RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

) § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 165 trahviühikut ehk 9900 krooni. Kohtuväline menetleja tuvastas, et E. Koroleva ei kasutanud XXXXXXXX X-X korterit kuni selle võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Tulenevalt TuMS § 15 lg 5 p-st 1 ei ole maksustamisel oluline, kas isik soovis võõrandatud korterit elukohana kasutada, vaid üksnes see, kas isik tegelikult kasutas korterit oma alalise või peamise elukohana. Parandades kontrolli käigus õigeks tunnistatud maksudeklaratsiooni, esitas E. Koroleva kavatsetult maksudeklaratsioonis valeandmeid.

1. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse E. Koroleva kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Siim, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, E. Koroleva suhtes VTMS § 29 lg-s 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamist ning E. Korolevale kaitsjatasu hüvitamist.
2. Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 5.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu ei ole aegunud. Selle toimepanemise aeg ei ole
5. aasta märts, mil esitati algne deklaratsioon, vaid
6. juuni 2009, mil E. Koroleva esitas parandusdeklaratsiooni. Kuigi E. Koroleva deklareeris
7. aasta märtsis esitatud tuludeklaratsioonis oma tulude kohta valeandmeid, puudus kohtuvälisel menetlejal
8. märtsil 2009 alus väärteomenetluse alustamiseks, sest
9. märtsiks 2009 oli E. Koroleva valeandmed parandanud. Seega ei olnud tema tegevuses väärteo tunnuseid. Samas esitas E. Koroleva
10. juunil 2009 uue parandusdeklaratsiooni, mis maksuhalduri hinnangul ei vastanud tõele. Tuludeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni igakordne esitamine on käsitletav väärteona, kui deklaratsioonis sisalduvad andmed on valed. 5.2 Vastavalt TuMS § 15 lg 5 p-le 1 ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. E. Koroleva võõrandas
11. aastal korteri, mida ta ei kasutanud kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Seega ei kuulu TuMS § 15 lg 5 p-st 1 tulenev maksuvabastus kohaldamisele. Järelikult pidi E. Koroleva kajastama korteri müügist saadud kasu oma tuludeklaratsioonis. Kuna ta seda
12. juunil 2009 esitatud deklaratsioonis ei teinud, esitas ta maksuhaldurile valeandmeid. 5.3
13. mail 2009 Maksu- ja Tolliametile esitatud taotlusest nähtub, et E. Koroleva avaldas sõnaselgelt tahet parandada
14. märtsil 2009 esitatud tuludeklaratsiooni selliselt, et jätta kajastamata XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest saadud tulu eesmärgiga mitte tasuda sellelt riigile tulumaksu. Asjaolu, et maksuhaldur osales
15. juuni
16. a tuludeklaratsiooni täitmisel ning osutas E. Korolevale selle juures abi, ei tähenda, et deklaratsioon oleks esitatud maksuhalduri initsiatiivil. Deklaratsioonis esitatud andmed vastavad E. Koroleva tahtele, pole tuvastatud, et maksuhaldur mõjutanuks menetlusalust isikut selliseid andmeid esitama. Seega oli parandusdeklaratsiooni esitamise eesmärk saada tagasi korteriomandi võõrandamisest teenitud tulult makstud tulumaks. E. Koroleva tegevuses esineb nii

§ 1531lg-s 1 kirjeldatud teo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni E. Koroleva kaitsjad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Siim, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt väärteoasja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Samuti taotletakse kassatsioonis menetlusalusele isikule kaitsjatasu hüvitamist. Kassaatorite põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 6.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu on aegunud. Maakohus luges väidetavate valeandmete esitamise ajaks ekslikult parandusdeklaratsiooni esitamise aja
2. juuni 2009, ehkki E. Koroleva jättis XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata juba
3. ja
4. aasta märtsis esitatud algsetes tuludeklaratsioonides.

§ 1531

lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisuline tagajärg on saabunud, kui maksu esialgse määramise käigus kajastatakse maksukohustus maksuhalduri maksuarvestuses tegelikust väiksemas suuruses või jäetakse üldse kajastamata. Seega oli

§ 1531

lg 1 koosseisuline tagajärg saabunud juba maksuhalduri poolt algsete deklaratsioonide vastuvõtmisel. Jääb arusaamatuks, miks peaks lugema E. Koroleva poolt

§ 1531

lg 1 tunnustele vastava teo toimepanduks alles parandusdeklaratsiooni esitamisest, ehkki täpselt samad andmed sisaldusid juba

1. aasta märtsis esitatud tuludeklaratsioonis. Seega aegus E. Korolevale süüksarvatud väärtegu juba
2. aasta märtsis. 6.2 Maakohus on jätnud nõuetekohaselt hindamata mitmed tõendid selle kohta, et E. Koroleva soovis asuda XXXXXXXX X-X korterisse ise elama, kuid korteri üürniku õigusvastase käitumise tõttu oli see objektiivselt võimatu. Seega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust, sh VTMS § 123 lg-st 2 tulenevat väärteoasja täieliku arutamise kohustust. 6.3 Maakohus leidis ekslikult, et E. Koroleva pani toime

§ 1531lg 1 tunnustele vastava väärteo.

E. Koroleval puudus

§ 1531lg 1 kohaselt nõutav kavatsetus.

1. juunil 2009 parandusdeklaratsiooni esitamisel oli E. Koroleva eesmärk saada tagasi XXXXXXXX X-X korteri müügilt tasutud tulumaks. Nimelt jõudis E. Koroleva pärast konsulteerimist juristidega seisukohale, et TuMS § 15 lg 5 p 1 on võimalik tõlgendada laiendavalt ja osutatud sättest tulenevalt ei ole ta kohustatud XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasult tulumaksu maksma. E. Koroleva täitis parandusdeklaratsiooni maksuhalduri ametnike juhendamisel. Maksuametnikud selgitasid talle, et pärast andmete muutmist maksudeklaratsioonis järgneb kontroll, misjärel parandusi kas aktsepteeritakse või mitte. Ametnikud ei osutanud sellele, et parandusdeklaratsiooni esitamist võidakse käsitada süüteona. Pelgalt asjaolu, et E. Koroleva jättis parandusdeklaratsioonis märkimata XXXXXXXX X-X korteriomandi võõrandamisest laekunud tulu, ei tähenda veel seda, et E. Koroleva oli teadlik oma teo ebaõigussisust.
2. Kassatsioonivastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et kassatsioon on põhjendamatu ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtuväline menetleja märgib järgmist. 7.1 E. Korolevale süüksarvatav väärtegu ei ole aegunud.

§ 1531järgi on karistatav igakordne valeandmetega parandusdeklaratsiooni esitamine.

Vastasel juhul tekiks olukord, kus isikul oleks võimalik parandusdeklaratsioonis karistamatult valeandmeid esitada. 7.2 Kassatsioonis osutatud tõenditel, mis maakohus kaitsjate hinnangul nõuetekohaselt hindamata jättis, pole väärteoasjas tähtsust, sest need tõendid ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid. Tähtsust ei ole sellel, kas E. Koroleva soovis XXXXXXXX X-X korteris elada või mitte. On tuvastatud, et E. Koroleva võõrandatud korterit elukohana ei kasutanud, mistõttu TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ette nähtud tulumaksuvabastus selle müügist saadud kasule ei laiene. 7.3 On tuvastatud E. Koroleva tahe esitada maksudeklaratsioonis valeandmeid, tasumaks vähem tulumaksu kui seadus ette näeb. Seega pani menetlusalune isik deklaratsioonis valeandmete esitamise toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tähtsust ei ole sellel, et vaidlusalune deklaratsioon esitati maksuhalduri ametniku juhendamisel, sest ametnik osutas E. Korolevale tema palvel üksnes tehnilist abi (näidates millistes lahtrites millised parandused on vajalikud, et isik saaks esitada temale sobivate andmetega deklaratsiooni). Samuti on tuvastatud, et menetlusaluse isiku tahe oli suunatud alusetu maksusoodustuse saamisele. E. Koroleva 25. mai 2009. a avaldusest nähtub üheselt tema tahe esitada parandusdeklaratsioon just selliste andmetega, mis sisalduvad 16. juuni 2009. a deklaratsioonis. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kohtumenetluse pooled kirjalike seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium ei nõustu kassaatorite arvamusega, et E. Koroleva väidetav väärtegu on aegunud. 9.1 Maksuhaldurile parandusdeklaratsioonis valeandmete esitamine on

§ 1531

lg 1 järgi karistatav ka siis, kui maksukohustuslane on esitanud sama maksustamisperioodi kohta valeandmeid juba algses maksudeklaratsioonis. Mingi maksustamisperioodi kohta parandusdeklaratsioonis valeandmeid esitades realiseerib maksukohustuslane uuesti

§-s 1531 sätestatud väärteokoosseisu ja teda on võimalik selle eest karistada sõltumata asjaolust, kas teda on algses deklaratsioonis valeandmete esitamise eest karistatud või mitte. Parandusdeklaratsioon asendab algse deklaratsiooni ja selle võimalik tegelikkusele mittevastavus tuleb maksuhalduril eraldi tuvastada. Seega kahjustab maksude korrapärast laekumist kui KarS §-ga 1531 kaitstavat õigushüve ka see, kui ühe ja sama maksustamisperioodi kohta esitatakse üha uusi ja uusi valeandmetega deklaratsioone (parandusdeklaratsioone). 9.2 Ekslik on kaitsjate arusaam, et valeandmete esitamine parandusdeklaratsioonis ei saa olla karistatav seetõttu, et

§-s 1531 sätestatud väärteo koosseisuline tagajärg saabub juba algse valeandmetega deklaratsiooni esitamisel. Kolleegium märgib, et

§-s 1531 sätestatud väärteokoosseis on teodelikt, mitte tagajärjedelikt. Osutatud paragrahvis nimetatud tunnus "kui selle tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast" ei ole koosseisulise tagajärje kirjeldus, vaid iseloomustab nende andmete sisu, mille maksuhaldurile esitamine või esitamata jätmine on

§ 1531järgi karistatav.

Karistatav on vaid selliste valeandmete esitamine, mille alusel arvutatav tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või mille alusel arvutatav tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast. Sarnaselt on maksuhaldurile andmete esitamata jätmine

§ 1531

järgi karistatav vaid juhul, kui esitamata jäetakse sellised andmed, millest nähtuks isiku maksu- või kinnipidamiskohustus. Samas ei eelda

§ 1531

seda, et maksuhaldurile valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise tagajärjel jääks maksusumma riigile (osaliselt) laekumata või et riik teeks alusetu maksutagastuse. Väärtegu on lõpule viidud juba koosseisus kirjeldatud valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni maksuhaldurile esitamisega või deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisega. 9.3 Eeltoodust tulenevalt on väär ka maakohtu seisukoht, nagu välistaks pärast maksudeklaratsiooni esitamise tähtaega õigeid andmeid sisaldava parandusdeklaratsiooni esitamine iseenesest

§-st 1531 tuleneva vastutuse algses deklaratsioonis valeandmete esitamise eest.

1. Samas on kolleegium seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuvastatud asjaoludel ei ole XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata jätmine E. Koroleva
2. juunil 2009 esitatud parandatud tuludeklaratsioonis käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamisena

§ 1531mõttes.

10.1 Andmetena, mille maksuhaldurile esitamata jätmise või mille ebaõigel kujul esitamise

§ 1531

karistatavaks tunnistab, tuleb käsitada maksunduslikult olulisi faktilisi asjaolusid. Kõnealuse väärteokoosseisu eesmärk on vältida olukorda, kus maksuhaldur ei saa maksustamise seisukohalt olulistest faktidest teada ja seetõttu jääb maksunõue või selle tegelik suurus riigi eest varjatuks.

§ 1531

eesmärk ei hõlma aga karistamist selle eest, kui maksukohustuslane esitab maksuhaldurile õiged algandmed (faktilised asjaolud), kuid taotleb, et maksustamisel lähtutaks maksuseaduse temapoolsest tõlgendamisest. Seega ei saa valeandmete esitamisena

§ 1531

mõttes käsitada olukorda, kus maksukohustuslane jätab küll maksukohustuse deklaratsioonis kajastamata, kuid samas esitab koos deklaratsiooniga või enne seda maksuhaldurile avalduse, milles on tõepäraselt näidatud kõik selle maksukohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud. Sellisel juhul ei ole maksunduslikult olulisi asjaolusid riigi eest varjatud ja maksuhalduril on tõhus võimalus anda nendele faktilistele asjaoludele õiguslik hinnang ning selle alusel otsustada, kas maksudeklaratsiooni aktsepteerida või teha maksukohustuslase avalduses näidatud andmetest lähtudes maksuotsus, millega kohustada isikut tasuma täiendavat maksusummat. Siinkohal tuleb arvestada, et maksudeklaratsioonide vormid ei võimalda nendes eraldi välja tuua majandustehinguid, mille maksustamine on maksukohustuslase hinnangul õiguslikult vaieldav. Seetõttu tuleb pidada aktsepteeritavaks seda, kui maksukohustuslane esitab andmed selliste tehingute kohta eraldi avalduses, mitte maksudeklaratsioonis. Kui selline avaldus on esitatud maksuhaldurile koos maksudeklaratsiooniga või enne seda ja avalduses on õigesti näidatud deklareerimata jäetud majandustehingutega seotud maksunduslikult olulised faktilised asjaolud, puudub alus rääkida maksuhaldurile valeandmete esitamisest

§ 1531

mõttes vaatamata sellele, et maksudeklaratsioonis jäeti need tehingud kajastamata. 10.2 Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 1531

mõttes valeandmete esitamisega tegemist ka olukorras, kus maksukohustuslane jätab omapoolsest (võimalik, et väärast) seadusetõlgendusest lähtudes parandusdeklaratsioonis varem deklareeritud maksukohustuse deklareerimata, esitades samas maksusumma tagastamise taotluse, milles maksustamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud on tõepäraselt näidatud. 10.3 Käesolevas väärteoasjas tuleb

1. juuni
2. a parandusdeklaratsiooni ja selles esitatud andmeid käsitada lahutamatus seoses E. Koroleva
3. mai
4. a tulumaksu tagastamise avaldusega (vt otsuse punkt 1.3), mis on sisuliselt vaadeldav parandusdeklaratsiooni lisana. Selles avalduses võttis E. Koroleva omaks nii XXXXXXXX X-X korteriomandi müügi kui ka müügist saadud kasu ulatuses, mida maksuhaldur on tõeseks pidanud. Samuti ei väitnud E. Koroleva avalduses seda, nagu ta oleks kasutanud XXXXXXXX X-X korterit kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. Samas leidis E. Koroleva, et XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu ei kuulu tulumaksuga maksustamisele, sest sellele laieneb TuMS § 15 lg 5 p-s 1 ette nähtud tulumaksuvabastus. Lugedes
5. juuni
6. a parandusdeklaratsiooni koos E. Koroleva
7. mai
8. a avaldusega, ei esitanud E. Koroleva maksuhaldurile ebaõigeid andmeid selliste faktiliste asjaolude kohta, mida kohtuväline menetleja on pidanud käesoleva juhtumi puhul maksustamise seisukohalt oluliseks. 10.4 Tõsi, E. Koroleva esitas avalduses TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaldatavuse põhjenduseks faktiväite, et tal oli soov asuda XXXXXXXX X-X korterisse elama, kuid üürniku tegevuse tõttu see ei õnnestunud. Väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kõnealuse asjaolu tõelevastavuse osas ühemõttelist seisukohta võetud, sest maksuhalduri hinnangul pole sellel TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaldatavuse seisukohalt tähendust. Seega ei saa E. Korolevale inkrimineerida maksuhaldurile valeandmete esitamist selle kohta, et ta ei saanud korteri müügist maksustatavat tulu seetõttu, et tegemist oli korteriga, kuhu ta soovis, kuid ei saanud elama asuda. Samas märgib kolleegium, et kui isik esitab maksuhaldurile tahtlikult vale faktiväite asjaolu kohta, mis tema hinnangul mõjutab maksukohustust, kuid millel tegelikult maksustamise seisukohalt tähendust ei ole, võib olla tegemist

§-s 1531 ette nähtud süüteo katsega. 10.5 Nagu eelnevalt märgitud, ei saa valeandmete esitamisena

§ 1531

mõttes käsitada seda, kui maksukohustuslane jätab parandusdeklaratsioonis varem deklareeritud võimaliku maksukohustuse deklareerimata, esitades samas maksusumma tagastamise taotluse, milles on tõepäraselt näidatud maksustamise seisukohalt olulised faktilised asjaolud. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et E. Koroleva oleks

1. mai
2. a maksusumma tagastamise taotluses varjanud või moonutanud XXXXXXXX X-X korteriomandi müügist saadud kasu maksustamise seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid. Seetõttu ei ole korteriomandi müügist saadud kasu deklareerimata jätmine
3. juuni
4. a parandusdeklaratsioonis käsitatav maksuhaldurile valeandmete esitamisena

§ 1531lg 1 mõttes.

Järelikult ei vasta E. Korolevale süüksarvatud tegu

§ 1531lg 1 objektiivsele koosseisule.

10.6 Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. oktoobri 2010. a otsuse E. Koroleva karistamises

§ 1531lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

11. Kassatsioonis taotletakse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist E. Korolevale. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohtu istungil esitatud kaitsja taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt on E. Koroleva kaitsekulud seoses kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisega, asja menetlemisega maakohtus ja kassatsioonimenetluses kokku 1009 eurot 71 senti. Kolleegiumi hinnangul on tegemist mõistliku suurusega kaitsjatasuga ja see tuleb E. Korolevale VTMS § 23 alusel hüvitada. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris