RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-1-53-11 Tartu, 12. mai 2011.

) § 378 lg 1 p-dele 2 ja 6 ning lg-tele 4 ja

2. Kostja vaidleb hagi tagamise taotlusele vastu ning leiab, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja hagi on juba tagatud Harju Maakohtu
3. mai
4. a kohtumäärustega.
5. mai
6. a hagi tagamise avalduse kohaselt on hageja eesmärgiks vältida hoone müüki täiteasjas nr 034/2011/516 toimuval avalikul suulisel enampakkumisel ning tagada hageja väidetava omandiõiguse teostamine või taastamine. Hageja soovitud eesmärgi saavutamine ei ole hoone võõrandamise keelamise ja sellele vastava keelumärke ehitisregistrisse kandmisega saavutatav. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu
7. mai
8. a jõustunud otsusega on tuvastatud hageja ja kostja vahel
9. märtsi
10. a sõlmitud asjaõiguslepingu kehtivus, on kehtiv ka samaaegselt (s.o
11. novembril 2003) kostja ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud hoone pandileping. Nimetatud pandilepinguga pantis kostja hoone AS SEB Pank kasuks viimase nõuete tagamiseks kostja vastu (pandileping sisaldub
12. novembri
13. a lepingudokumendi punktides 9-15). Nimetatud pandilepingut ei ole vaidlustatud. Vaidlustamiseks ei ole ka alust, kuna poolte vahel sõlmitud kehtiva asjaõiguslepingu alusel sai kostja hoone omanikuks, mistõttu oli kostja õigustatud ka hoonet käsutama, sh pantima. OÜ Campa Arendus ja AS SEB Pank vahel
14. märtsil 2011 sõlmitud lepinguga loovutas AS SEB Pank hoonele seatud pandiga tagatud nõuded kostja vastu OÜ-le Campa Arendus. Tulenevalt pandiõiguse aktsessoorsusest läks OÜ-le Campa Arendus üle ka pandilepingust tulenev pandiõigus hoonele. OÜ Campa Arendus avalduse alusel alustatud täiteasja nr 034/2011/516 sisuks ongi hoonet koormava pandiõiguse realiseerimine. Hoonet koormav pandiõigus on ajaliselt varasem Harju Maakohtu
15. mai
16. a kohtumäärusega rakendatud hoone võõrandmise keelust ja oleks ajaliselt varasem ka Riigikohtu poolt hageja
17. mai
18. a avalduse alusel rakendatavast sarnasest keelust. Ajaliselt hilisem keelumärge ei saa aga kuidagi takistada ajaliselt varasema pandiõiguse realiseerimist. See tuleneb otseselt ka TsÜS § 88 lg-st 2, mille kohaselt ei ole käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine juhul, kui käsutus toimub seoses enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguse teostamisega.
19. Kolleegium leiab, et hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Asjaoludest nähtuvalt koormab hoonet nõuete tagamiseks pandiõigus, mille realiseerimiseks on kolmas isik algatanud täitemenetluse. Hageja eesmärgiks on hagi tagamisega välistada hoone müümine avalikul suulisel enampakkumisel täitemenetluse raames.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 6 viienda lause kohaselt võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni

1. aasta
2. märtsini, see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. AÕSRS § 13 lg 6 seitsmenda lause kohaselt, kui ehitis on panditud enne
3. aasta
4. märtsi, võib ehitist käsutada pandiga tagatud nõude täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕSRS § 13 lg 6 kaheksanda lause kohaselt võib ehitist või selle osa pärast
5. aasta
6. märtsi vallasasjana käsutada pankroti-, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras või kohtumenetluses tehtud lahendi vabatahtlikuks täitmiseks, samuti võib teha ehitise või selle osa suhtes testamendi või sõlmida pärimislepingu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 88 lg 2 kohaselt ei laiene selle paragrahvi lg-s 1 sätestatu enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega, kuigi seadusest tulenevalt on üldjuhul keelatud ehitise vallasasjana käsutamine, ei takistaks
7. novembri
8. a pandilepingu alusel pandiga koormatud vallasasjaks oleva ehitise arestimine praegusel juhul TsÜS § 88 lg-st 2 tulenevalt pandipidajal sundtäitmise lõpule viimist. Hagi tagamine hageja taotletud viisil - vallasasja arestimine ja selle kohta keelumärke tegemine - ei võimalda seega saavutada eesmärki, et hoonet ei müüdaks avalikul enampakkumisel.

§ 378

lg 1 p 6 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist

§ 378lg 1 p-s 6 sätestatud olukorraga, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks.

Seega tuleb ka hageja taotlus täitemenetluse peatamiseks jätta rahuldamata. Henn Jõks, Villu Kõve, Tambet Tampuu