Obsah (4)

§ 79§ 76§ 13§ 33

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

) § 76 lg 2 järgi 4000 krooni ja

§ 79lg 2 järgi 2000 krooni suuruse rahatrahviga.

1.1

§ 76

lg 2 alusel karistati menetlusalust isikut selle eest, et deklarandi ja tolliterminali pidajana esitas ta 25. augustil 2009 tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks, deklareerides imporditava kauba asukohaks OÜ Silber tolliterminali. Enne kauba tollikäitlusviisile suunamist toimetati aga deklareeritav kaup tolli kooskõlastuseta tolliterminalist välja. 1.2

§ 79lg 2 alusel karistati menetlusalust isikut selle eest, et 11.

septembril 2009 esitas ta tollideklaratsioonil kaupade kirjelduse ja tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, takistades sellega tollideklaratsiooni kontrollimisel tolliametnikku. 2. Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluskulude hüvitamist. Kaebaja leidis, et

§ 76

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu on tõendamata,

§ 79lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegu ei vasta aga süüteokoosseisu tunnustele.

1. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.1 OÜ Silber esitas deklarandi ja tolliterminali pidajana kauba saaja OÜ H eest
4. augustil 2009 tollideklaratsiooni kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks, deklareerides imporditava kauba (kasutatud mootorpaadi) asukohaks OÜ Silber tolliterminali. Tunnistajate R. R.-i ja S. J.-i ütluste ning kauba läbivaatuse aktiga on tõendatud, et tolliterminal oli
5. augustil 2009 kella 10.50 paiku, s.o ajal, mil tolliametnikud soovisid deklareeritavat kaupa kontrollida ja mil pidanuks olema tööaeg, suletud ning kõnealune mootorpaat seal ei asunud. 3.2 L. L.-i ütlused, et kaup asus tolliterminalis, pole usaldusväärsed ega loogilised, sest need ei haaku S. J.-i ja R. R.-i ütluste ega kauba läbivaatuse aktiga. Kuigi tolliterminali territoorium on taraga piiratud, puudub alus kahelda tolliametnike ütlustes, et kauba puudumises said nad veenduda tara ja väravate vahele jääva tühimiku kaudu. Sama järelduse võimaldab teha tolliterminali asendiplaan. 3.3 Põhjendatud pole menetlusaluse isiku etteheide, mille kohaselt ei saanud OÜ Silber esindaja kauba läbivaatusest osa võtta. S. J.-i ütlustest nähtuvalt informeeris ta läbivaatuse teostamise kavatsusest menetlusalust isikut, kuigi viimase esindaja osavõtt kauba läbivaatusest ei olnud kohustuslik. Teisalt pidi OÜ Silber lähtuvalt tolliterminali töökorralduse eeskirja punktist 1.1 tagama Maksu- ja Tolliameti ametnikele juurdepääsu tollijärelevalve alla kuuluva kauba kontrollimiseks. Selle nõude täidetuse korral puuduks vaidlus küsimuses, kas deklareeritav kaup asus või ei asunud tolliterminalis. 3.4 Deklaratsioonis märgitud kaup kuulus tulenevalt EÜ Nõukogu määrusega 2913/92/EMÜ kehtestatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 37 lg-test 1 ja 2 ühendusevälisena ühenduse tolliterritooriumile toodult tollijärelevalve alla. ÜTS art 79 kohaselt annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse vabasse ringlusse lubamine.

§ 13

lg 1 järgi võib tollijärelevalve all oleva kaubaga teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Menetlusalusel isikul puudus tolli kooskõlastus kauba tolliterminalist välja toimetamiseks. Lubades kauba enne tollikäitlusviisile suunamist välja toimetada, tegi OÜ Silber tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseadusliku toimingu ja pani toime

§ 76lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3.5 Väärteoasjas pole vaidlust selles, et

1. septembril 2009 esitas OÜ Silber kauba saaja OÜ M eest tollideklaratsiooni. Seejärel esitati deklaratsioon korrigeeritud ja õigeid andmeid sisaldaval kujul. Esialgses deklaratsioonis deklareeriti kaubad nr 6–14 kaubakoodiga 8711209300 kui uued mootorrattad, mille silindrite töömaht on 110 cm
2. Kauba läbivaatusel tuvastati, et tegelikult on mootorrataste silindrite töömahuks 48 cm3, mille tõttu klassifitseeritakse need kaubakoodiga
3. Kauba läbivaatuse aktis kajastatud andmete usaldusväärsuses ja selles, et mootorrataste mootori tegelik töömaht oli 48 cm3, pole alust kahelda. Seda ei ole kahtluse alla seadnud ka OÜ Silber ega OÜ M.
4. septembri
5. a kauba läbivaatuse akti ja kahe tollideklaratsiooniga on tõendatud, et menetlusalune isik esitas kaupade kirjelduse ja tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, pannes hooletusest toime

§ 79lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3.6 OÜ Silber väitel esitas ta tollideklaratsiooni kauba saatedokumentide alusel, teadmata mootorrataste silindrite tegelikku töömahtu. Samas on saatedokumentidel märgitud üksnes väljendid "110cc off road motocycle, Quantity 33 CTNS", mitte mõõtühik "cm3". Sellest tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, et saatedokumentide järgi oli mootorrataste silindrite töömahuks 110 cm

1. Saatedokumentidel kajastuvad väljendid pole piisavad, tegemaks kahtlusteta järeldust kaubaks olnud mootorrataste silindrite tegeliku töömahu ja kauba kirjelduse kohta. Niivõrd nappide andmete korral pidanuks menetlusalune isik taotlema luba kauba läbivaatuseks, et kanda tollideklaratsiooni õiged andmed. Sellele vaatamata märkis kaebaja piisavat põhjendatud alust omamata deklaratsiooni ebaõiged andmed. Tolliterminali pidaja ja deklarandina pidi OÜ Silber ette nägema, et hoolsuskohustuse täitmata jätmisega võib kaasneda valeandmete esitamine. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni OÜ Silber kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotleb kassaator maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Samuti palub kaitsja Maksu- ja Tolliametilt välja mõista õigusabikulud ning jätta need kohtuvälise menetleja kanda. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Maakohus leidis ekslikult, et tolliterminali töökorralduse eeskirja punkti 1.1 kohaselt pidi menetlusalune isik tagama tolliametnikele juurdepääsu tolliterminali. Otsusest ei selgu, kuidas saab kõnealusest eeskirja punktist tuletada kohustuse tolliterminali avatuna hoidmiseks, sest tööaeg väljendab aega, mil toimub kauba vastuvõtt, väljastamine või töötlemine. 4.2 Kassaatori kui maksumenetluse osapoole õigus olla menetlusse kaasatud on põhiseaduslik õigus, mis tuleneb muuhulgas maksukorralduse seaduse (MKS) § 72 lg-st 3 ja

§ 33lg-st 4.

Seda õigust ei saa eirata, viidates eraõigusliku juriidilise isiku töökorraldust reguleerivale dokumendile, seda enam juhul, mil tema juuresolek on toimingu läbiviimiseks hädavajalik. 4.3 Tolliterminali avatuna hoidmine kogu tööaja vältel oleks menetlusalusele isikule majanduslikult ebaproportsionaalselt koormav, sest pärast Euroopa Liiduga liitumist liigub terminalis kaup harva. Kauba olemasolu saab kontrollida, teavitades sellest tolliterminali pidajat. Käesoleval juhul olid tolliametnikud haldusmenetluse raames kohustatud eelöelduga arvestama ja kauba läbivaatusest tolliterminali pidajat eelnevalt teavitama. See oleks taganud menetleja ametnikele juurdepääsu tolliterminali. 4.4 Tunnistajate ütlustele ja asendiplaanile ei vasta järeldus, et tolliterminali ümbritseva tara ja värava vahelt on kogu tolliterminali territoorium nähtav. Väravast ei saanud tolliametnikud siseneda, mille tõttu ei saanud nad kauba olemasolus veenduda. S. J.-i ja R. R.-i ütluste kohaselt lahkusid nad pärast OÜ-le Silber tehtud telefonikõnet, naastes siis, kui kaup oli juba värava taha toimetatud. Väljaspool tolliterminali territooriumi toimuvat kauba läbivaatust on tolliametnikud varasemalt aktsepteerinud, mille tõttu toimiti ka seekord sarnaselt. 4.5 Meelevaldne on seisukoht, et telefonivestluses OÜ Silber esindajaga lepiti kokku kauba toimetamises tolliterminali. Menetlusaluse isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et OÜ Silber pidi korraldama kauba toimetamise tolliterminali värava ette. Samas asuva aktsiisilao töötajaga lepiti kokku väravate avamises, et OÜ H esindaja saaks tolliterminali territooriumile siseneda. Seejärel väravad suleti. Pärast läbivaatust vabastatakse kaup tollijärelevalve alt, mille tõttu puudus vajadus kauba tagasipaigutamiseks tolliterminali. Arvestades, et kauba läbivaatusel oskab võimalikele küsimustele vastata eeskätt kauba omanik, ei pidanud OÜ Silber vajalikuks enda esindajat kohale saata. 4.6 Maakohus ei analüüsinud kaebaja väidet, mille kohaselt oleksid menetleja ametnikud saanud kauba puudumise fikseerida fotode tegemisega. Kauba puudumine loeti aga tõendatuks pelgalt kaudsete tõendite alusel ja tõlgendati kahtlused menetlusaluse isiku kahjuks. Tolliametnike esmase tuleku ja teistkordse saabumise vahele jäänud ajavahemik ei olnud väidetavast paadi tolliterminali toomisega seotud ajakulust tingitud. S. J.-i ja R. R.-i ütlused pole väärteo tõendamiseks küllaldased, sest nende pinnalt jääb kahtlus, et deklareeritav kaup asus tolliterminalis. Kohtuotsuses tõstatatud küsimus, nagu võinuks L. L. anda ütlusi menetlusaluse isiku kasuks, on aga meelevaldne. Tegelikkusele ei vasta ka toimikusse lisatud istungisekretäri ettekanne. Kuivõrd kohtuotsuse järeldused põhinevad puudulikul faktiliste asjaolude analüüsil, ei ole

§ 76lg 2 väärteokoosseisu tunnuseid nõuetekohaselt tuvastatud.

4.7

§ 79

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei ole küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks kauba läbivaatuse akt, kuna sellest ei selgu, kuidas jõuti järeldusele, et mootorrataste silindrite töömaht on 48 cm

1. Akti allkirjastas märkusteta OÜ M juhatuse liige, kuid see fakt iseenesest ei suurenda tõendi usaldusväärsust. Samuti ei kinnita töömahu tegelikku suurust korrigeeritud andmetega tollideklaratsiooni esitamine. 4.8 Maakohtuga ei saa nõustuda selles, et kauba saatedokumentidel kasutatud väljendid ei olnud mootorite töömahu kindlakstegemiseks piisavad. Lühend "cc" tähendab eesti keelde tõlgituna kuupsentimeetrit ja selle sisu oli selge nii menetlusalusele isikule, kauba saajale kui ka menetleja ametnikele. Lugedes arvetel sisalduva informatsiooni napiks, on maakohus liialdanud. Maakohtu arusaama kohaselt tuleks kõik tollivormistuse aluseks olevad dokumendid tõlkida eesti keelde. Samuti võib kohtuotsusest järeldada, et lühendi "cc" tõlkimise korral olnuks ebaselgused kõrvaldatud. Need seisukohad viiksid arusaamani, et võõrkeelsetele dokumentidele tuginev tollivormistus on alati käsitatav kergemeelsusena. 4.9 Menetlusalusel isikul puudus võimalus suletud metallkonteineris olevat kaupa kontrollida. Valede saatedokumentide esitamine eksportööri poolt ei saa olla aluseks, et rakendada OÜ Silber suhtes karistusõiguslikku vastutust. Tollideklaratsiooni koostamisel oli võimalik tugineda saatedokumentidele, kuna nendes esitatud andmete õigsuses puudus alus kahelda. Maakohtu otsuses sisalduvad vastupidised järeldused pole kooskõlas VTMS § 123 lg-ga 2 ja see on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena § 150 lg 1 p 7 mõttes.
2. Kassatsioonile esitas vastuse Maksu- ja Tolliamet, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Ekslik on kassaatori arvamus, nagu oleks OÜ Silber tolliterminali töökorralduse eeskiri käsitatav eraõiguslikku suhet reguleeriva dokumendina. Rahandusministri
3. aprilli
4. a määruse nr 100 "Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise korrast" lähtuvalt on OÜ Silber tolliterminali luba antud avalik-õiguslikus suhtes. Tolliterminali töökorralduse eeskirja koostamise kohustus tuleneb määrusest. Eeskiri koostatakse tolli järelevalve all, mitte tolliterminali pidaja suva kohaselt. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et menetlusalusel isikul oleks tulnud kindlustada juurdepääs tolliterminali, võimaldamaks tolliametnikel kauba läbivaatuse teostamist. Ühtlasi on ebaõige kassaatori seisukoht, et tolliterminali avatuna hoidmine kogu tööaja vältel oleks ebaproportsionaalselt koormav. Eeskiri on tolliterminali pidaja ja tolli poolt allkirjastatud
5. a märtsis, s.o ligikaudu neli aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist. 5.2

§ 76

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on faktilised asjaolud tuvastatud õigesti ja tõenditele antud hinnang loogiline. OÜ Silber väited kauba tegeliku asukoha osas on aga vastuolulised. Alles kohtule esitatud kaebuses väitis menetlusalune isik, et kaup asus tolliterminali territooriumil kohas, kus see tolliametnikele nähtav ei olnud. Kohtuvälises menetluses on OÜ Silber möönnud, et kaup tolliterminalis ei asunud. Lisaks märkis maakohus õigustatult, et L. L.-i ütlused pole kauba asukohta puudutavas küsimuses usutavad ja veenvad ega ka kooskõlas teiste tõenditega. Samuti on ebaõige väide, et kahtlused tõlgendati menetlusaluse isiku kahjuks. Kassaatsioonis tõstatatud küsitavused on otsusega kõrvaldatud ja kohus on enda seisukohti põhjalikult ning loogiliselt selgitanud. 5.3 Põhjendamatu on väide, et maakohus pole nõuetekohaselt tuvastanud

§ 79lg 2 objektiivsete koosseisutunnuste esinemist.

Õige on kohtu järeldus, et kauba läbivaatuse akti usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. OÜ Silber ei vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla tolli nõuet muuta tollideklaratsioonis kauba kirjeldust ja tariifset klassifikatsiooni, vaid nõustus sellega, esitades korrigeeritud deklaratsiooni. 5.4 Õigete andmetega deklaratsiooni esitamiseks oleks menetlusalune isik pidanud teostama kauba läbivaatuse. Tolliagentuuri ja deklarandina tegutsedes tuleb isikul hinnata, kas kauba ülevaatamine osutub vajalikuks või saab seda deklareerida dokumentide põhjal. Viimasel juhul kannab deklarant riski, et kaup ei vasta deklaratsioonis märgitule. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks rikkumine OÜ Silber jaoks välditav. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaeb esmalt väiteid, milles kritiseeritakse menetlusaluse isiku karistamist

§ 76

lg 2 ja § 79 lg 2 järgi (I, II) ning võtab seejärel kokku kassatsioonimenetluse tulemused ja lahendab taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks (III). I

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt peab maakohus väärteoasja arutama täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muuhulgas maakohtu kohustust lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused ja näidata vastavalt VTMS §-le 110 otsuse põhiosas nii tõendite analüüs, kui ka see, millised asjaolud tõendatuks loeti ning neile antav õiguslik hinnang. Nendest nõuetest tulenevalt peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema lugejale jälgitav ja otsuse järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-89-10, p 7). Eelöeldut silmas pidades märgib kriminaalkolleegium vastuseks kassatsiooni seisukohtadele järgmist.
4. Maakohtul tuli väärteoasja arutamisel anda hinnang, kas OÜ Silber tegi tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseadusliku toimingu või mitte. Teisisõnu oli vajalik lahendada küsimus, kas deklareeritav kaup asus väärteoprotokollis märgitud ajal menetlusalusele isikule kuuluva tolliterminali territooriumil. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda küsimust lahendades tõendeid piisava põhjalikkusega analüüsinud, näidates need tõendid, millele ja miks ta otsuse järeldused rajab. Kritiseerides kohtuotsusega tuvastatut, taotleb kassaator sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist. Vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.
5. Tõenditeks, millele deklareeritava kauba olemasolu või puudumise küsimuse selgitamisel tugineti, olid eeskätt tunnistajate S. J.-i ja R. R.-i ütlused, mida analüüsiti kogumis
6. augustil 2009 koostatud kauba läbivaatuse akti, selle juurde kuuluvate fotode ning tolliterminali asendiplaaniga. Loetletud tõendeid kõrvutati omakorda tunnistaja L. L.-i ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kolleegiumi hinnangul nähtuvad otsusest jälgitavalt ja veenvalt põhistused, miks tugineti just S. J.-i ning R. R.-i versioonile ja miks puudub alus lugeda L. L.-i ütlusi usaldusväärseks. Seejuures ei ole L. L.-i ütlusi ebausaldusväärseks tunnistatud pelgalt kohtuistungi sekretäri ettekandest nähtuvate asjaolude tõttu, vaid põhjusel, et nende sisu ei haaku ülejäänud tõendikogumiga. Vähetähtis pole, et L. L., kes võttis osa kauba läbivaatusest, on märkuste ja täiendusteta kauba läbivaatuse akti allkirjastanud, kuigi aktist nähtub selgelt, et kaup ei asunud kontrollimise hetkel tolliterminalis ning tunnistaja tõi kauba kohale alles hiljem. Lisaks osutati L. L.-i ütluste analüüsimisel asjakohaselt, et tunnistaja märkis tahtmatult, et viis kauba peale läbivaatuse teostamist tagasi OÜ H territooriumile. Seegi detail tunnistaja ütlustes viitab maakohtu järelduste õigsusele. Eelnevaga on veenvalt kummutatud menetlusaluse isiku väide kauba asumise kohta tolliterminalis ja tulenevalt VTMS § 176 lg 4 p-st 1 ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks maakohtu otsuse põhiosas sisalduvaid asjaolusid uuesti korrata.
7. Väärteoasja tehiolusid ja kohtuotsusega tuvastatut silmas pidades ei saa asjassepuutuvaks pidada kassaatori väiteid, milles käsitletakse tolliterminali töökorralduse eeskirjaga seonduvat. Kohtulikul arutamisel tehti kindlaks, et tollijärelevalve alla kuuluv kaup ei asunud väärteoprotokollis märgitud ajal tolliterminalis, millest johtuvalt ei ole määravat tähendust asjaolul, kas menetlusalune isik täitis tolliterminali avatuna hoidmise kohustust. Samuti pole kassaator sisuliselt vaidlustanud maakohtu järeldust, et tolliametnikud teavitasid kauba läbivaatusest menetlusalust isikut, kuid viimane ei pidanud otstarbekaks esindajat kohale saata. Eelnevast tuleneb, et kuigi OÜ-t Silber teavitati menetlustoimingu läbiviimisest ja tema esindajal oli võimalik sellest osa võtta, jättis viimane selle õiguse kasutamata. Kirjeldatud põhjusel on ainetu arutleda selle üle, kas kohtuvälises menetluses rikuti menetlusaluse isiku õigust olla menetlustoimingu tegemisele kaasatud.
8. Põhjendamatu on kassaatori etteheide, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata väite, et menetleja ametnikud pidanuks kauba puudumise fakti fikseerima tolliterminali territooriumi fotografeerides. Kõnealune seisukoht ei ole väärteoasja tehiolusid ja kaitseversiooni arvestades kuigivõrd asjassepuutuv. Valdav osa kassatsiooni argumentidest põhineb asjaolul, et avast, mis jääb tolliterminali piirava tara ja väravate vahele, ei ole kogu tolliterminali territoorium nähtav ning seetõttu ei saanud menetleja ametnikud väravast sisenemata usaldusväärselt kauba puudumist kontrollida. Selle väite õigsuse jaatamise korral poleks fotode tegemine menetlusaluse isiku kaitseversiooni kummutanud.
9. Kolleegium märgib täiendavalt, et

§ 13

lg-s 2 sätestatakse tollijärelevalve alla kuuluva kaubaga tehtud toimingute puhul ümberpööratud tõendamiskoormis. See tähendab, et kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes, lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kui võlgnik ei suuda seda tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult väljaviiduks. Eelöeldut arvesse võttes on alust nõustuda maakohtu järeldusega, et deklareeritud kaup, s.o kasutatud mootorpaat, ei asunud 26. augustil 2009 kl 10.50 paiku OÜ Silber tolliterminalis, vaid toimetati sinna samal päeval hiljem. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 13

lg-s 1 sätestatud kohustust, tehes tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseadusliku toimingu. Kohtuotsusega on õigesti tuvastatud menetlusaluse isiku karistusõigusliku vastutuse aluseks olevad asjaolud, millest johtuvalt oli OÜ Silber karistamine

§ 76lg 2 alusel seaduslik.

II 14. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on aga

§ 79

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust, mille tõttu tuleb kohtuotsus tühistada sõltumata kassatsiooni väidetest. 15.

§ 79

lg-s 2 nähakse ette juriidilise isiku vastutus tolliametniku takistamise, sealhulgas läbivaatuse teostamise takistamise või tolliametniku seaduslike korralduste ja nõudmiste eiramise või kontrolliks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või ettenähtud tähtpäevaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud kontrolli teostamist. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes OÜ-le Silber süüksarvatav käitumine selles, et

1. septembril 2009 esitas ta tollideklaratsioonil kaupade ja tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, takistades tollideklaratsiooni kontrollimisel tolliametnikku. Teokirjeldusest nähtuvalt on juriidilisele isikule omistatud H. Lentsiuse käitumine, kes juhatuse liikmena oleks pidanud tagama, et tollideklaratsioonil ei esitataks tollile deklareeritud kaupade kirjelduse ning tariifse klassifikatsiooni osas valeandmeid, kuid kes ei pööranud tähelepanu vajadusele kontrollida, kas ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatava deklareeritava kauba deklareerimisel peetakse kinni õigusaktidega kehtestatud nõuetest. 15.1 Kriminaalkolleegium osutab, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. 15.2 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukohtade järgi peab väärteoprotokollis olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. See nõue kehtib nii tegevus- kui ka tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste korral on vaja näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused realiseeriti (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-43-08, p 9).
4. Tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse, seisneb tollideklaratsioonis valeandmete esitamises ja seeläbi tolliametniku tegevuse takistamises.

§ 79

lg 2 objektiivseid tunnuseid silmas pidades saab kõnealuse teo toimepanemine eeskätt seisneda ebaõigete andmetega tollideklaratsiooni allkirjastamises ja esitamises, kuid väärteoasja materjalist ei nähtu, et H. Lentsius oleks vaidlusaluse tollideklaratsiooni allkirjastanud või esitanud. Kuna juriidilisele isikule on KarS § 14 lg 1 järgi omistatav muuhulgas organi liikme tegu, kuid käesoleva väärteoasja materjalist ei tulene, et H. Lentsius oleks OÜ Silber juhatuse liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud, siis on välistatud ka selle teo omistamine menetlusalusele isikule. Nendel põhjustel tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. III 17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 1. novembri 2010. a otsuse osaliselt menetlusaluse isiku karistamises

§ 79lg 2 järgi ja lõpetab selle teo osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, kassatsioon aga rahuldada osaliselt. 18. Kassaator on esitanud taotluse menetlusaluse isiku poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks 1035 euro suuruses summas. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja on koostanud kassatsiooni ja osalenud väärteoasja arutamisel Riigikohtus. Arutatav väärteoasi ei ole materiaalõiguslikult keeruline ega mahukas. Arvestades eelöeldut ja asjaolu, et kassatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele käesoleva otsuse punktis 16 toodud põhjendustel, peab kriminaalkolleegium õigustatuks menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu 500 euro suuruses summas. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi hüvitada