3-3-1-8-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-8-11

1. aprill 2011 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann H. L. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, Viru Vangla direktori
2. septembri
3. a käskkirja nr 208 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks uue haldusakti andmiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-09-1405 H. L. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Jätta H. L. kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a otsus haldusasjas nr 3-09-1405 muutmata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. H. L. esitas
11. juunil 2009 kaebuse Tartu Halduskohtule, paludes tuvastada Viru Vangla toimingute -taotlustele vastamise tähtaja ületamise ja neile mittepädeva ametniku poolt vastamise, samuti tema vaide menetlemise ja vaide edastamise tähtaegade ületamise - õigusvastasus, tühistada Viru Vangla direktori
12. septembri
13. a käskkiri nr 208 ning kohustada vanglat andma uus haldusakt. Kaebuse kohaselt esitas H. L.
14. oktoobril 2008 vanglale taotluse sooja ihupesu kambrisse lubamiseks.
15. detsembril 2008 jättis ebapädev ametnik taotluse rahuldamata.
16. novembril 2008 esitas H. L. vanglale teistkordselt sama taotluse seoses liigesevalude tugevnemisega.
17. detsembril 2008 vastas taotlusele samuti ebapädev ametnik. H. L. esitas
18. jaanuaril 2009 Justiitsministeeriumile hiljem täiendatud vaide vangla
19. detsembri
20. a haldusakti ja käskkirja nr 208 tühistamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks kambris riietusesemete lubamiseks ning Viru Vangla direktori
21. märtsi
22. a otsuse tühistamiseks, millega jäeti rahuldamata tema vastavasisuline taotlus. Vangla edastas vaide
23. märtsil 2009, ületades vaide edastamise tähtaja 49 päeva võrra. Justiitsministeeriumi
24. mai
25. a vaideotsusega nr 11-7/3586 rahuldati vaie osaliselt. Vaie jäeti rahuldamata käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamise nõude osas. Kaebaja hinnangul on vangla andnud käskkirja nr 208 volitusi ületades, see on ebaproportsionaalne ning motiveerimata. Põhjendatud huvina on nimetatud õigusvastaste toimingute tuvastamist ning õigusvastaste toimingutega tekitatud kahjunõude esitamist, samuti riietusesemete lubamist.
26. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri ei riku kaebaja õigusi, on õiguspärane ja puudub alus käskkirja kui üldkorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Käskkirjaga nr 208 määras vangla direktor kindlaks riideesemed, mida kinnipeetavatel on lubatud kambris omada ja kanda. Soodusolukorra loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või ebaproportsionaalsena. Käskkirja kehtetuks tunnistamisel tuleks lähtuda vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-s 1 sätestatud üldnormist. Lisaks on kohtumenetluse ajaks asjaolud muutunud. Viru Vangla
27. novembri
28. a käskkirjaga nr 1.1-1/321 võimaldati kinnipeetavatel, v.a kartserikaristuse kandmise ajaks,
29. detsembrist 2009 kuni
30. märtsini 2010 omada kambris ühte komplekti isiklikku sooja pesu.
31. Tartu Halduskohus jättis
32. märtsi
33. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei saanud vaide õigeaegne edastamata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes vaidemenetluses tehtud ebasoodne lahend. Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riietusesemete kambrisse lubamine ei saa põhjendatud huviks olla, sest vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine ei too kaasa kaebajale riietusesemete lubamist. Põhjendatud huviks võiks olla küll kahjunõude esitamine, kuid käesoleval juhul on kaebajale tema soovitud riideesemed
34. detsembril 2009 kambrisse lubatud. Samuti on kehtetuks tunnistatud
35. novembri
36. a taotlusele antud vastus. Seega ei ole täidetud ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest. Käskkirja nr 208 kehtetuks tunnistamisega ei laieneks H. L.-le nimetatud üldkorraldusega antud õigus kanda lisaks vangla riietusele ka teatud isiklikke riideid. Viru Vangla kinnipeetavatele ei ole ette nähtud isiklike riiete kandmist. Kaebajal tuleb VangS § 46 lg 1 kohaselt kanda vangla riietust. Kinnipeetaval puudub seaduslik õigus nõuda Viru Vanglas täielikult isiklike riiete kandmise õigust. Käskkiri nr 208 on soodustav üldkorraldus, millega antakse kõikidele avatud sektsioonide kinnipeetavatele õigus kanda teatud isiklikke riideid ilma vastavat taotlust tegemata. Sooduskorra loomist ei saa tõlgendada kaebaja õigusi piiravana, ebamõistliku või ebaproportsionaalsena.
37. Apellatsioonkaebuses palus H. L. tühistada Tartu Halduskohtu
38. märtsi
39. a otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebuse nõude osas, milles kaebaja palus kohustada Viru Vanglat andma uus üldkorraldus. Apellandi põhjendatud huviks on preventiivne eesmärk, mis seisneb tervise kahjustamisest hoidumises ning selles, et vangla lõpetaks edaspidi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise. Samuti on põhjendatud huviks apellandi õiguste taastamine, kuna tal on õigus eeldada, et ametiasutus käitub edaspidi õiguspäraselt ning ei korda õigusrikkumisi. Vangla on taotlusele vastamisel ja vaide edastamisel tähtaegade ületamisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.
40. Tartu Ringkonnakohus jättis
41. septembri
42. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud neid tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ning TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. Halduskohus on õigustatult jätnud kaebuse vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Vaide edastamisega viivitamine ja sellest tulenev ootamine ei saanud tekitada apellandile sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel ei saa olla ka huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Samuti ei saanud vaide edastamisega viivitamine kuidagi mõjutada vaideotsuse sisu. Vastustaja ei rikkunud vaide edastamise tähtaega 49 päeva võrra, nagu väidab apellant. Vastustajal puudus võimalus vaiet Justiitsministeeriumile edastada enne, kui vaides esinenud puudused olid kõrvaldatud. Tühistamis- ja kohustamisnõude kohta märkis ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkiri on seaduse alusel antud ja selle tühistamiseks puudub alus. Samuti ei saa käskkiri enam kaasa tuua apellandi subjektiivsete õiguste rikkumist, sest Viru Vangla direktori
43. novembri
44. a käskkirjaga nr 1.11/321 on kinnipeetaval lubatud omada kambris ühte komplekti isiklikku sooja pesu ning
45. detsembril 2009 on see apellandile väljastatud. Halduskohus võib kohustada haldusorganit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, kuid ei saa haldusorganile ette kirjutada uue haldusakti sisu. Tegemist on vangla direktorile VangS § 46 lg 2 alusel antud kaalutlusõiguse alusel vastuvõetava otsusega ja kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjendusi, miks halduskohus peaks kohustama vastustajat tema taotlust veel kord läbi vaatama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
46. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) nii haldus- kui ka ringkonnakohus on jätnud läbi vaatamata kaks H. L. esitatud nõuet - tema
47. oktoobri
48. a taotlusele hilinenult ning mittepädeva ametniku poolt vastamise nõude ja tema
49. novembri
50. a taotlusele mittepädeva ametniku poolt vastamise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Esimesele taotlusele vastas 50 päeva pärast taotluse esitamist vangla meditsiiniosakonna juhataja, ületades seega vastamise tähtaega 20 päeva. Teisele, korduvale taotlusele riideesemete väljastamiseks vastas vangla vanemvalvur. VangS § 46 lg 2 kohaselt on isikliku riietuse lubamise õigus ainult vangla direktoril. Seega on teiste isikute poolt nendele taotlustele vastamine õigusvastane; 2) eelnimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on õigusvastaste toimingute tuvastamine, nendega tekitatud kahju nõude esitamine ning preventiivne huvi, et vältida edaspidi ebapädevate isikute poolt taotlustele vastamist ja tähtaegade ületamist; 3) kohtud on ebaõigesti leidnud, et kassaatoril puudub põhjendatud huvi vaide edastamise tähtaegade ületamise tuvastamisnõude vastu ning et tähtaja ületamine ei rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et vastustaja on vaide edastamisega viivitanud vähem aega, kui seda on väitnud H. L. Kui ringkonnakohus möönis, et vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduses ettenähtud vaide edastamise tähtaegu, oleks tulnud vangla toiming õigusvastaseks tunnistada. Nii esimeses kui ka teises kohtuastmes on kassaator põhjendatud huvina nimetanud kahju hüvitamist ja preventiivset huvi, et vältida õigusrikkumise kordumist; 4) kuna kassaator pole esitanud kahju hüvitamise nõuet, ei tohtinud kohtud asuda lahendama kahjunõude küsimust; 5) käskkirja nr 208 tühistamise ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõude osas on kohtud rikkunud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus on oma otsuses märkinud, et kohtul puudub volitus teha vastustajale ettekirjutust, millist haldusakti välja anda ning võimalik oleks üksnes kohustada haldusorganit taotlust uuesti läbi vaatama. Kassaatorile ei antud võimalust oma nõuet muuta. Kassatsioonkaebuses palub ta kohustada vanglat haldusakti sisu uuesti läbi vaatama; 6) käskkiri nr 208 on materiaalselt õigusvastane, disproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega ning tuleb tühistada. Kassaator palub tunnistada õigusvastaseks ka soovitud riietusesemete mittelubamise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
51. Halduskohtule esitatud kaebuses palus H. L. tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid tema vaide läbivaatamise ja vaide edastamise tähtaegade ületamises ning tema taotlustele ebapädevate isikute poolt ja hilinenult vastamises. Samuti taotles H. L. käskkirja nr 208 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist uue haldusakti andmiseks.
52. Tuvastamiskaebuse osas leidis halduskohus, et vaide edastamata jätmine HMS § 80 lg-s 1 ette nähtud seitsme päeva jooksul ei saanud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, neid saanuks rikkuda vaidemenetluses tehtud kaebaja jaoks ebasoodne lahend. Halduskohus märkis, et kuigi Riigikohus on preventiivset huvi põhjendatud huvina tunnustanud, puudub käesoleval juhul põhjendatud huvi, selgitades, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine riietusesemete lubamist kaasa ei tooks. Halduskohus ei tunnustanud ka kahjunõude esitamise kavatsust põhjendatud huvina, sest ükski mittevaralise kahju hüvitamise tingimustest polnud täidetud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvi kohta märkis ringkonnakohus, et viivitus ja sellest tulenenud ootamine ei saanud H. L.-le tekitada sellist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele.
53. Kahjunõude esitamise kavatsuse kui põhjendatud huvi osas ühineb kolleegium kohtute seisukohaga.
54. juuni
55. a otsuses asjas nr 3-3-1-24-10 (p 17) selgitas kolleegium järgmist: "Asjaolusid arvestades ei oleks H. L. kahju hüvitamise nõudel ilmselgelt perspektiivi, sest vaide edastamisega viivitamine ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine." Kolleegium nõustub kohtutega, et ka käesoleval juhul ei saanud vaide edastamisega viivitamine ning sellest tulenev täiendav ootamine tekitada H. L.-le sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahjuhüvitise väljamõistmine. Vastuseks kassatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi
56. veebruari
57. a määrus asjas nr 3-3-1-88-09).
58. Kassatsioonkaebuses märgib H. L., et ta on nii esimeses kui ka teises kohtuastmes põhjendatud huvina nimetanud ka preventiivset huvi, et vältida õigusrikkumiste kordumist, kuid kohtud on põhjendatud huvi olemasolu välistanud üksnes kahju hüvitamise nõude analüüsimisega. Halduskohtule esitatud kaebuses H. L. preventiivset huvi oma põhjendatud huvina ei nimetanud, küll aga tegi ta seda halduskohtu istungil (tl 125). Kolleegium märgib, et halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt ei kujuta H. L. poolt istungil avaldatu endast siiski sellist preventiivset huvi, mis Riigikohtu praktika kohaselt on nõutav tuvastamiskaebuse esitamiseks. Protokolli kohaselt selgitas H. L. istungil järgmist: "Mul on põhjendatud huvi, tervise kahjustamisest hoidumine, kahju nõue ja preventatiivne." Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt otsuseid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09 ja 3-3-1-24-10). H. L. poolt halduskohtu istungil nimetatud preventiivne huvi ei olnud aga ilmselgelt suunatud mitte tema vaiete õigeaegse edastamise tagamisele või taotlustele vastamisele, vaid tervise kaitsmisele ja soovitud riietusesemete saamisele. Halduskohus on H. L.-le selgitanud, et vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine riietusesemete kambrisse lubamist kaasa ei too. Nõuetekohast preventiivset huvi ei ole kassaator halduskohtule esitatud kaebuses ega ka istungil välja toonud ning on selle lisanud alles apellatsioonkaebuses. Seega on kohtud õigesti leidnud, et H. L.-l puudus põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
59. Kaebuses taotles H. L. ka käskkirja nr 208 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist uue haldusakti andmiseks, mis lubaks ilma vangla direktori otsuseta kanda ja kambris omada sooja pesu ning vähemalt ühte hooajale vastavat peakatet lisaks vangla väljastatud mütsile. Halduskohus asus seisukohale, et käskkiri nr 208 ei riku kaebaja õigusi, selle andmine oli õiguspärane ning puudub alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, leides, et käskkiri nr 208 oli õiguspärane ning tulenevalt asjaolust, et Viru Vangla direktori
60. novembri
61. a käskkirjaga on kinnipeetavatel ühe komplekti isikliku sooja pesu kambris omamine lubatud, ei saa see enam kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist kaasa tuua.
62. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, ega pea vajalikuks kohtute põhjendusi korrata.
63. Eeltoodust tulenevalt jätab Riigikohus H. L. kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause kohaselt arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann