← Eesti

3-3-1-21-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-21-11

  1. mai 2011 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving Jaan Sitska ja Tiina-Mirelle Sitska kaebused Viimsi Vallavolikogu
  2. oktoobri
  3. a määruse nr 22 tühistamiseks täies ulatuses või alternatiivselt Kaarle II, III, IV, V ja VI kinnistuid puudutavas osas ning vastustaja kohustamiseks kaaluda täiendavalt kaebajate kinnistute osalist või täielikku välistamist rohevõrgustikust Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-09-2740 Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-09-2740 ja jätta muutmata Tallinna Halduskohtu
  8. juuni
  9. a otsus samas asjas. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Viimsi Vallavolikogu kehtestas
  11. oktoobri
  12. a määrusega nr 22 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik".
  13. Jaan Sitska ja Tiina-Mirelle Sitska esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid nimetatud määruse tühistada täies ulatuses või alternatiivina kaebajatele kuuluvate kinnistute (Kaarle II, III, IV, V ja VI) osas ning kohustada vastustajat uuesti kaaluma kaebajatele kuuluvate kinnistute täielikku või osalist väljajätmist planeeringuga ette nähtud rohevõrgustikust. Kaebajad leidsid, et nende kinnistuid hõlmav teemaplaneering piirab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende omandiõigust. Kuigi vastustaja väitel ei muudeta maa sihtotstarvet (maatulundusmaa) ega juhtfunktsiooni, tehakse kaudselt võimatuks maa sihtotstarbe muutmine äri-, elamu- või tootmismaaks. Kaebajate hinnangul koheldakse neid põhjendamatult erinevalt naaberkinnistute omanikest, kelle kinnistud on arvatud rohevõrgustikust välja, kuna nende osas on kehtestatud detailplaneeringud. Planeering on kaebajate arvates olemuselt vastuoluline, kuna samaaegselt kavandatakse planeeringualale nii raudteetunnelit kui ka rohekoridori loomade liikumiseks, ning ei põhine nõuetekohastel uuringutel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne kujutab endast formaalset dokumenti, milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid on ebaselged ning KSH läbi viinud mittetulundusühingu juhataja ei vasta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lg 3 p 2 nõuetele. Planeeringulahendust on arutatud ilma KSH aruandega tutvumata ning planeeringu kehtestamisel on viidatud veel kehtestamata ja avalikustamata teemaplaneeringutele. Kaebuste kohaselt on rikutud ka planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 2 p 1 nõuet. Planeeringu avalik väljapanek toimus vaid Viimsi vallamajas, seaduse kohaselt oleks pidanud selle korraldama ka teistes suuremates asulates (nt Randvere ja Kelving). Planeeringuga tutvumiseks ei olnud kohaseid tingimusi, kaardimaterjal oli esitatud volditult kausta vahele panduna ja puudus võimalus võrrelda avalikustatud planeeringulahendust kehtiva üldplaneeringuga. Halduskohtu
  14. mai
  15. a istungil täpsustas kaebajate esindaja, et kaebus on esitatud osaliselt subjektiivsete õiguste kaitseks ning avalikustamist puudutavas osas populaarkaebusena (halduskohtu istungi protokoll,
  16. köide, tl 221 pöördel).
  17. Tallinna Halduskohus jättis
  18. juuni
  19. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2740 kaebused rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebajate õigusi ning planeeringu menetlemisel pole PlanS § 18 lg 2 p 1 nõudeid rikutud. Planeeringu avaliku väljapaneku osas leidis kohus, et Viimsi ja Haabneeme kui valla suurimad asulad on kokku kasvanud ühtseks keskuseks, valla keskus asub teede ja ühistranspordi seisukohalt heas asukohas. Viimsi vallamaja on kohaks, kus seaduse järgi tuli avalik väljapanek korraldada. Seadusest ei tulene kohustust avalikustada üldplaneering kõikides asulates või mõnes neist. Puudub mõistlik seletus, miks oleks sedavõrd mahukat materjali tulnud tutvustada lisaks valla keskusele ka teistes asulates. Valla keskuses oli tagatud pädevate töötajate alaline kohalolek ja võimalus tutvuda operatiivselt täiendava informatsiooniga ning saada selgitusi. Kuna kaebus osas, milles vaidlustatakse planeeringut selle avalikustamisel menetlusnormi rikkumise motiivil, on esitatud populaarkaebusena, ei ole vaidlust selle üle, et kaebajatel olnuks takistusi menetluses osalemiseks. Kaebajad pole ka väitnud, et neile teadaolevalt oleks isikuid, kelle vastuväited oleksid tähelepanuta jäänud. Avalikust väljapanekust on teavitatud üldsust nii kohaliku ning üleriigilise levikuga ajalehtede kui ka valla kodulehe kaudu. Ka KHS aruande avalikust väljapanekust on teavitatud sarnaselt, lisaks avaldati teade Ametlikes Teadaannetes. Kõigile maaomanikele, keda planeering puudutab, on vastav teade saadetud tähtkirjaga. Asja materjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu materjal olnud kättesaadav ka valla kodulehel. Avalikul väljapanekul olid kättesaadavad kõik planeeringu materjalid ja nende lisad. Kellegi õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et kaart esitatakse korrektselt voldituna kaante vahel, eriti kui teada pole isikuid, kellel olnuks kaardimaterjali avamisega probleeme. Valla üldplaneeringu kaart, mille puudumist kaebaja väidab, on püsivalt vallamaja seinal kättesaadav.
  20. J. Sitska ja T.-M. Sitska esitasid ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada vaidlustatud määrus tervikuna nn populaarkaebuse alusel planeeringu avalikustamisel menetlusnormi rikkumise tõttu või alternatiivina tühistada teemaplaneering Kaarle III kinnistu osas tervikuna ja Kaarle V kinnistu osas ulatuses, milles kinnistu on hõlmatud rohevõrgustiku astmelauana, ning kohustada vastustajat täiendavalt kaaluma nimetatud osas kinnistute välistamist rohevõrgustikust (subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse alusel). Apellantide hinnangul näeb PlanS § 18 lg 2 p 1 ette üldplaneeringu avaliku väljapaneku lisaks valla keskusele ka teistes suuremates asulates.
  21. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  22. detsembri
  23. a otsusega apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks esitatud kaebuse väited alust Viimsi Vallavolikogu
  24. oktoobri
  25. a määruse nr 22 tühistamiseks, kuid vaidlustatud akt tuleb tühistada populaarkaebuse rahuldamise tõttu seoses PlanS § 18 lg 2 p 1 rikkumisega. Avaliku väljapaneku õiguspärasusega seoses märkis ringkonnakohus, et Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg 2 kohaselt jaguneb vald asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad. Viimsi valla põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt on vallas kaks alevikku (Viimsi ja Haabneeme) ning 18 küla. Ringkonnakohus on viidanud
  26. a andmetele, et mõned külad on suhteliselt suure elanike arvuga (Randvere 765, Kelvingi 361 ja Püünsi 921 elanikku). Praegusel juhul korraldati väljapanek ainult Viimsi vallamajas. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud sellega PlanS § 18 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustus täidetud. Ringkonnakohus möönis, et valla suurimad asulad Viimsi ja Haabneeme on "kokku kasvanud" ühtseks suuremaks keskuseks, mis asub teede ja ühistranspordi seisukohast väga soodsas asukohas. Samuti on vallakeskuses kõige operatiivsem leida planeeringuga seonduvaid materjale ja informatsiooni. Ringkonnakohtu hinnangul polnud aga tegemist olukorraga, kus selle nõude järgimine olnuks praktilistel kaalutlustel raskendatud või ebamõistlik. Kelvingis on väljapaneku korraldamiseks sobiv keskusehoone, Püünsis koolimaja ning Randveres külakeskus. Vallavolikogu pole Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" avalikustamiseks kasutanud olemasolevaid võimalusi, et teha võimalikult suurele hulgale elanikele üldplaneeringu menetlemisel osalemine vähem koormavaks.
  27. Kassatsioonkaebused esitasid nii J. Sitska ja T.-M. Sitska kui ka Viimsi Vallavolikogu. J. Sitska ja T.-M. Sitska soovisid vaidlustada ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohtu halduskolleegium jättis
  28. märtsi
  29. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-35-11 J. Sitska ja T.-M. Sitska kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  30. Viimsi Vallavolikogu palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus või alternatiivina teha uus otsus, millega rahuldada kassatsioonkaebus või tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi populaarkaebusega vaidlustatud osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassaatori hinnangul ei esinenud planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel PlanS § 18 lg 2 p 1 rikkumist, mis võinuks kaasa tuua planeeringut kehtestava haldusakti tühistamise. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et väljapanek üksnes vallakeskuses polnud piisav, et kaasata isikuid tõhusal ja võimalikult vähe koormaval viisil, alljärgnevatel põhjustel: a) arvestada tuleb Viimsi valla asustuse eripära. 44,23% valla elanikest

(6879)elab praktiliselt "kokku kasvanud" Viimsi ja Haabneeme alevikes ning veel 1862 elanikku lähedal Pärnamäe, Miiduranna ja Lubja külas;
  1. b)valla territoorium pole suur (73 km2, sellest mandril 47 km2), kaugeim punkt vallakeskusest asub 8,5 km kaugusel ja vallas on hea teede- ning ühistranspordivõrk. Bussipeatus asub vallamaja juures ning umbes 70% elanikest sõidab iga päev tööle Tallinna, möödudes autoga 500 m kauguselt vallamajast;
  2. c)vald on kasutanud muid mõistlikke alternatiive, millele osutas oma lahendis haldusasjas nr 3-3-116-08 ka Riigikohus. Teave väljapanekust avaldati valla ajalehes ja üleriiklikus päevalehes ning valla veebilehel. Personaalselt on saadetud 82 teadet maaomanikele või nende esindajatele, sh 48 väljapoole valda ning ka välisriikidesse. Kogu planeeringumaterjal oli kättesaadav ka valla veebilehe kaudu;
  3. d)arvestades vastuväidete suurt hulka (64 vastuväidet 141-lt füüsiliselt ja juriidiliselt isikult), toimus teavitamine ja kaasamine eesmärgipäraselt;
  4. e)planeeringumaterjalide suur maht oleks praktilistel kaalutlustel raskendanud väljapanekut mujal;
  5. f)tegemist on positiivse keskkonnamõjuga planeeringuga, mille eesmärk on rohevõrgustiku loomine. Ringkonnakohus pole kassaatori arvates põhjendanud, miks ta vastustaja esitatud alternatiividega pole arvestanud ja kasutatud meetmeid piisavaks ei pidanud. Kaebajad pole menetluse käigus kunagi väitnud, et nad pole saanud materjaliga tutvuda. Vastavaid kaebusi pole laekunud ka üheltki teiselt isikult. 8. J. Sitska ja T.-M. Sitska leiavad kirjalikus vastuses Viimsi Vallavolikogu kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega argumenteerinud populaarkaebuse rahuldamise aluseid. J. Sitska ja T.-M. Sitska märgivad vastuses, et jäävad planeeringu avaliku väljapanekuga seonduvas osas oma varasemate seisukohtade juurde ning rõhutavad, et PlanS § 18 lg 2 p 1 kohaselt tuleb üldplaneeringu avalik väljapanek korraldada nii valla või linna keskuses kui ka suuremates asulates või planeeritud asulas. Planeeringulahenduse avalikustamise nõude rikkumine on piiranud avalikkuse osavõttu kogu Viimsi valda puudutava planeerimisdokumendi koostamisest. Vastuses ei nõustuta ka sellega, et kassatsioonkaebuse rahuldamise korral jääksid menetluskulud täies ulatuses kaebuse esitajate kanda, vaid poolte kulud tuleb kanda neil endal. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus tühistas Viimsi Vallavolikogu 13. oktoobri 2009. a määruse nr 22, millega kehtestati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik", rahuldades J. Sitska ja T.-M. Sitska esitatud kaebused menetlusnormi rikkumise tõttu planeeringu avalikul väljapanekul. Kolleegium on varasemas praktikas (10. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-84-08 (p 10) ja 24. mai 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-10 (p 16)) leidnud, et võimalik on esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid need erinevad alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad. Viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-84-08 (p 11) rõhutas kolleegium, et populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Praegusel juhul on kaebajad oma kaebuste populaarkaebusena käsitatavas osas märkinud, et PlanS § 18 lg 2 p 1 väära kohaldamise tõttu on rikutud planeerimismenetluses olulist avalikkuse kaasamise põhimõtet. Vaidlus kassatsiooniastmes puudutab PlanS § 18 lg 2 p 1 kohaldamise õiguspärasust. 10. Vaidluse lahendamiseks oluline PlanS § 18 lg 2 p 1 sätestab, et üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse valla või linna keskuses ja valla suuremates asulates või planeeritavas asulas. Nimetatud säte annab üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamiseks kohalikule omavalitsusele kaalumisruumi otsustamiseks, millistes asulates lisaks vallakeskusele väljapanek korraldada. 11. Halduskolleegiumi praktikas on järjekindlalt väärtustatud avalikkuse ulatuslikku ja õigeaegset osalemist planeerimismenetluses (nt 18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (p 6), 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02 (p-d 16 ja 18), 15. jaanuari 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-08 (p 12)). Ringkonnakohtu poolt nimetatud Riigikohtu 12. mai 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-08 leidis kolleegium, et planeeringu avaliku väljapaneku eesmärk ei ole üksnes avalikkuse informeerimine planeeringust, vaid ka avalikkuse kaasamine planeeringu väljatöötamisse. Avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele, vaid väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti ning lõplik planeering valmib alles koostöös avalikkusega. Viidatud otsus puudutas vaidlust, kus kohalik omavalitsus korraldas detailplaneeringu avaliku väljapaneku valla keskuses, kuid jättis korraldamata PlanS § 18 lg 2 p-s 2 ette nähtud avaliku väljapaneku asulas, kus planeeritav ala asus. Riigikohus nõustus oma otsuses halduskohtuga, kes pidas rikkumist sedavõrd oluliseks menetlusveaks, mis tingis planeeringut kehtestava otsuse tühistamise. 12. Kolleegiumi hinnangul kehtivad viidatud lahendis detailplaneeringu avaliku väljapaneku olemuse ja eesmärgi kohta väljendatud seisukohad üldreeglina ka üldplaneeringu väljapaneku korral. Küll aga tuleb tähelepanu pöörata nende planeeringute erinevale ulatusele ja sellest tulenevale eesmärgile. Vastavalt PlanS § 8 lg-le 1 koostatakse üldplaneering kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. PlanS § 8 lg 3 p 7 kohaselt võib üldplaneeringu üheks ülesandeks olla rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Praegusel juhul on tegemist üldplaneeringu teemaplaneeringuga, millega täpsustati Viimsi valla mandriosa kehtivat üldplaneeringut. 13. Nagu kolleegium märkis eelnevalt viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-08, on planeeringu avaliku väljapaneku eesmärk tagada avalikkuse võimalikult ulatuslik osavõtt planeeringu ettevalmistamisest. Kolleegium rõhutab, et avalikkuse osalemist ettenägevate planeerimisõiguse normide kohaldamine peab tagama avalikkuse tegeliku osalemise võimaluse. Avalikkuse tegelik võimalus realiseerida oma õigust planeerimismenetluses, sh avalikul väljapanekul planeeringulahendusega tutvumise ja vastuväidete esitamise näol, võib oleneda erinevatest teguritest, muu hulgas ka sellistest, nagu planeeritava ala geograafiline asend, asustuse ja elanikkonna koosseisu omapära, väljakujunenud infrastruktuur ning liikluskorraldus. Neid tegureid tuleb üksikjuhtumi õiguspärasuse hindamisel arvestada. 14. Kolleegiumi hinnangul ei tulene kohalikule omavalitsusele üldplaneeringu väljapaneku kohtade valikul otsustusruumi võimaldavast PlanS § 18 lg 2 p-st 1, et teatud asjaoludel ei võiks õiguspärane olla ka üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine üksnes valla keskuses. Viidatud otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-08 (p 14) möönis kolleegium PlanS § 18 lg 2 p 2 kohaldamisega seonduvalt, et võib esineda olukordi, kus praktilistel kaalutlustel on raskendatud või ebamõistlik formaalselt järgida nõuet korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek planeeringujärgses asulas. Sellisel juhul võib haldusorgan otsida mõistlikke alternatiive, pidades siiski silmas kohustust teha kõik endast olenev, et planeeringuala ja lähiümbruse elanikud tõhusal ning isikuid võimalikult vähe koormaval viisil planeerimismenetlusse kaasata. Ka PlanS § 18 lg 2 p 1 formaalne järgimine ning üldplaneeringu väljapaneku korraldamine erinevates asulates asuvates avalikult kasutatavates hoonetes ei pruugi alati tagada üldplaneeringuga tegelikku tutvumist ja planeerimismenetluses osalemist. Näiteks juhul, kui planeeringumaterjal koos lisadega on väga mahukas ning sellest arusaamine keerukas, on just valla keskuses asjatundlike ametnike juuresolekul võimalik saada põhjalikke selgitusi. PlanS § 18 lg 8 kohaselt peab planeeringu avaliku väljapaneku ajal kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses, kuid sellest sättest ei tulene kohustust tagada täiendavate selgituste andmine kõikides väljapanekukohtades. Ei saa välistada, et asustuse struktuuri, infrastruktuuri omapära, väljapaneku asukoha või avalikus kasutuses oleva hoone lahtiolekuaegade tõttu on avalikkuse juurdepääs planeeringu väljapanekule paremini tagatud vallakeskuses kui näiteks elukohale lähimas või muus asulas. Ka ei pruugi planeeringu avalikuks väljapanekuks sobida näiteks julgeoleku-, tervishoiu- või heakorranõuete tõttu igasugune avalikus kasutuses olev hoone. Kolleegium nõustub aga ringkonnakohtu seisukohaga, et praegusel juhul puudusid takistused planeeringu väljapanekuks muudes asulates. Ringkonnakohus on märkinud, et selleks olid kohased võimalused teistes suuremates asulates. 15. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et avaliku väljapaneku korraldamisel on rikutud PlanS § 18 lg 2 p 1. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist aga nõuda üksnes menetlus- või vorminõuete rikkumise tõttu, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 16. Kohtud on asja lahendamisel leidnud, et valla suurimad asulad Viimsi ja Haabneeme on arenenud ühtseks suuremaks keskuseks ning valla keskus, kus avalik väljapanek korraldati, asub teede ja ühistranspordi seisukohast soodsas asukohas. Samuti nõustusid kohtud vastustajaga selles, et valla keskuses olid parimad võimalused leida planeeringuga seonduvaid materjale ja informatsiooni. Kassaatori esitatud teabe kohaselt on avalikkuse osalemine planeeringu menetlemisel olnud ulatuslik ja aktiivne. See lubab järeldada, et avalikkusel oli võimalus planeeringuga väljapanekul tutvuda ja sellele soovi korral vastuväiteid esitada. Seda, et avalikkuse tegelik osalemine menetluses oli tagatud, kinnitab ka asjaolu, et populaarkaebuse on esitanud kaebajad, kes samaaegselt soovivad kaitsta oma subjektiivseid õigusi, kuid kohtuasja materjalidest ei nähtu, et osalemisvõimaluse puudumist planeeringu avaliku väljapaneku etapis oleksid väitnud teised avalikkuse esindajad, kellel olnuks samuti PlanS § 26 lg 1 järgi kaebeõigus. Üldplaneeringu avaliku väljapanekuga sarnaselt teenib avalikkuse tõhusama osalemise võimaldamise eesmärki ka planeeringu avalikustamine vastavalt PlanS § 18 lg 61 p-le 1 kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et üldplaneering oli väljapaneku ajal Viimsi valla veebilehel kättesaadav. 17. Üldplaneeringu väljapaneku õiguspärasuse hindamiseks tuleb rõhutada, et puudub vaidlus selle üle, et väljapanekule eelnes teavitamine planeeringumaterjalidega tutvumise võimalustest vastavalt PlanS § 18 lg-tele 5-7. Vastav teade avaldati nii üleriigilise levikuga kui ka maakonna ja valla ajalehes ning valla veebilehel. Planeeringuala kinnistuomanikele on saadetud vastavad teated tähtkirjaga. 18. Kolleegium leiab, et kuigi vaidlusaluse teemaplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamisel on rikutud PlanS § 18 lg 2 p 1, ei olnud ülaltoodut arvestades tegemist rikkumisega, mis mõjutanuks lõppotsustust ja tooks kaasa vaidlustatud määruse tühistamise. Eeltoodud põhjustel rahuldatakse Viimsi Valla kassatsioonkaebus. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ning halduskohtu otsus jätta muutmata. Kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.