu korterite reaalosade valdava osa omanik, siis tegutses ta kaasomaniku esindajana. Kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud küsimused on eraõiguslikud küsimused, mis tuleb lahendada Viru Maakohtus.
20. Aleksander Miilits esitas
21. mail 2010 Viru Maakohtule hagi Püssi linna vastu 84 000 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt lammutas kostja elamu pärast korteriomanikele tehtud sellekohase ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, tekitades elamu õigusvastase lammutamisega hagejale varalise kahju hagis nõutud suuruses.
22. Viru Maakohus võttis
23. juuni
24. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja saatis samal päeval hagi koos lisadega kostjale vastamiseks. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, sest see ei kuulu maakohtu pädevusse. Hageja palus tsiviilasja menetlust jätkata ning vajadusel esitada asi Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.
25. Viru Maakohus saatis
26. veebruari
27. a määrusega asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et hageja nõuab haldusakti ja haldusorgani tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohtu seisukoha kohaselt võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kuna halduskohus on samas asjas lõpetanud menetluse, siis välistab jõustunud kohtulahend kaebuse menetlemise halduskohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 425 lg 4 kohaselt, kui kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on enne samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi. ERIKOGU SEISUKOHT
28. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 9 järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb erikogul päeva kohtu määramisel hinnata, kas tegemist on eraõiguslikust või avalik-õiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega ning kas seaduses on kohtupädevuse osas sätestatud erandit.
29. Riigikohtu erikogu on
30. aprillil 2002 asjas nr 3-3-4-2-02 tehtud määruses ja
31. märtsil 2002 asjas nr 3-3-4-1-02 tehtud määruses selgitanud, et
32. jaanuaril 2002 jõustunud RVastS § 17 lg-st 1 ja § 1 lgst 1 tuleneb, et avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib kannatanu esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis sama elamu teise korteriomaniku hagi alusel algatatud elamu lammutamisest tulenevas kahju hüvitamise asjas, et tegemist on haldusasjaga (vt Riigikohtu
33. novembri
34. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-09, p-d 11 ja 12). Selles asjas tuvastati, et elamu lammutamise aluseks on kehtiv haldusakt - Püssi Linnavolikogu
35. mai
36. a otsus. Erikogu nõustub tsiviilkolleegiumi eelnimetatud otsuse järeldusega. Kuna elamu lammutamisel täideti volikogu otsust, on erikogu seisukohal, et Püssi linn täitis selle käigus oma avalik-õiguslikke ülesandeid, mitte ei teostanud omandiõigust elamu kaasomanikuna.
37. Seega kuulub asi halduskohtu pädevusse. Tartu Halduskohtu
38. detsembri
39. a määrus asjas nr 3-08-1890 tuleb tühistada ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Märt Rask, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Tambet Tampuu