← Eesti

3-4-1-5-11

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-4-1-5-11

  1. mai 2011 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja Harri Salmann Georg Trašanovi taotlus Kirjalik menetlus
  2. Tagastada Georg Trašanovi taotlus läbivaatamatult.
  3. Tagastada Georg Trašanovile Tartu Maakohtule esitatud
  4. aprilli
  5. aasta taotluse eest tasutud riigilõiv 15 eurot 98 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. G. Trašanov esitas Riigikohtule
  7. veebruaril 2011 individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, milles ta palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks menetluskorra puudumine, mis võimaldab isikul, kes on oma kohtuasja läbivaatamisel kohtumenetluse ajal nõudnud mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist, esitada tema nõude kohta madalama astme kohtus võetud seisukoha peale kaebus kõrgemale kohtule siis, kui asja läbivaatav kohus ei algata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 alusel ning on isiku nõude lahendanud kohtumenetluse ajal, mitte kohtuotsuses. Taotlus saabus Riigikohtusse
  8. veebruaril
  11. aprillil 2011 esitas G. Trašanov Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu oma kriminaalmenetlusega asjas nr 1-08-7474 seoses täiendava ja täpsustava taotluse, et tema suhtes ei kohaldataks kriminaalmenetluse käigus kohaldatud karistusseadustiku § 293, § 294, § 73, § 831, § 84, kriminaalmenetluse seadustiku § 337, § 340 lõike 4 punkti 3, § 390 ja § 391 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõikeid 2 ja 3, § 8 lõikeid 1, 11 ja 2, § 9 lõiget 1, § 10 lõiget 2, § 11 lõikeid 1-3, § 13 lõiget 1, § 14 lõiget 3, § 15 lõike 1 punkte 3, 5, 51 ja 6 ning § 15 lõiget
  12. Lisaks taotles G. Trašanov, et jäetaks kohaldamata Tartu Maakohtu
  13. märtsi
  14. aasta otsus asjas nr 1-08-7474, Tartu Ringkonnakohtu
  15. detsembri
  16. aasta otsus asjas nr 1-08-7474, Riigikohtu loakogu
  17. veebruari
  18. aasta otsus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta, Tartu Maakohtu
  19. märtsi
  20. aasta määrus G. Trašanovi taotluse peale asjas nr 1-08-7474 ning Tartu Ringkonnakohtu
  21. aprilli
  22. aasta määrus G. Trašanovi määruskaebuse kohta asjas nr 1-
  23. Taotluse täiendus saabus Riigikohtusse
  24. aprillil
  25. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
  26. G. Trašanov leiab, et kohtud ei ole tema kriminaalasja läbivaatamisel lahendanud sisuliselt tema esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi. See rikub tema õigust põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse õiglasele kohtulikule arutamisele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõike 1 tähenduses.
  27. Taotluse esitaja suhtes toimus kriminaalmenetlus asjas nr 1-08-
  28. Tartu Maakohus tunnistas
  29. märtsi
  30. aasta otsusega taotluse esitaja süüdi karistusseadustiku § 293 lõike 2 punkti 1 ja § 294 lõike 2 punkti 1 järgi. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja Riigikohus ei andnud
  31. veebruari
  32. aasta määrusega taotluse esitaja kaitsja kassatsioonkaebusele menetlusluba. Taotluse esitaja oli ise või oma kaitsja kaudu esitanud kriminaalmenetluse käigus, aga ka ringkonnakohtu
  33. oktoobri
  34. aasta istungil suuliselt ja kassatsioonkaebuses kirjalikult taotlused tema suhtes kohaldatava õigusnormi andmata jätmise põhiseaduspärasuse kontrolliks.
  35. Taotluse esitaja leidis, et õiguskindluse põhimõttega PS § 13 ja konventsiooni artikli 6 lõike 1 tähenduses on vastuolus olukord, kus on reguleerimata, kuidas kõrgemal riigiametnikul (sh maavanemal) on võimalik saavutada õiguskindlus oma võlaõiguslikest suhetest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisel selliselt, et talle ei tehta hiljem etteheiteid õigusrikkumises. Kõrgemal riigiametnikul ei ole selge, milline menetluskord tagaks talle tõhusa õiguskaitse ja riigivõimu siduva eelhinnangu kavandatava või juba sõlmitud võlaõigusliku suhte realiseerimisest tulenevatele küsimustele selliselt, et välistada hilisemad kriminaalõiguslikud etteheited.
  36. Taotluse täienduses leidis G. Trašanov, et ei ole selge, kas konventsioon on Eesti Vabariigi suhtes jõustatud õiguspäraselt, mis seab kahtluse alla nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste õigusnormide kohaldatavuse ja kehtivuse Eesti Vabariigi õigussüsteemis alates
  37. aastast. Lisaks juhib ta tähelepanu sellele, et konventsiooni eestikeelsed versioonid erinevad koostamiskeelsetest versioonidest. Sellised erinevused annavad isikule vale ettekujutuse konventsioonis tagatud õigustest ja vabadustest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. G. Trašanov on esitanud Riigikohtule individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, mis puudutab tema kriminaalasjaga 1-08-7474 seotud küsimusi. Taotluse kaugem eesmärk on kolleegiumi hinnangul kriminaalasjas menetluse uuendamine põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tehtava lahendi alusel, asja uue arutamise käigus G. Trašanovi õigusakti andmata jätmise põhiseadusvastasuse väitega nõustumine ja selle tulemusena tema süüditunnistamise tühistamine.
  39. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalkaebus. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada kohtulikku kaitset. See tähendab olukorda, kus riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  40. märtsi
  41. aasta määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).
  42. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovil piisavalt tõhus võimalus oma põhiõigusi kaitsta juba toimunud ja jõustunud otsusega lõppenud kriminaalmenetluses. Esitatud individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on sisuliselt kaebus maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse ning Riigikohtu menetlusse võtmata jätmise määruse peale. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei anna asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  43. mai
  44. aasta määrusest kohtuasjas nr 3-4-1-4-06 (punkt 12)).
  45. Kolleegiumi hinnangul oli G. Trašanovile tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et tema taotluse läbivaatamine ei ole Riigikohtu pädevuses. Lähtudes PSJKS § 11 lõikest 2, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
  46. G. Trašanov tasus taotluse täienduse esitamisel riigilõivu 15 eurot 98 senti. Põhiseaduslikkuse järelevalves taotluse esitamisel ei ole riigilõivu kohustust ette nähtud. Seetõttu tuleb tasutud summa G. Trašanovile tagastada. Märt Rask, Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.