Seega ei ole määrav, kas ja kui, siis millisele õiguslikule alusele hageja hagi esitades viitas. Kui maakohus leidis, et hagi ei saa hageja nimetatud õiguslikul alusel rahuldada, tulnuks maakohtul kontrollida, kas hagi võiks olla võimalik rahuldada mingil muul õiguslikul alusel. Seejuures tulnuks maakohtul lähtuda hageja viidatud asjaolust, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mis nägi ette üüri maksmise kohustuse. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et hageja ei ole praeguse menetluse raames esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid hagi rahuldada üüritasu maksma kohustava nõudenormi alusel. Selleks, et otsustada, kas üürileandjal võiks üürniku vastu olla üürilepingust tulenev raha maksmisele suunatud nõue, tuleb hinnata, kas üürileping kehtib või on see ülesütlemise tõttu lõppenud. Kui üürileping kehtib, võib hagi kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 ja § 271 alusel üüritasu nõudena. Kui üürileping on ülesütlemise tõttu lõppenud, tuleb hinnata, mis ajast üürileping lõppes. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks lugeda toimunuks üürilepingu erakorralise ülesütlemise. Seega ei saanud kostja erakorralise ülesütlemise avaldusel olla erakorralise ülesütlemise toimet, mistõttu ei lõppenud üürileping erakorralise ülesütlemise päeval. Võlaõiguses tunnustatud põhimõtte kohaselt, kui lepingut ei saanud erakorraliselt üles öelda, lõpeb leping ajast, millal leping oleks lõppenud korralise ülesütlemise korral. Kostja esitas ülesütlemisavalduse, mille eesmärgiks oli kaasa tuua lepingu lõppemine. Sellise avalduse alusel lõpeb leping esimesel võimalusel, mis lepingu või kehtiva õiguse kohaselt lepingu ülesütlemiseks esineb. Lepingu p 21.3 kohaselt võib üürnik lepingu üles öelda, teatades sellest 12 kuud ette. Kuigi sama lepingupunkti kohaselt rakendub korralise ülesütlemise õigus alles ruumide üleandmisest kolme aasta möödumisel, ei tähenda see, et vastav punkt ei rakenduks. Lepingu p 21.3 tuleb mõista selliselt, et lepingu võib üles öelda igal ajal, kuid kui ruumide üleandmisest ei ole veel kolm aastat möödunud, tuleb ülesütlemisest ette teatada 12-kuulisele etteteatamistähtajale lisaks see aeg, mis jääb ülesütlemise ja ruumide üürnikule üleandmisest arvutatava kolmeaastase tähtaja täitumise vahele. Piirangu, mille kohaselt kolmel esimesel lepingu kehtivusaastal lepingut korraliselt üles öelda ei saa, eesmärgiks ei ole mitte see, et üürnik ei võiks varem esitada ülesütlemisavaldust, vaid see, et üürnik ei saaks korralise ülesütlemise teel lepingut lõpetada enne nelja aasta möödumist ruumide üürnikule üleandmisest alates. Sellest tulenevalt kehtis üürileping kostja ülesütlemisavalduse esitamisest alates veel vähemalt 12 kuud. Selle perioodi eest tasumisele kuuluv üür on suurem kui see rahasumma, mida hageja kostjalt nõuab. Üürinõude rahuldamise üle otsustamisel tuleb arvestada kostja esitatud vastuväidet, mille kohaselt ei saa üüri VÕS § 296 lg-st 3 tulenevalt nõuda, sest hageja andis vaidlusalused ruumid kolmanda isiku kasutusse ja teenis selle pealt vähemalt sama palju üüri, kui hageja ja kostja olid üürilepingus kokku leppinud. Asja uue arutamise käigus peab maakohus võimaldama kostjal seda vastuväidet täpsustada ning tõendada. Ringkonnakohus leidis, et hagi ei saa rahuldada üürilepingu p-s 21.3 sätestatud leppetrahvi nõudena, sest vastav kokkulepe on leppetrahvi osas tühine. VÕS § 334 lg-st 4 tulenevalt on tühised need enne üürilepingu lõppemist sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt peab üürnik lepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist. Kuigi üldjuhul peab üürnik maksma üüri selle perioodi eest, mis jääb ülesütlemisavalduse esitamise ja lepinguga võimaldatud lepingu lõppemise vahele, ei ole see põhimõte absoluutne, sest üürnik peab seaduse kohaselt saama üürist maha arvata selle kasu, mida üürileandja asja teistsugusest kasutusest sai (VÕS § 296 lg 3). Lepingu p 21.3 sellist mahaarvamist ei võimalda. Seetõttu tuleks üürnikul lepingu p 21.3 alusel maksta rohkem hüvitist kui see, mis seaduse kohaselt tasumisele kuuluks, ja seetõttu on lepingu p 21.3 leppetrahvi osas tühine. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel arvestada ringkonnakohtu juhiseid. Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ja loonud pooltele võimalust kohtu ette tuua vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid. Samuti ei loonud maakohus pooltele tõendite esitamise võimalust, mistõttu jäid eelmenetluse ülesanded täitmata. Kui ringkonnakohus võimaldaks apellatsioonimenetluses uute asjaolude ning tõendite esitamist, hakkaks ringkonnakohus täitma apellatsioonimenetluses eelmenetluse ülesandeid.
lg-st 3 tulenevalt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Sellel sättel on oluline roll isikute kaebeõiguse tagamisel, sest juhul, kui ringkonnakohus asuks täitma neid eelmenetluse ülesandeid, millest maakohtu menetlus peaks sisuliselt algama ning mida tuleb täita maakohtus enne asja sisulist arutamist, ei saaks pooled ringkonnakohtu tehtava otsuse peale kaevata nii, nagu nad saaksid seda teha siis, kui eelmenetluse ülesanded täidetaks maakohtus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega maakohtu otsus jõusse jätta. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega kohus tunnistas lepingu p 21.3 leppetrahvi osas tühiseks. Kostja ei nõustunud sellega, et ringkonnakohus käsitas üürilepingu lõppemise tuvastamisega seotud leppetrahvi nõuet lepingu täitmise nõudena erinevalt hagejast, kostjast ja maakohtust. Hageja on kõikides menetlusdokumentides viidanud asjaolule, et ta nõuab leppetrahvi. Sellisel arusaamisel on olnud ka kostja. Hageja ei ole üüri nõudnud. Ringkonnakohtu tuvastatu, et kostja esitatud avaldus lõpetas üürilepingu millalgi tulevikus, ei ole pooled menetluses tuginenud. Ringkonnakohus rikkus
Kostja leidis, et kõik hagis esitatud nõudega seotud faktilised asjaolud ei ole käsitatavad hagi alusena. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Leppetrahvi maksma kohustamiseks esitatava hagi aluseks on eelkõige leppetrahvi maksmise kokkuleppe olemasolu ning leppetrahviga sanktsioneeritud rikkumise esinemine. Hageja pole menetluses kordagi viidanud sellele, et tema nõue võiks kuuluda rahuldamisele ka juhul, kui hagejal ei oleks õigust leppetrahvi nõuda. Ilma leppetrahvi kokkuleppeta puudub hagejal rahaline nõue kostja vastu. Kokkulepe leppetrahvi kohta ei ole õiguslik, vaid kohustuse olemasolu põhistav faktiväide. Lepingu lõppemist aktsepteerival isikul ei saa olla lepingu täitmise nõuet. Tsiviilkohtumenetlus on võistlev menetlus, milles kohtul ei ole lubatud nõude tuvastamisega seotud asjaolusid lisada või asendada. Ringkonnakohus viitas otsuses võimalusele, et hagejal on kostja vastu lepingu täitmise nõue. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Kohtul on õigus ja kohustus tuvastada, kas hageja esiletoodud asjaoludel on hagejal kostja vastu nõue. Kohtul ei ole võimalust iseseisvalt esile tuua asjaolusid, millest võiks tuleneda hageja nõue kostja vastu. Olukorras, kus kostja on kohase õiguskaitsevahendina lepingu täitmise nõude esitamise võimalikkusele viidanud ning hageja sellele jätkuvalt (ka alternatiivselt või viiteliselt) ei tugine, ei saa nõuet pidada lepingu täitmise nõudeks. 7. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Ta leidis, et ringkonnakohus ei rikkunud
Ringkonnakohus juhtis vaid poolte tähelepanu sellele, et kohus võib hinnata esiletoodud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest.
lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ning kohus kohaldab õigust ise. Seega ei ole määrav, millisele õiguslikule alusele hageja hagi esitades viitas. Olulised on vaid hageja esile toodud asjaolud, millele hagiavaldus tugineb. Hagi alusena tuleb käsitleda kõiki faktilisi asjaolusid, mis on esitatud nõude aluseks, ning lähtuda tuleb sellest, et hageja on kohtule esitanud rahalise nõude. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb
Asi tuleb saata
Juhul kui hageja oleks pärast hagi maakohtu menetlusse võtmist esitanud hagi alternatiivsete asjaoludena ka üürilepingu kehtivuse ning kostja üürivõlgnevuse, siis oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kas tegemist on hagi muutmisega või täiendamisega
järgi, ning lisaks hindama hageja uute asjaolude lisamise lubatavust
Kostja teatas
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei väitnud apellatsioonkaebuses, et üürileping kehtib ning et kostja on hagejale üüri võlgu. 10. Kolleegiumi varasema praktika järgi peab kohus tulenevalt kvalifitseerimiskohustusest (
lg 7 ja § 438 lg 1, § 652 lg 8, § 688 lg 2) võtma arvesse vaid neid nõudeid, mille kohta hageja on esitanud asjaolusid (vt Riigikohtu
lg 1, § 329 lg 1 ja § 392 lg 1 p 1), kas ta soovib
lg 2 kohaldamist, ning kui hageja vastab sellele küsimusele jaatavalt, siis kas ja kuidas ta järjestab oma alternatiivsed nõuded.
§-s 439 sätestatakse, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Järelikult juhul, kui hageja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi tugineda mõnele võimalikule alternatiivsele nõudele, ei saa kohus seda nõuet hinnata. Samas kui kohus on hagi menetlusse võtmisel ja eelmenetluses rikkunud selgitamiskohustust alternatiivse nõude esitamise osas, peab ta võimaldama hagejal avaldada seisukohta, asjaolusid ja tõendeid ka pärast eelmenetluse lõppu, sh peab seda vajadusel võimaldama ka ringkonnakohus (vt käesoleva otsuse p 12). 11. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki. Näiteks ei pea kohus selgitama hagejale alternatiivse nõude esitamise võimalust olukorras, kus hageja nõuab kahju hüvitamist tulenevalt kostja õigusvastasest teost ning ta ei ole hagiavalduses tuginenud lepingu rikkumisele, kuid deliktiõiguse kohaldamine võib olla välistatud, sest kahju tekitati lepingu täitmise käigus hageja asja kahjustamisega ning see kahju ei pruugi olla hõlmatud kostja rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 1044 lg 2). Eelöeldu ei tähenda seda, et kohus ei pea nt hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätmise korral hagejale hagi menetlusse võtmisel või eelmenetluses selgitama hagi puudust ning andma hagejale
Näiteks kui hageja esitab asjaõigusseaduse § 80 alusel vindikatsioonihagi, kuid ei märgi hagiavalduses, et ta on hagis nõutud asja omanik ja kostja on sama asja ebaseaduslik otsene valdaja, siis peab kohus andma hagejale tähtaja, mille jooksul hageja peab kohtule teatama, kas ta peab ennast asja omanikuks ja kas kostja on asja ebaseaduslik otsene valdaja. Juhul kui kohus rikub selles osas selgitamiskohustust, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu peab kohus nõustuma hagi muutmise või täiendamisega pärast eelmenetluse lõppu.
lg 1 esimesest lausest tulenevalt on pärast hagi kohtu menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võimalik muuta üksnes kas hagi eset või alust. Järelikult ei ole võimalik hagi muuta sellistelt, et muutuvad nii hagi ese kui ka alus, ning seega ei saa kohtu selgitamiskohustuse esemeks olla hageja esitatust erineva eseme ja alusega hagi esitamise võimalus.
lg-st 3 ei tulene, et ringkonnakohus ei pea tuvastama maakohtus tuvastamata jäänud asjaolusid ning hindama maakohtus hindamata jäänud tõendeid. 13. Kostja ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega kohus tunnistas üürilepingu p 21.3 leppetrahvi osas tühiseks.
lg 1 järgi kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et üürilepingu p 21.3 on leppetrahvi kokkuleppe osas tühine tulenevalt VÕS § 334 lg-s 4 sätestatust. 14. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire arvestades hindama maakohtu otsuse seaduslikkust. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus
15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb
Hageja on
lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ-le. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.