3-1-1-17-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-1-1-17-11

1. aprill 2011 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kriminaalasi Tarmo Lindmetsa süüdistuses KarS § 142 lg 2 p 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-6072 Tarmo Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin
4. märts 2011, kirjalik menetlus
5. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a määrus Tarmo Lindmetsa süüasjas KarS § 142 lg 2 p 1 järgi muutmata ja Tarmo Lindmetsa kaitsja määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Saar ja Ko makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tarmo Lindmetsa kriminaalasjas määruskaebuse esitamise eest 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6,39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti).
9. Mõista eelmises punktis nimetatud kulu katteks Tarmo Lindmetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Tarmo Lindmets süüdi KarS § 142 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust. T. Lindmets mõisteti süüdi selles, et
13. a suvel kindlakstegemata kuupäevadel rahuldas ta sugulist kirge oma 9-aastase tütrega.
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar, kes taotles T. Lindmetsa õigeksmõistmist usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu või alternatiivselt T. Lindmetsa karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ja maakohus on jätnud kõrvaldamata neis esinevad vastuolud. Asjaolu, et kannatanu teatas juhtunust alles viie aasta möödudes, vähendab veelgi tema ütluste usaldusväärsust. Ka on maakohus hinnanud ebaobjektiivselt tunnistaja S. L.-i ütlusi ja on rikkunud KrMS § 68 lg-s 5 sätestatut. Kaitsja märkis sedagi, et T. Lindmetsale süüksarvatud kuriteost on möödunud kuus aastat ja viimase nelja aasta jooksul ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Seega tuleks T. Lindmets karistusest tingimisi vabastada.
15. Tartu Ringkonnakohtu
16. detsembri
17. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leidis üksmeelselt, et maakohus on kontrollinud kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Tõenditele antud hinnang on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtuotsust on nõuetekohaselt põhjendatud, samuti on karistuse mõistmisel arvestatud KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega. Ringkonnakohus leidis samuti, et apellatsioonis märgitut arvestas ka maakohus T. Lindmetsa karistamisel. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. Lindmetsa kaitsja vandeadvokaat Mall Saar Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et apellatsiooni läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud. Kaitsja märgib, et olukorras, kus kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolus, tuleb viimase ütlustusse suhtuda erilise tähelepanuga. Ringkonnakohus oleks saanud hinnata T. Lindmetsa ütluste sisulist usutavust vaid siis, kui süüdistatavale oleks antud võimalus ka ringkonnakohtus oma seisukohti selgitada. Kaitsja on veendunud, et süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ja kaitsta end süüdistuse vastu ka teise astme kohtus.
19. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga - T. Lindmetsa süü on nõuetekohaselt tuvastatud ja mõistetud karistus on seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20. Kaitsja hinnangul tuleb ringkonnakohtu määrus, millega jäeti Tartu Maakohtu
21. septembri
22. a otsuse peale esitatud apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, tühistada seetõttu, et süüdistatav soovis ringkonnakohtus apellatsiooni arutamisel osaleda ja ringkonnakohtul tulnuks ta ära kuulata, sest süüdistataval on õigus olla ära kuulatud ka teise astme kohtus. Vastuseks määruskaebuse nendele väidetele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 6.1 Küsimust, kas apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel rikub süüdistatava põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise juures, on kriminaalkolleegium käsitlenud põhjalikult
23. oktoobri
24. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-55-
25. Kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis vastas osutatud küsimusele eitavalt, leides, et KrMS § 326 lg 2 teises lauses sätestatu, mis võimaldab jätta apellatsiooni kirjalikus menetluses läbi vaatamata, ei ole vastuolus Põhiseaduse § 24 lg-ga 2 ja on ka kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide nende sätetega, mis näevad ette isiku õiguse viibida oma asja arutamise juures.
26. aprillil 2010 kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 tehtud määruses nõustus selle seisukohaga kriminaalkolleegiumi täiskogu. 6.2 Kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07 tehtud määruse p-s 8 selgitas kriminaalkolleegium, et Põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhimõte - igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures - sisaldab ka õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ja selle õiguse tagamine eeldab omakorda asja arutamist suulises menetluses. Kolleegium märkis, et vaadeldava kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud süüdistatava õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Kolleegium tõdes, et apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine, ja kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Samuti asus kolleegium seisukohale, et ka karistuse mõistmise vaidlustamine ei tingi igal juhul asja läbivaatamist suulises menetluses. 6.3 Jäädes viidatud lahendites esitatud seisukohadele märgib kriminaalkolleegium, et ka T. Lindmetsa kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T. Lindmets ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti andis süüdistatav kohtuistungil ütlusi. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T. Lindmetsa õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Seetõttu ei anna T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuses esitatud väited alust ringkonnakohtu
27. detsembri
28. a määruse tühistamiseks.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
30. detsembri
31. a määruse muutmata ja T. Lindmetsa kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
32. T. Lindmetsa kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja palub määrata tasuks 6 600 krooni (kehtivas vääringus 421,82 eurot), sh käibemaks 1100 krooni (kehtivas vääringus 70,30 eurot). Seda summat taotleb määruskaebuse esitaja apellatsiooni ja määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus vastavalt viis ja pool tundi. Seoses kaitsja taotlusega märgib kriminaalkolleegium järgmist. 8.1 Kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse apellatsioonimenetlusega seonduva riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks - selles osas ei ole kaitsja taotluse rahuldamine aga määruskaebemenetluses võimalik. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS § 189 lg-st 2 ja § 306 lg 1 p-st 14 tuleb taotlus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. detsembri
34. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-70-08, p 10,
35. aprilli
36. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-10, p 9). Vastasel korral ei ole kohtul võimalik otsustada, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Ei saa jätta aga tähelepanuta, et tulenevalt KrMS § 326 lg-st 2 võib apellatsioonimenetlus lõppeda eelmenetluses ringkonnakohtus (vastavalt KrMS § 323 lg-le 2 aga ka otsuse teinud maakohtus) apellatsiooni läbi vaatamata jätmise ja apellandile tagastamisega. Sellisel juhul saab kohus lahendada küsimuse apellatsioonimenetluse menetluskuludest vaid juhul, kui seda on taotletud koos apellatsiooni või sellele esitatud vastuväidetega. Käesolevas asjas kaitsja ringkonnakohtult riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramist ei taotlenud ja ringkonnakohus seda küsimust apellatsiooni läbivaatamata jätmisel ka ei käsitlenud. Kuna Riigikohus ei saada kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, vaid jätab ringkonnakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata, ei ole ringkonnakohtul enam võimalik kaitsja poolt esitatud taotlust lahendada (vt viidatud
37. aprilli
38. a määruse p 9). Riigikohtul puudub aga menetluslik alus lahendada ringkonnakohtu asemel kaitsja poolt hilinenult esitatud taotlust. 8.2 Kaitsja on esitanud ka taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks määruskaebuse koostamise eest, milleks kulus pool tundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 23 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas määruskaebuse esitajal õigus 15,98 euro suurusele hüvitisele. Korra p 5 järgi kohaldatakse juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu, erikoefitsienti 2,
39. Seetõttu võib kaitsja nõuda 31,96 eurot, millele tuleb lisada käibemaks, s.o 6,39 eurot. Eelnevast tulenevalt on kaitsja taotlus põhjendatud 38,35 euro osas ja tuleb selles osas rahuldada. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris