) §-le 84 kohustas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus
MS § 15 lg 1 teokoosseis oli realiseerunud ning tegelikult sai AS Hansapank aktsiate võõrandamisest tulu kaebaja; 2) vaidlusaluses maksuotsuses on
Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja on materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ja et
saab (tohib) kohaldada vaid siis, kui maksudest kõrvalehoidumine on isiku ainus eesmärk. Õigusi on kuritarvitatud, kui maksusoodustuse saamine on maksukohustuslase peamine eesmärk, kuigi välistatud ei ole ka muude eesmärkide olemasolu; 3) maksuhaldur on tuvastanud kooskõlas Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-23-09 antud juhistega kaebaja tahtluse vältida maksude tasumist, hinnates kogutud tõendite alusel tehingutes osalejate vahelisi sidemed; tehingute etteplaneeritust, ajalist järgnevust, kiirust ja majanduslikku eesmärki jms; 4) maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et paigutades AS Hansapank aktsiad äriühingusse pärast Swedbanki ülevõtmispakkumise teatavaks saamist, oli M. Sirge teadlik, et sellele järgneb aktsiate müük lõppostjale. Mitterahalise sissemakse tegemisel osaühingusse olid M. Sirge poolt aktsiad hinnatud (40,19 krooni aktsia) tunduvalt alla turuväärtuse (211,23 krooni aktsia), mis on andnud maksuhaldurile põhjendatult aluse väita, et M. Sirge ei võõrandaks samadel tingimustel aktsiad äriühingule, kelle üle tal puudub kontroll; 5) mitterahaline sissemakse oli kunstlik ja sisule mittevastav tehinguvorm, sest aktsia omanik teadis, et kohe pärast mitterahalise sissemakse tegemist müüb sissemakse saaja need aktsiad maha. Järelikult puudus mitterahalise sissemakse tegemisel majanduslik mõte ja sisu ning tegemist on kunstliku skeemiga. Ümber pole lükatud maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kaebaja soetas endale äriühingu üksnes sel kaalutlusel, et Swedbank oli teinud väljaostupakkumise ja kaebaja nägi selles võimalust vältida tulumaksukohustust; 6) TuMS § 15 lg 1 alusel maksukohustuse tekkimiseks pole oluline, mida maksukohustuslane saadud kasuga tulevikus peale hakkab. Oluline on see, et kui M. Sirge oleks talle kuulunud aktsiad müünud Swedbankile ise, oleks tal tulnud tehingult saadud kasult tasuda tulumaksu. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et tähtis on see, kes on tegelik vara võõrandaja; 7) TuMS § 15 lg 4 p 10 järgi ei maksustata tulumaksuga küll tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel, kuid maksuhaldur on tuvastanud ja maksuotsuses kajastatud faktiliste asjaolude põhjal õigesti järeldanud, et tegelikult ei paigutanud M. Sirge oma aktsiad äriühingusse mitte selleks, et äriühing saaks jätkuvalt olla nende aktsiate omanik ning saaks kasutada neid oma ettevõtluses, vaid ta paigutas tegelikult äriühingusse oma aktsiate müügist saadava tulu; 8) alusetu on kaebaja väide, et aktsiate võõrandamistehingu maksustamisega
Maksuotsuses on õigesti selgitatud, et samad majanduslikud tulemused saavutanud, kuid erinevaid õiguslikke kujundusi kasutanud isikud peavad olema võrdselt maksustatud; maksumaksjate ebavõrdsus antud juhul seisneb asjaolus, et ühel juhul deklareerib ja maksab seaduskuulekas maksumaksja väärtpaberite võõrandamisel saadud kasult tulumaksu selle maksustamisperioodi eest, millal kasu saadi; teisel juhul aga hoiab maksumaksja perioodil, millal kasu saadi, maksude tasumisest kõrvale või loob endale võimaluse üldse mitte tulumaksu tasuda. 5. M. Sirge palus apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohus kohaldas
on kohaldatav juhtumil, mil maksumaksja hoiab küll tahtlikult maksude tasumisest kõrvale, kuid samas on veendunud, et tema valitud maksuplaneerimise viis on seaduslik ja aktsepteeritav. Seega otsustust, kas maksu tuleb tasuda, saab teha tehingute/toimingute ajendi, eesmärgi ja tulemuse koos analüüsimisel. Kui tehingu peamine eesmärk oli seotud millegi muu kui maksude vältimisega, siis üldiselt on sellise tehingu puhul tegemist aktsepteeritava maksude planeerimisega, kui aga tehingu peamine eesmärk on saada maksueelis ja tehingut ei oleks tehtud ilma selleta, on tehing suurema tõenäosusega mitteaktsepteeritav maksude vältimine. Maksueelise saamisele viitab iga olukord, mis toob kaasa maksude vähenemise (nt madalam maksumäär, mahaarvamiste kasutamine, maksukohustuse edasilükkamine) ning maksueelise saamise ja toime pandud tegevuse vahel peab olema selge ja loogiline seos; 3) nõustuda ei saa kaebaja väitega, et teda on teiste AS Hansapank aktsiate endiste omanikega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Sarnases olukorras olnud maksumaksjate erinevad tegutsemisviisid võivad maksuõiguslikult viia erineva tulemuseni; 4) mitterahalise sissemakse eesmärk on reeglina algkapitali paigutamine äriühingusse viimase ettevõtluse tarbeks. Tõenäoliselt ei saanud füüsilisel isikul tekkida tulumaksukohustust olukorras, kus ta paigutas aktsiad mitterahalise sissemaksena äriühingusse enne ülevõtmispakkumise avaldamist. Käesoleval juhul on olukord teistsugune, sest mitterahaline sissemakse tehti 29. märtsil 2005, s.o olukorras, kus kaebajal oli teadmine sellest, et aktsiad tuleb Swedbankile võõrandada; 5) kaebaja mitterahalise sissemakse eesmärk (investeerimistegevuse restruktureerimine ja äriühingu kaudu ettevõtluse alustamine) ei põhjenda seda, miks oli majanduslikult otstarbekas teha mitterahaline sissemakse enne aktsiate võõrandamist Swedbankile, loobudes tulust aktsiate edasimüügist saadud kasu näol. Eitamata vaidlusalusel tehingul ka majandusliku sisu olemasolu, saab objektiivsete asjaolude põhjal asuda seisukohale, et tehingu peamine eesmärk oli kaebaja poolt talle kuuluvate AS Hansapank aktsiate võõrandamine Swedbankile hinnaga 211,23 krooni aktsia ja moonutatud tehingu kajastuseks samade aktsiatega vahetult enne võõrandamistehingut mitterahalise sissemakse tegemine (väärtusega 40,19 krooni aktsia) kaebaja poolt selleks spetsiaalselt omandatud vastloodud äriühingu osakapitali. Sellega on ka kuritarvitus tuvastatud. Kuna aktsiate võõrandamine oli ette teada, siis tähendas mitterahalise sissemakse tegemine ja aktsiate OÜ-le Peamootor üleandmine, et kaebaja investeeris osaühingusse aktsiate võõrandamisest saadud tulu tasumata jäetud tulumaksu võrra suuremas ulatuses; 6)
alusel kuritarvituse tuvastamisel ei oma tähtsust, kas aktsiate müügist OÜ Peamootor pangakontole laekunud raha kasutati isiklikul otstarbel, osaühingu huvides või kolmandate isikute hüvanguks. Saadud raha eest uute väärtpaberite soetamine tulevikus täiendava tulu teenimise eesmärgil ei tähenda, et kaebaja pole AS Hansapank aktsiate võõrandamisest tulu TuMS § 15 lg 1 tähenduses saanud ja saaks oma maksukohustuse määramata ajaks edasi lükata; 7) topeltmaksustamise ohule viitamine on ennatlik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
. Nimetatud sätte kohaldamise üheks eelduseks on see, et tehingul puudub majanduslik sisu. Ringkonnakohus ei ole eitanud, et tehingul oli majanduslik sisu ning seega on
kohaldamise eeltingimus täitmata; 2) kohus on täielikult ignoreerinud kaebaja väiteid, et aktsiate üleandmise kaudu äriühingule soovis kaebaja oma investeerimistegevust restruktureerida ning seeläbi alustada ettevõtlust äriühingu kaudu; 3) kuna kaebaja ei soovinud aktsiate müügist saadavat raha suunata isiklikku tarbimisse, siis oli vajalik aktsiate üleandmine äriühingule. Kaebaja sooviks oli ära müüdud aktsiate asemele osta uued aktsiad, millelt teenida edasi dividenditulu; 4) Riigikohus on leidnud, et kuna mitterahaline sissemakse on TuMS § 15 lg 4 p-s 10 otsesõnu vabastatud maksustamisest, siis ei oma tähtsust, kas mitterahaline sissemakse tehti enne või pärast mittevaralise sissemakse tegemisest teadasaamist. Nimetatud seisukohaga ei ole ringkonnakohus arvestanud ning on öelnud, et kõige määravamaks ongi see, et enne mitterahalist sissemakset teadis kaebaja aktsiate võõrandamisest; 5) kohtud on õigustamatult jätnud
kohaldamisel tähelepanuta, mida äriühing aktsiate müügist saadud rahaga edasi tegi.
kohaldamine ei ole võimalik ilma seda hindamata; 6) kui kaebaja ei oleks soovinud aktsiate müügist saadud rahalisi vahendeid suunata ettevõtlusse ja võtta need hoopis isiklikku tarbimisse, siis oleks ta pidanud tasuma olenevalt väljamakse liigist samuti makse. Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud ka
teine eeldus, mille kohaselt peab tehingu eesmärgiks olema maksude tasumise vältimine; 7) olukord, kus maksude tasumine lükatakse edasi näiteks aega, mil äriühing otsustab teha väljamakse, ei ole maksude tasumise vältimine ega kuulu
kohaldamisalasse; 8) ringkonnakohus ei ole arvestanud kaebaja väidetega, et OÜ Peamootor on juba maksnud kaebajale dividende ja nendelt dividendidelt on tulumaksu tasutud. Seega on topeltmaksustamine juba toimunud; 9) kuna TuMS § 15 lg 4 p-s 10 on vaidlusalune tehing expressis verbis tulumaksust vabastatud, siis ei saa olla tegemist
§-s 84 sätestatud õiguse kujundusvõimaluse kuritarvitusega. TuMS § 15 lg 4 p 10 ei sea mitterahalise sissemakse tegijale tingimusi, mistõttu peab see sissemakse olema maksuvaba, arvestamata ajalist telge ja subjektiivset tahtlust. Nimetatud sätte rakendamist ei saa seada sõltuvusse tehingu tegemise ajast; 10) kuivõrd seadusandja ei olnud
kohaldamise eeldusi täpselt seaduses sätestanud ja õiguse subjektid ei saanud sellest tulenevalt teada "pisiasju ja nüansse", millest sõltub mingi tehingu maksustamine, siis ei ole õige, et ühed analoogsetest asjadest lahendatakse kaebaja kasuks ja teised analoogsetest asjadest lahendatakse maksuhalduri kasuks. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustuse olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega; 11) maksuhalduri seisukoht
Kaebaja on tehingut tehes juhindunud maksuhalduri enda tollasest praktikast maksuseaduste kohaldamisel. Taolise praktika muutmine on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega.
rakendamise eeldustena on vaja tuvastada järgmiste kriteeriumite olemasolu:
kohaldatavuse üle ning sellest tulenevalt ka küsimuses, kas mitterahalise sissemakse tegemise ja aktsiate OÜ-le Peamootor üleandmise eesmärgiks oli maksudest kõrvalehoidumine või on sellel tehingul ka õiguslikule vormile vastav majanduslik sisu. 12.
sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kolleegium on varasemalt selgitanud, et
kohaldamine on õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
§-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad lootsid saavutada maksustamisel soodsama tulemuse. Füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades."
kohaldamise eeldusena vajalik õiguse kujundamisvõimaluste kuritarvitus oleks tuvastatud. Kolleegium on varasemalt selgitanud, et sellisteks olulisteks teguriteks, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla näiteks tehingu ebakohasus (see tähendab, et teadlikud ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt sellises olukorras sellist tehingut teinud); ebakohane õiguslik kujundus peab andma maksueelise, st kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse; mõistliku põhjenduse puudumine ebakohase kujundamise kasutamiseks (ei ole arvestatavaid põhjuseid, miks reeglipärasest kõrvalekalduv tehing oleks mõistlikum).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.