Obsah (6)

§ 21§ 241§ 20§ 19§ 24§ 25

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 21 lg-le 3 ja § 241 lg-le

1. Initsiatiivrupi libakoosolekute kokkukutsumisel on oluliselt rikutud kostja põhikirja p-dest 95 ja 64 tulenevat etteteatamistähtaega (kahe nädala asemel on
2. novembri
3. a koosolekutest ette teatatud alla nädala, ehkki lühem etteteatamistähtaeg on lubatud vaid korduskoosoleku pidamisel). Kuna kostja juhatus tühistas initsiatiivgrupi Tallinna koosolekute toimumise aegadeks saalibroneeringud, ei ole saanud Tallinna
4. novembri
5. a ja
6. novembri
7. a regionaalsed koosolekud ega ka
8. novembri
9. a liidupäev füüsiliselt kuidagi toimuda ning nende koosolekute kohta koostatud protokollid on võltsitud.

§ 21

lg 3 kohaselt ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Sama põhimõte kehtib kostja põhikirja p-de 95 ja 96 ning

§ 241lg 4 ja § 24 lg 7 kohaselt ka regionaalsete liidukoosolekute kohta.

Samuti leidis hageja, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, kuna rikutud on

§ 241lg-s 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Seega polnud

1. novembril 2009 liidupäeval osalenud volinikel volitusi kostja nimel liidupäeval osaleda, sest nende valimiseks peetud esimesed ning ka korduskoosolekud volinike valimiste kohta on tühised.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole oma hagis põhistanud ega tõendanud ühtegi seadusest või põhikirjast tulenevat koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist või muud rikkumist, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Kostja ei vaidle vastu, et
3. oktoobril 2009 esitati kostja juhatusele nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks.
4. oktoobri
5. a nõudekirja on allkirjastanud rohkem kui 1/10 kostja liikmetest (1441 liikmest 190). Vandeadvokaat Toomas Tamme on nõudekirjas märgitud kui initsiatiivgrupi esindaja ning tema seos on nõudekirjas üheselt mõistetavalt ja selgelt kirjas. Kostja vaidles vastu, et hageja kostja juhatuse esimehena saatis
6. oktoobril 2009 laiali kirjaliku teate, mille kohaselt kostja juhatus kutsub kokku erakorralise liidupäeva.
7. oktoobri
8. a teadet ei ole hageja laiali saatnud ning samuti ei ole selles märgitud kokkukutsutava liidupäeva toimumise aega ega kohta. Kuna juhatus määratud tähtajaks liidupäeva kokkukutsumise protseduure ei alustanud, siis otsustas initsiatiivgrupp liidupäeva ise kokku kutsuda. Regionaalsed liidukoosolekud toimusid ja seal valiti seaduse ja põhikirja nõudeid järgides liidupäevale volinikud. Liidupäev toimus
9. novembril 2009 ning sellel osales 46 hääleõiguslikku volinikku, kes kutsusid tagasi kostja senise nõukogu ning valisid uue nõukogu, nagu päevakord ette nägi. Kostja nõukogu pidas samal päeval koosoleku, millel otsustati usalduse kaotuse tõttu tagasi kutsuda kostja senised juhatuse liikmed Aivar Kala (hageja) ja Guido Gritšenko ning valida uuteks juhatuse liikmeteks Andres Jaadla, Dagmar Mattiisen ning Urmas Mardi. Kostja leiab, et
10. novembri
11. a liidupäeva kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid (

§ 20lg-d 3 ja 4, põhikirja p 68), mistõttu seal vastu võetud otsused on seaduslikud.

Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine on

§ 19lg 1 p 7 ja põhikirja p 103 kohaselt liidupäeva pädevuses.

Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine on põhikirja p-de 115 ja 124 kohaselt nõukogu pädevuses. Samuti vastab 22. oktoobri 2009. a nõudekiri

§ 20

lg 3 ja põhikirja p 68 nõudele, kuna näidatud on koosoleku kokkukutsumise põhjus. Kostja leiab, et regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ei saa hageja nõuda vastuväite esitamisega, tuginedes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 7, vaid hagejal tulnuks esitada iseseisvad nõuded. Samas märkis kostja, et hageja väited regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta on ebaõiged ka sisuliselt, kuna nende kokkukutsumisel on järgitud kõiki seaduse ja kostja põhikirja nõudeid. 3. Harju Maakohus jättis 28. mai 2010. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kohtu tegevuse peale esitatud hageja vastuväite. Maakohtu otsuse kohaselt sätestab

§ 21

lg 3, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.

§ 241

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

§ 241

lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Põhikirja p 76 kohaselt võib liidupäev vastu võtta otsuseid, kui tema kokku kutsumisel on järgitud kõiki seadustest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirja p 103 (otsuses ekslikult märgitud p 104) kohaselt valib nõukogu liikmed, volitab nad ametisse ja kutsub tagasi liidupäev. Põhikirja p 115 kohaselt valib juhatuse liidu nõukogu neljaks aastaks. Kostja juhatusele esitati nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue koos lisadega, I kd, tl 206-236). Põhikirja p 66 kohaselt võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 68 kohaselt peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu liidupäeva kokku eespool nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Sama on sätestatud

§ 20lg-tes 3 ja 4.

1. oktoobri
2. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale nõudele on lisatud nõuet toetavate EKÜL liikmete allkirjade leht".
3. aprillil 2010 esitas kostja tõendina allkirjalehed (I kd, tl 208-236). Maakohus võttis nimetatud tõendi vastu ning määras
4. mai
5. a elektronkirjaga hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et hageja nimetatud nõudekirja lisasid ise
6. novembri
7. a hagiga ei esitanud, ei tähenda, et nimetatud lisad puudusid. Maakohtu hinnangul on usutav, et
8. oktoobri
9. a nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks esitati kostja juhatusele koos liikmete allkirjade lehega. Hageja esitas tõendi vastuvõtmise järel
10. mail 2010 kohtu tegevuse peale vastuväite. Maakohus leidis, et esitatud vastuväide on alusetu. Õige on hageja viitamine asjaolule, et kostja esitas tõendi pärast selleks ettenähtud tähtaega, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-st 1 juhindudes pidas maakohus vajalikuks nimetatud tõend vastu võtta, kuna sellel on asja lahendamisel oluline tähtsus. Tõendi hilisem esitamine on põhjendatud, kuna selle tingis asjaolu, et hageja esitas alles
11. aprillil 2010 väite, et tõendamata on asjaolu, et initsiatiivgrupil oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks olemas nõutav 1/10 liikmete toetus. Hageja ei olnud enne seda menetluse käigus kordagi vaidlustanud, et
12. oktoobri
13. a nõudele oli juurde lisatud liidu liikmete allkirjaleht 190 allkirjaga (I kd, tl 54).
14. aprillil 2010 on hageja esitanud väite, et erakorralise liidupäeva kokkukutsumise nõude esitas initsiatiivgrupp, mitte aga 1/10 liikmetest (I kd, tl 191). Nimetatud väide on ümber lükatud kostja esindaja esitatud tõendiga, mille kohaselt on põhikirja p 68 täidetud ja kostja on esitanud allkirjalehed, millest nähtub, et 1441 liikmest 190 liiget on nõudnud liidupäeva kokkukutsumist (I kd, tl 206-236). Kui hageja väidab, et nõude allkirjastanud isikud ei ole kostja liikmed, siis hagejal tulnuks nimetatud väidet tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 tõendada. Kuna hageja oli ise kostja juhatuse liige, oli tal võimalik endal kindlaks teha ja konkreetselt viidata, kes liidupäeva kokkukutsumise nõude nimekirja märgitud isikutest ei olnud kostja liige. Kohtu hinnangul on
15. oktoobri
16. a nõudes põhikirja p 68 ja

§ 20lg 3 nõuded põhjuse näitamise osas täidetud.

Hageja viited nõude ebaselgusele ning initsiatiivgrupi esindajale on põhjendamatud, kuna nõudest nähtub selgelt, et erakorralist liidupäeva kokkukutsumist taotlevad liidu liikmed ning juriidilis-tehnilistes küsimustes on kontaktisikuks vandeadvokaat Toomas Tamme. Hageja väidab, et ta teavitas liidupäeva kokkukutsumisest initsiatiivgrupi esindajat

1. oktoobri
2. a teatisega (I kd, tl 11). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud teatis, et hageja juhatuse liikmena astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi ette antud aja jooksul. Juhatuse
3. oktoobri
4. a teade ei sisalda

§ 20

lg-s 6 sätestatud andmeid.

§ 20

lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Juhatusele anti maakohtu hinnangul piisavalt aega, astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek. Seega kutsus initsiatiivgrupp liidupäeva erakorraliselt kokku seaduslikult ning kuna juhatus seda ei teinud, võisid taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku). Otsuste tühisuse ühe alusena tõi hageja välja asjaolu, et

1. novembri
2. a liidupäeval osalenud volinikel polnud volitusi kostja nimel liidupäeval osaleda, sest nende valimiseks peetud regionaalsed liidukoosolekud on tühised. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja ei saa vastuväidet esitades tugineda regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisusele. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on regionaalsed liidukoosolekud toimunud ning seal on vastu võetud otsused, mille tühisust ega kehtetust ei ole kohus tuvastanud (I kd, tl 93-188). Maakohus ei tuvastanud, et kostja liidupäeva
3. novembri
4. a otsuse ning kostja nõukogu
5. novembri
6. a otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Tallinna Ringkonnakohus jättis
10. novembri
11. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st
12. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhikirja p 68 ja

§ 20

lg-te 3 ja 4 järgi on vähemalt 1/10 kostja liikmetest õigustatud nõudma juhatuselt erakorralise liidupäeva kokkukutsumist ja kui juhatus jätab selle nõude täitmata, saavad need liikmed ise erakorralise liidupäeva kokku kutsuda. Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja juhatusele esitas

1. oktoobril 2009 nõude erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks rohkem kui 1/10 kostja liikmetest. Samas leiab hageja, et sellest asjaolust ei järeldu automaatselt, et ka
2. novembri
3. a liidupäeva kutsus kokku vähemalt 1/10 liikmetest. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega, et maakohus oleks esitatud tõendite põhjal pidanud asuma seisukohale, et nõude juhatusele liidupäeva kokkukutsumiseks esitas küll nõutav arv liikmeid, kuid liidupäeva kutsus kokku mingi anonüümne initsiatiivgrupp. Juhatusele
4. oktoobril 2009 esitatud nõudekirjast (I kd, tl 10) nähtub üheselt, et nõudekirja allkirjastajad ise ongi see initsiatiivgrupp. Liidupäeva kokkukutsumise protseduuride seaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada ka mõistlikkuse printsiibiga. Ei ole mõistlikult mõeldav, et liidupäeva kokkukutsumist nõudnud 190 liiget peavad pärast juhatusele liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamist veel kõik koos ühiselt allkirjastama ka kõik liidupäeva kokkukutsumise teated. Põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et 190 kostja liiget esitas küll juhatusele nõudmise liidupäeva kokkukutsumiseks, ent pärast seda, kui juhatus jättis alustamata koosoleku kokkukutsumise protseduurid, asus tegevusse hoopis mingi teine initsiatiivgrupp. Kes täpselt allkirjastas regionaalsete liidukoosolekute kokkukutsumise teated liikmetele, ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna hageja ei ole liidupäevale eelnenud regionaalsete liidukoosolekute otsuseid nõuetekohaselt vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et pelgalt tühisuse vastuväidetega juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist nõuda ei saa. Tulenevalt

§ 24

lg-st 1 võib kohus tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks. Seega erinevalt seadusega vastuolus olevast tehingust, mis on osal juhtudel tühine (TsÜS § 87), on juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus olev otsus üldjuhul vaieldav. Nii on see sätestatud ka TsÜS §-s 38, mille kohaselt on otsus tühine vaid juhtudel, mis on lg-s 2 ette nähtud. Neid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna hageja ega ka ükski teine isik ei ole regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustanud, ei ole enam tähtsust sellel, kas nende koosolekute kokkukutsumisel järgiti kõiki seaduse nõudeid. Eeltoodu alusel leidis ringkonnakohus, et erakorralise liidupäeva kutsus kokku rohkem kui 1/10 kostja liikmetest ning hageja väited selle kohta, et liidupäeva kutsus kokku anonüümne initsiatiivgrupp, on ebaõiged. Maakohus on õigesti tuvastanud, et juhatus jättis kostja liikmete nõude täitmata. Maakohus on põhjendanud, millistel asjaoludel ja millistest seadustest lähtudes pidas ta juhatusele antud tähtaega piisavaks.

1. oktoobri
2. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud tähtaeg liidupäeva kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja
3. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd, tl 11) nähtub, et juhatus ei ole tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuride alustamiseks astunud. Ringkonnakohtu arvates on seitse päeva piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on juhatuse
4. oktoobri
5. a vastusele õigusliku hinnangu andnud. Kostja juhatuse
6. novembri
7. a kirjal liikmetele ning
8. detsembri
9. a erakorralise liidupäeva protokollil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Pooled vaidlevad küsimuse üle, kas kostja liikmetel oli tuvastatud asjaoludel õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Asjaolu, et juhatus asus tegutsema pärast talle antud tähtaja möödumist paralleelselt kostja liikmetega, ei mõjuta
10. novembri
11. a liidupäeva ja sellel valitud nõukogu otsuste kehtivust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt pidi liidupäeva toimumisele eelnema volinike valimine liidupäevale maakondlikel või regionaalsetel liidukoosolekutel põhikirjas kehtestatud korras (põhikirja p-d 63 ja 65). Selliste liidukoosolekute kaudu saavad kostja liikmed teostada

§ 25lg-s 1 sätestatud õigust osaleda volinike valimises.

Just regionaalsetel liidukoosolekutel saavad liikmed teostada liikme põhiõigust osaleda ühingu juhtimises. Hageja põhjendas

1. novembri
2. a liidupäeva otsuste tühisuse tuvastamise nõuet muu hulgas asjaoluga, et enne seda ei toimunud regionaalseid liidukoosolekuid volinike valimiseks (hageja
3. veebruari
4. a menetlusdokument, I kd, tl 70-72). Kohtud kohaldasid valesti

§ 241

lg-t 2, leides, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuste vaidlustamist hagis nõudma. Regionaalsed koosolekud pidid toimuma kõikides regioonides. Viljandi-, Valga-, Pärnu-, Lääne-, Saare-, Ida-Viru-, Järva-, Põlva-, ja Võrumaa regioonis regionaalset koosolekut ei toimunud. Seega ei olnud

1. novembril 2009 liidupäev õigustatud otsuseid vastu võtma, sest enam kui pooltes regioonides ei olnud regionaalseid liidukoosolekuid volinike valimiseks
2. novembri
3. a liidupäevale toimunud. Ringkonnakohus ei võinud jätta tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuse väidet, et maakohus rikkus TsMS § 351 lg-s 2 ja § 436 lg-s 3 sätestatut, tuvastades
4. mai
5. a otsuses, et regionaalsed liidukoosolekud on toimunud ning seal on vastu võetud otsused volinike valimise kohta
6. novembri
7. a liidupäevale. Selle asjaolu tuvastamisel tugines maakohus tõenditele, mille kohta maakohus
8. aprilli
9. a kohtuistungil leidis, et need tuleb jätta tähelepanuta (I kd, tl 86). Seega oli maakohtu otsus hageja jaoks üllatuslik. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 20lg-t 4.

Selle sätte kohaselt oleks ka liidupäeva kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest. Kohtud on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Selle õiguse tekkimiseks oleks pidanud liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest mööduma mõistlik aeg. Praegusel juhul see nii ei olnud.

1. oktoobri
2. a nõudekirjas antud tähtaeg
3. oktoobrini 2009 on liiga lühike liidupäeva kokkukutsumiseks. Teist liiki juriidiliste isikute puhul annab seadus juhatusele kas ühekuulise tähtaja või asjaoludest sõltuva mõistliku tähtaja koosoleku kokkukutsumiseks (alates koosoleku kokkukutsumise nõude saamisest). Ühelgi juhul ei näe seadus ette, et nimetatud tähtaeg oleks nende isikute määrata, kes on koosoleku kokkukutsumist nõudnud. Kohtud on põhjendamatult jätnud arvestamata tõendid, mis kinnitavad, et juhatus kutsus erakorralise liidupäeva kokku mõistliku aja jooksul. Liidupäeva kokkukutsumisest teatati vähem kui üks kuu pärast liikmetelt sellekohase nõude saamist ning
4. detsembri
5. a erakorralise liidupäeva protokollist järeldub, et vastav koosolek ka toimus. Muu hulgas kuulutati seal
6. novembri
7. a liidupäeva koosoleku otsused kostja põhikirjaga vastuolus olevaks ja tunnistati tühiseks muu hulgas põhjusel, et koosolekule ei eelnenud erakorralisi regionaalseid liidukoosolekuid.
8. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kas
11. novembri
12. a liidupäeva otsus nõukogu ümbervalimise kohta ning nõukogu otsus kostja juhatuse ümbervalimise kohta on kehtiv.
13. Kuivõrd hageja palub tuvastada kostja kui mittetulundusühingu liidupäeva (kostja liikmete üldkoosoleku) ja sellel valitud nõukogu otsuste tühisuse, tuleb asjas kohaldada mittetulundusühingute seadust ja samuti kostja põhikirja sätteid.
14. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud on valesti leidnud, et kostja liikmetel oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda, kuna liidupäeva kokkukutsumise nõude esitamisest ei olnud möödunud mõistlik aeg. Kolleegium ei nõustu selles osas hagejaga.

§ 20

lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

§ 20

lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

§ 20

lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

§ 20

lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut

§ 20

lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kostja põhikirja p 66 kohaselt võib erakorralise liidupäeva kokku kutsuda liidu juhatus või nõukogu, kui seda nõuavad liidu huvid või selline nõue tuleneb seadusest. Põhikirja p 67 kohaselt järgitakse erakorralise liidupäeva kokkukutsumisel põhikirjaga ettenähtud korda. Põhikirja p-st 68 tulenevalt peab juhatus liidupäeva kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui liidu juhatus ei kutsu liidupäeva kokku eespool nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras liidu juhatusega. Seega sisaldab nii

§ 20

lg 4 kui ka kostja põhikirja p 68 võimalust kostja liikmetel liidupäev (ehk kostja üldkoosolek) kokku kutsuda, kui kostja juhatus seda vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudmisel ei tee. Kohtud tuvastasid, et initsiatiivgrupil oli õigus liidupäev ise kokku kutsuda. Maakohus tugines muu hulgas sellele, et kostja juhatusele esitati nõue erakorralise liidupäeva kokkukutsumiseks päevakorrapunktiga - nõukogu liikmete tagasikutsumine ning uute liikmete valimine (I kd, tl 10; nõue koos lisadega, I kd, tl 206-236). 22. oktoobri 2009. a nõudekirjas on märgitud, et "käesolevale nõudele on lisatud nõuet toetavate EKÜL liikmete allkirjade leht". Maakohus leidis, et 22. oktoobri 2009. a nõudes on põhikirja p 68 ja

§ 20lg 3 nõuded põhjuse näitamise osas täidetud.

Maakohtu hinnangul ei tõenda hageja

1. oktoobri
2. a teatis (I kd, tl 11), et hageja juhatuse liikmena astus samme liidupäeva kokkukutsumiseks initsiatiivgrupi ette antud tähtaja jooksul. Maakohtu hinnangul anti juhatusele piisavalt aega, astumaks samme, et kokku kutsuda üldkoosolek. Kuivõrd juhatus seda ei teinud, võisid taotlejad liidupäeva ise kokku kutsuda samas korras kostja juhatusega, sh kokku kutsuda volinike koosoleku (regionaalse liidukoosoleku). Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning leidis, et maakohus on õigesti tuvastanud, et juhatus jättis kostja liikmete nõude täitmata.
3. oktoobri
4. a nõudekirjast nähtuvalt on juhatusele antud tähtaeg liidupäeva kokkukutsumise protseduuride alustamiseks, mitte juba koosoleku kokkukutsumiseks. Hageja
5. oktoobril 2009 kostja liikmete esindajale saadetud vastusest (I kd, tl 11) nähtub, et juhatus ei ole tegelikult veel ühtegi sammu üldkoosoleku kokkukutsumise protseduuride alustamiseks astunud. Ringkonnakohtu arvates on seitse päeva piisav aeg, et saada aru, kas juhatus ka tegelikult kutsub koosoleku kokku või soovib üksnes aega venitada. Maakohus on juhatuse
6. oktoobri
7. a vastusele õigusliku hinnangu andnud. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud, mistõttu on Riigikohus tulenevalt TsMS § 688 lg-test 3-5 seotud kohtute tuvastatud asjaoludega. Kolleegium lähtub seega kohtute tuvastatust, et kostja liikmed olid õigustatud liidupäeva (sh regionaalsed liidukoosolekud) kokku kutsuma.
8. Hageja leiab ka, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud

§ 20

lg-t 4, kuna selle kohaselt oleks ka liidupäeva kokkukutsumise teatele pidanud alla kirjutama vähemalt 1/10 kostja liikmetest. Kohtud asusid seisukohale, et 1/10 kostja liikmetest, kes esitasid kostja juhatusele nõudekirja erakorralise liidupäeva kokkutsumiseks, ei pidanud enam allkirjastama hiljem kõiki liidupäeva kokkukutsumise teateid. Selles osas nõustub kolleegium kohtute põhjendustega. Õige on ka maakohtu järeldus, et kui hageja väitis, et nõude allkirjastanud isikud ei olnud kostja liikmed, oleks hageja pidanud nimetatud väidet tõendama. 14. Kolleegium nõustub aga hagejaga selles, et kohtud kohaldasid valesti

§ 241

lg-t 2, kui leidsid, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena. Tulenevalt

§ 241

lg-st 2 võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.

§ 241

lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega pidid kohtud tulenevalt

§ 241

lg-st 2 hindama hageja väiteid regionaalsete liidukoosolekute toimumise või toimumata jäämise ja regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta selle asja raames ka sisuliselt. Seda aga kohtud ei teinud, mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 25

lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises.

§ 25

lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse volinike koosolekule mittetulundusühingute seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja p 63 sätestab, et kui liidul on liikmeid üle 500, siis osalevad liidupäeval liikmete poolt ja liikmete seast valitud volinikud. Volinikud valitakse läbi maakondlike (regionaalsete) liidukoosolekute vastavalt põhikirjaga kehtestatud korrale. Volinike koosolek on liidupäeva õigustes. Samuti on kostja põhikirja p-s 87 märgitud, et maakondlike või regionaalsete koosolekute läbiviimisel järgitakse liidupäeva läbiviimise korda, lähtudes erisusest, millised on leidnud kajastamist põhikirja punktides 86-

1. Hageja on tuginenud juba hagiavalduses sellele, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised.
2. veebruari
3. a kirjalikus vastuses on hageja vastuseks kostjale märkinud, et isegi kui
4. novembri
5. a koosolekut ei oleks kokku kutsutud seaduse ja põhikirja nõudeid rikkudes, ei saaks ühelgi juhul olla tegemist kostja seadusliku liidupäevaga (üldkoosolekuga), sest sellel osalemiseks ei olnud peetud regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks (I kd, tl 71). Seega on hageja juba maakohtus tuginenud ka sellele, et regionaalseid koosolekuid volinike valimiseks pole tema arvates toimunud. Kostja on maakohtus vastuseks hagejale märkinud, et kostja liikmed, kelle initsiatiivil
6. novembril 2009 liidupäev kokku kutsuti, järgisid nii
7. novembri
8. a koosoleku (Tartu- ja Jõgevamaa regionaalne liidukoosolek) kui ka
9. novembri
10. a koosoleku (Tallinna, Harjumaa, Hiiumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa regionaalne liidukoosolek) kokkukutsumisel ja pidamisel kõiki seaduse ja põhikirja nõudeid (I kd, tl 90). Hageja tugines ka apellatsioonkaebuses sellele, et enam kui pooltes regioonides enne
11. novembri
12. a liidupäeva regionaalseid koosolekuid kokku ei kutsutud ning volinikke ei valitud (II kd, tl 10). Vastuses apellatsioonkaebusele märkis kostja, et hageja ei ole vaidlustanud regionaalsete liidukoosolekute otsuseid ega saa seega tugineda kohtu väidetavale menetlusõiguse rikkumisele nende koosolekute toimumise tuvastamisel. Enne
13. novembri
14. a liidupäeva said toimunud regionaalsetel liidukoosolekutel oma hääleõigust soovi korral kasutada kõik kostja liikmed. Hageja väited selle kohta, millistes regioonides täpselt tulnuks regionaalsed liidukoosolekud korraldada, on tõendamata ja ei tulene ei kostja põhikirjast ega ühestki teisest asjas esitatud tõendist (II kd, tl 22-23). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama

-i ja kostja põhikirja sätteid, arvestades hageja väiteid konkreetsete regionaalsete liidukoosolekute otsuste tühisuse kohta ja väiteid selle kohta, et regionaalseid liidukoosolekuid kõigis regioonides ei toimunud. Kui hageja leiab, et regionaalsete liidukoosolekute otsused on tühised, tuleb tal oma väidet põhjendada. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kuivõrd praegusel juhul leidsid kohtud vääralt, et hageja pidi regionaalsete liidukoosolekute otsuseid vaidlustama hagis eraldi nõudena ning seetõttu ei selgitanud ringkonnakohus välja ka regionaalsete liidukoosolekute toimumist puudutavaid asjaolusid, peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel andma pooltele tulenevalt TsMS § 652 lg 3 p-st 2 võimaluse esitada regionaalseid liidukoosolekuid puudutavaid tõendeid. Muu hulgas on kostjal võimalus esitada tõendeid selle kohta, et regionaalsed liidukoosolekud toimusid. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama, kas järgitud on regionaalsete liidukoosolekute kokkukutsumise korda (ja sellest tulenevalt ka liidupäeva kokkukutsumise korda), arvestades

i ja kostja põhikirja sätteid.

1. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.
2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le. Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu