RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-27-11 Määruse kuupäev 20. aprill 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A.F-i kaitsja va

§ 384

lg 1 kohaselt on kohtumenetluse poolel tingimusteta õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ja vaid menetlusvälise isiku õigus määruskaebuse esitamisele on pandud sõltuvusse tingimusest, et kohtumäärusega on piiratud tema õigusi ja seaduslikke huve. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et kannatanu kaebeõiguse ennistamine ei riku süüdistatava õigusi ega seaduslikke huve. Kuna kannatanu esitas süüdistatava vastu märkimisväärse suurusega tsiviilhagi, mille maakohus valdavas osas rahuldamata jättis, on kannatanu võimalik apellatsioonkaebus seotud just tsiviilhagiga ja on seega suunatud A.F-i vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud KrMS § 384 lg-s 1 sätestatut. Kõne all oleva sätte kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 384

lg 1 sõnastusest nähtub selgelt, et erinevalt menetlusvälise isiku kaebeõigusest ei ole kohtumenetluse poole kaebeõigus sõltuv sellest, kas kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Riigikohtu praktikas ei ole KrMS § 384 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õigust käsitletud, küll aga on KrMS § 384 lg-s 2 sätestatud õigust esitada määruskaebus tõlgendatud selliselt, et KrMS § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel või menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-9-10, p 7).
3. Käesolevas asjas esitas ringkonnakohtule määruskaebuse süüdistatava A.F-i kaitsja, kes on KrMS § 17 lg-st 1 lähtudes kohtumenetluse pool ja seega isik, kellel on KrMS § 384 lg-st 1 tulenevalt õigus määruskaebus esitada. Seetõttu on ringkonnakohus jätnud alusetult tema kaebuse KrMS § 323 lg 2 p-le 2, § 326 lg-le 2 ja §-le 390 viidates läbi vaatamata. Eelnevast lähtudes on ringkonnakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 lähtudes Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a määruse tühistamise ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmise Tartu Ringkonnakohtule.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Lähtudes KrMS § 390 lg-st 1, § 342 lg-st 1 ja § 306 lg 1 p-st 14 peab ringkonnakohus määruse koostamisel lahendama muu hulgas küsimused, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale määratud tasu ja kulud, mis on põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tulnuks ringkonnakohtul esmalt teha otsustus A.F-i kaitsja poolt taotletud õigusabi tasu kindlaksmääramise kohta, lähtudes seejuures riigi õigusabi seaduse § 22 lg-s 7 märgitust, seejärel aga oleks ringkonnakohus pidanud KrMS § 187 alusel otsustama, kelle kanda see menetluskulu jääb.

1. A.F-i kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu määruse peale kaebuse koostamisele kulunud kolme pooltunni eest OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa summas 57 eurot ja 53 senti (sh käibemaks 9 eurot ja 59 senti). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsuse punktidest 2 ja 23 rahuldada.

§ 187lg-st 1 lähtudes tuleb see menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi