Obsah (6)

§ 702§ 710§ 210§ 173§ 171§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alustel. Maakohtu

1. oktoobri 2007 tähitud kirjale on kostja I aadressiks märgitud Xxxxx talu, Xxxxx küla, Xxxxx vald, Harjumaa (I kd, tl 32). Nagu nähtub järgmisel lehel olevast teatest, on kostja I sellel aadressil kättesaadav. Sama aadress on ka rahvastikuregistris. Maakohus saatis kohtukutse kostjale I aadressile Xxxxxxx xx-x, Kuusalu, mille tõttu ei olnud kostjal I võimalik teada, et asjas on määratud istung. Kostja I ühelgi maakohtu istungil ei osalenud. Kostja I ei saanud kätte ka maakohtu otsust, seetõttu ei olnud tal võimalik esitada apellatsioonkaebust. Kohtukutse saatis valele aadressile ka ringkonnakohus ja kostja I ringkonnakohtu istungil ei osalenud. Kostjat I esindas menetluses tema teadmata H. Vaarend võltsitud volikirja alusel. Nii
2. oktoobri 2007 volikiri kui ka
3. aprilli 2008 teatis ei ole kostja I allkirjaga. Kostja I on selle kohta esitanud avalduse politseisse.
4. Kostja II peab teistmisavaldust õigeks. Kostja I ei saanud õigel ajal menetluse käigust teada, kuna kostja II teda sellest ei teavitanud.
5. Lindorff Eesti Aktsiaselts vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt loovutas hageja
6. augustil 2008 hagiavalduse aluseks olevad nõuded Lindorff Eesti Aktsiaseltsile. Lindorff Eesti Aktsiaselts leiab, et kostja I ei ole tõendanud, et volikiri, mille alusel H. Vaarend teda kohtumenetluses esindas, oli võltsitud. Kostja I on teistmisavalduses väitnud, et sai kätte hagi menetlusse võtmise kohta tehtud määruse. Seega oli ta asja menetlusest algusest peale teadlik. On ebausutav, et kostja I sai teada tema suhtes tehtud kohtuotsusest ja sellest, et teda esindas H. Vaarend, ca 2,5 aastat pärast seda, kui talle sai teatavaks, et tema vastu on nõue esitatud. Kuna kostja I osales menetluses esindaja kaudu, ei olnud talle tarvis kohtukutseid kätte toimetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu
8. detsembri
9. a otsus tuleb kostjat I puudutavas osas

§ 702lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 710 lg 1 esimese lause alusel tühistada.

Asi tuleb

§ 710

lg 1 esimese lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 10. Kostja I tugineb teistmisavalduses sellele, et teda esindas kohtumenetluses esindusõiguseta isik, mis on

§ 702lg 2 p 3 kohaselt teistmise aluseks.

Kostja I väidab, et tsiviilasja toimikus olev volikiri, millega kostja I volitas end kohtumenetluses esindama H. Vaarendit, on võltsitud. Kolleegium leiab, et see väide on põhjendatud kriminaalmenetluses tehtud käekirja ekspertiisi aktiga, mille Riigikohus kostja I taotluse alusel Põhja Prefektuurilt välja nõudis. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole kostja I tõenäoliselt volikirjal olevat allkirja kirjutanud. Ekspertiisiakti lisaks oleva arvamuste skaala kohaselt tähendab see, et esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilist arvamust anda, kuid on suur tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik. Ainsa põhjendusena, miks kategoorilise arvamuse andmine ei ole võimalik, on ekspertiisiaktis toodud asjaolu, et allkiri volikirjal oli esitatud koopiana. Järeldust, et volikirjale ei olnud alla kirjutanud kostja I, toetab ka see, et ekspertiisiakti kohaselt ei ole 14. aprillil 2008 koostatud teatisel olevat allkirja kirjutanud kostja I ning tõenäoliselt on allkirjad volikirjal ja teatisel kirjutanud sama isik. Praeguses asjas ei ole esitatud muid andmeid, millest võiks järeldada, et kostja I oleks volitanud H. Vaarendit enda nimel kohtumenetluses osalema. Seega esindas H. Vaarend kostjat I kohtumenetluses ilma selleks esindusõigust omamata ning esineb

§ 702lg 2 p-s 3 toodud teistmise alus.

11. Kostja I tugineb teistmise alusena ka sellele, et talle ei ole kätte toimetatud kohtukutseid ega maakohtu otsust, mis on

§ 702lg 2 p 2 kohaselt teistmise aluseks.

Kolleegium leiab, et ka see teistmise alus on olemas. Tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi väljastusteadet või muid andmeid, millest nähtuks, et maakohtu menetluses on mõni menetlusdokument või kohtukutse kostjale I kätte toimetatud. Asjaolu, et hagiavaldus on kostjale I kätte toimetatud, ei nähtu ka kohtutoimiku I köite lehe nr 32 pöördel olevast teatest saadetise kohta. Kostja I väidab küll, et ta on sellel aadressil, kuhu kiri hagiavaldusega saadeti, kättesaadav, kuid ta ei ole selgesõnaliselt väitnud, et ta sai hagiavalduse kätte. Seega ei saa lugeda seda asjaolu ka omaksvõetuks. 12. Teistmisavaldusele ei ole hagejana vastanud algne hageja, vaid Lindorff Eesti Aktsiaselts, märkides, et hageja on talle nõude loovutanud.

§ 210

lg 3 järgi saab sellises olukorras nõude omandaja õiguseelneja asemel menetlusse astuda teise poole ja õiguseelneja nõusolekul. Ilma nõusolekuta saab ta menetlusse astuda üksnes kolmanda isikuna. Nii hageja kui ka kostja I on andnud nõusoleku hageja asendamiseks Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga. Seega tuleb hageja praeguse asja menetluses asendada Lindorff Eesti Aktsiaseltsiga. 13. Menetluskulude jaotuse jätab kolleegium

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

§ 171

lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas. 14.

§ 149

lg 4 esimese lause kohaselt tuleb teistmisavalduse osalise rahuldamise tõttu kautsjon tagastada. Henn Jõks, Jaak Luik, Tambet Tampuu