RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-18-11 18. apri

) § 422 lg 1 sätestab: "Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks või sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat." Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile.

§ 422

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega.

§ 422

lg 1 on analoogia korras kohaldatav ka halduskohtumenetluses tähtaja ennistamise otsustamisel. Riigikohtu halduskolleegium jääb varasemas praktikas avaldatud seisukohtade juurde, et haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise (

1. jaanuari
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1).
3. Puudub vaidlus selles, et kaebetähtaja viimane päev antud asjas oli
4. aprill
5. Halduskohus ja ringkonnakohus ei asunud seisukohale, et kaebaja väide haiguse kohta on ümber lükatud. Kohtud asusid sisuliselt seisukohale, et kaebuse tähtaegne esitamine oli vaatamata väidetavale haigusele võimalik kaebaja tervist ohtu seadmata. Selle järelduse tegid kohtud asjaolust, et kaebuse tekst oli koostatud hiljemalt
6. aprillil
7. Riigikohus ei nõustu halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohaga

§ 422lg 1 kohaldamisel.

Asjaolu, et isik on suutnud koostada kaebuse teksti või korraldada selle koostamise kaebetähtaja jooksul, ei välista haiguse lugemist mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kaebuse teksti koostamine või selle korraldamine, lõpliku otsuse tegemine kaebuse sisu ja kaebuse esitamise kohta ning kaebuse esitamine kohtule nõuavad erinevate toimingute tegemist ja võivad mõjutada isiku tervist erinevalt.

1. Oma järeldusega rikkusid kohtud uurimispõhimõtet ja kohustust rajada lahend tõenditele. Kaebuse teksti koostamine võis luua kohtu jaoks põhjendatud kahtluse, et haigus ei pruukinud takistada ka kaebuse tähtaegset esitamist. Tähtaja ennistamise taotlust ei saanud aga jätta rahuldamata üksnes kahtlusele tuginedes. Kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks oleks kohtud HKMS § 16 lg 2 teise lause ja § 25 lg 2 kohaselt pidanud koguma tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku tõendite esitamiseks.
2. Lisaks eeltoodule tõi ringkonnakohus esile asjaolud, et haiguse põhistamiseks esitatud arstitõend ei vasta

§ 422

lg 2 teise lause alusel kehtestatud määrusele nr 85 ja et sellest ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik seisund kaebetähtaja lõpus. Kolleegium on seisukohal, et need ringkonnakohtu poolt viidatud asjaolud ei andnud kohtule alust jätta arvestamata kaebaja haigusega.

§ 422lg 3 kohaselt on kaebajal võimalik põhistada haigust ka muude tõenditega.

Kui ringkonnakohus pidas arstitõendit puudulikuks, oleks ta HKMS § 16 lg 2 teisest lausest tulenevalt pidanud koguma haiguse kohta tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku nende esitamiseks. 15. Eespool viidatud menetlusvead võisid tuua kaasa kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse ebaõige lahendamise. Seetõttu rahuldab Riigikohus vastavas osas määruskaebuse ja saadab asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 743 lg 2). Asja uuel lahendamisel tuleb hinnata ka vastustaja väidet, et kaebaja oleks haiguse tõttu pidanud korraldama kaebuse esitamise esindaja poolt. Sellega seoses tuleb pöörata tähelepanu ka küsimusele, kas menetlusosalisel peab vähemalt üldjuhul olema õigus tutvuda esindaja poolt koostatud menetlusdokumendiga enne selle esitamist kohtule. HKMS § 90 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kautsjon tagastada. Tõnu Anton Ivo Pilving Harri Salmann