Obsah (4)

§ 75§ 68§ 34§ 60

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil os

) §-s 75 ning § 68 lg-tes 3-6 sätestatut. Nii näiteks on võimatu ette kujutada, kuidas saab ilma vahetu kohtumiseta teha ülekuulatavale ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi (

§ 75

lg 3) või kuidas saab kontrollida, et ülekuulatav kasutab ütluste andmisel märkmeid ja muid dokumente tõepoolest vaid arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete edastamiseks (

§ 68lg 3).

Eelöeldu tähendab ühtlasi seda, et ülekuulamisena ei saa käsitada elektronposti vahendusel asetleidnud menetleja ja menetlusaluse isiku suhtlemist. Muu hulgas on võimatu ette kujutada, kuidas tagada elektroonilisel suhtlemisel

§ 34

lg 1 p-s 5 sätestatud kahtlustatava õigust olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Samuti ei võimalda kõnealune elektrooniline suhtlemine menetlejal efektiivselt realiseerida ülekuulamise taktikasoovitusi ja analüüsida vastuste tõepärasust lähtuvalt näiteks edastatava teabe struktuurist või ka kehakeele eripärast. Ka on vahetu ja suulise ülekuulamise korral minimeeritud oht, et keegi võib ütluste andjat mingil moel mõjutada. Samuti välistatakse suuresti võimalus, et ütlusi annab õige isiku asemel keegi teine. Elektronpostiga korraldatav ülekuulamine on aga neile ohtudele avatud, kuivõrd elektronkirja koostades võib vastajat mõjutada mõni muu isik või võib keegi teine suisa ülekuulatava asemel ise vastata. M. Ring selgitas maakohtu istungil, et elektronpostiga saadeti küsimused seetõttu, et telefonivestluse põhjal tundus I. Lindel olevat kiire aeg. Kriminaalkolleegium märgib, et eelnevalt välja toodud ütluste usaldusväärsust puudutavad ohud on sedavõrd tõsised, et neid ei kaalu üles menetleja soov tulla ülekuulatavale viimase ajanappuse tõttu vastu ja mitte korraldada aeganõudvat vahetut ülekuulamist.

1. Samuti andis M. Ring maakohtu istungil ütlusi, et ka menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi selgitati I. Lindele elektrooniliselt (tl 13). Samas ei ole viidatud elektronkirjade väljatrüki pinnalt võimalik mõista, millal ja millise e-kirjaga I. Lindele VTMS §-s 19 sisalduvaid õigusi tutvustati. Seetõttu on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
2. Täiendavalt tuleb märkida, et ka õiguste ja kohustuste tutvustamist menetlusalusele isikule ei saa viia läbi elektronposti teel. Õiguste ja kohustuste tutvustamine menetlusalusele isikule ei tohi olla pelk formaalsus, vaid isikule väärteomenetlust puudutava asjakohase teabe sisuline edastamine. Õigusi ja kohustusi sisaldava teabe saatmine elektronkirja tekstis või selle manuses koos muu väärteomenetlust puudutava infoga võib tuua endaga kaasa olukorra, kus menetlusalune isik ei pööra sellele teabele vajalikku tähelepanu. Õiguste ja kohustuste tutvustamine hõlmab endas ka menetlusaluse isiku võimalust saada menetleja käest lisainformatsiooni oma menetluslike õiguste ja kohustuste kohta. Elektronposti teel saadetud info korral efektiivne lisateabe küsimise võimalus menetlusalusel isikul aga puudub. Seega ei ole elektronposti abil menetlusalusele isikule võimalik tema õigusi ja kohustusi efektiivselt tutvustada ning sel moel toimimine rikub tema kaitseõigust. II
3. Maakohus on väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetanud, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole üheselt tuvastatud, milline füüsiline isik juriidilisest isikust menetlusaluse isiku huvides väärteo toime pani. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolu tuvastada üksnes I. Linde ütluste pinnalt, et pakendite taaskasutuse eest vastutab üksnes tema, kuivõrd Soomes elaval E. H.-l ei ole Electrocomp Eesti OÜ igapäevase tegevusega mingit sidet.
4. Eelnevast tulenevalt ei saa küll tugineda I. Linde poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele, ent ka maakohtu istungil ütlusi andes on I. Linde kinnitanud, et tema ei ole ainuke juhatuse liige. Sellest lähtuvalt juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt VTMS §-st 2 ja

§-st 63 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nimetatud sättest tuleneva tõendite vaba hindamise põhimõtte alusel ei ole võimalik öelda, et iga väärteomenetluse korral, kus on menetlusaluseks isikuks juriidiline isik, on juriidilise isiku kõigi juhatuse liikmete ülekuulamine obligatoorne. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg-le 2 ei ole osaühingu juhatuse liikmete arv piiratud. Seega on mõeldav, et osaühingul on palju juhatuse liikmeid, kelle kõigi ülekuulamine ei pruugi mingi asjaolu tõendatuse seisukohalt midagi uut juurde anda. Kui juba üks juhatuse liige annab tõendamiseseme asjaolu kohta ammendavaid ütlusi ja menetleja oma siseveendumuse kohaselt neid usub, saabki seda asjaolu lugeda tõendatuks VTMS § 2 ja

§ 60lg 2 mõttes.

1. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu ka VTMS § 123 lg-st 2 tulenevale uurimispõhimõttele, mille kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Juhul kui maakohtu hinnangul ei saanud üksnes I. Linde ütluste põhjal teha järeldust, et just tema ülesanne oli tegeleda pakendite taaskasutamisega, oleks maakohus saanud ise teha E. J. H. ülekuulamise. Kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu väitega, et selle välistab VTMS § 87, mille kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõepoolest peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organ on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-9-05, p 10 ja
4. aprilli
5. a otsus nr 3-1-1-7-06, p 10). Käesoleval juhul tulenebki kiirmenetluse otsusest, et füüsilise isikuna pani PakS §-le 29 vastava teo toime I. Linde. Seega oleks maakohus saanud kahtluse tekkimise korral ise E. H.-d üle kuulata. Puudusi kõrvaldamata jättes ja selle asemel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlust lõpetades on maakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
6. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu ka maakohtu ekslikule on väitele, nagu ei selguks väärteoasja materjalidest, kas menetlusalust isikut karistati tegevuse või tegevusetuse eest. Kuna PakS § 29 näeb ette karistuse pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest, kujutab see endast ehtsat tegevusetusdelikti ja väär on tõstatada küsimust, kas selle sätte järgi saab karistada isikut, kelle tegu saab pidada tegevuseks KarS § 12 lg 2 mõttes.
7. I. Linde andis maakohtu istungil järgmisi ütlusi. Electrocomp Eesti OÜ ei kogunud turule lastud pakendeid kokku pakendiseaduse nõuete kohaselt. Kahe aasta jooksul jäi korrektselt kokku kogumata u 75 kg papp-pakendeid. I. Linde ei teadnud, et ka sedavõrd väikese pakendikoguse korral tuleb sõlmida pakendikogumise leping taaskasutusorganisatsiooniga. Kokkuleppel Electrocomp Eesti OÜ asukohaks oleva büroohoone omaniku AS-i S juhatuse liikme Tõnu Saviga viis I. Linde aga pakendid taaskasutusorganisatsiooniga liitunud AS-i S pakendikogumise konteinerisse. Pärast Keskkonnainspektsiooni poolset Electrocomp Eesti OÜ tegevuse vastavuse kontrollimist pakendiseaduse nõuetele
8. märtsil
9. a sõlmis Electrocomp Eesti OÜ lepingu taaskasutusorganisatsiooniga, kellele ta pidi tasuma teenuse pakkumise eest kaheksa krooni aastas. Nimetatud ütlusi kohtuväline menetleja kahtluse alla ei sea ja neile on tuginenud ka maakohus otsust tehes.
10. Samas leiab kriminaalkolleegium, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Menetlusalune isik eksis pakendiseaduse nõuete vastu üksnes mõne kilogrammi pakendite osas kuus. Samas kasutas I. Linde pakendite ladustamiseks taaskasutusorganisatsiooniga liitunud pakendiettevõtja konteinerit. Kohe pärast Keskkonnainspektsiooni kontrolli viis menetlusalune isik oma tegevuse pakendiseadusega kooskõlla. Süü väiksus tuleneb ka asjaolust, et menetlusalune isik oli keelueksimuses KarS § 39 tähenduses, sest I. Linde ei olnud taaskasutusorganisatsiooniga liitumise kohustusest teadlik. Kuivõrd Electrocomp Eesti OÜ pidevalt pakendeid käitleva ettevõtjana oleks pidanud end pakendiseaduse regulatsiooniga kurssi viima, oli eksimus menetlusaluse isiku jaoks välditav. Välditavas keelueksimuses toime pandud teo puhul on aga isiku süü tulenevalt KarS § 39 lg-st 2 väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. detsembri
12. a otsus asjas nr 3-11-146-03, p 8 ja
13. novembri
14. a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11).

§-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on praegusel juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise tingimused täidetud. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et käesoleval juhul tuleb väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 30 lg 1 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse Electrocomp Eesti OÜ väärteoasjas PakS § 29 lg 2 järgi ja lõpetab väärteomenetluse Electrocomp Eesti OÜ suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri ilvest, Ott Järvesaar