3-3-1-32-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-32-11

1. mai 2011 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann Vladimir Nikitini (Nikitin) kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
2. juuli
3. a otsuse nr 113/55840-2 tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a määrus haldusasjas nr 3-10-2545 Vladimir Nikitini määruskaebus Kirjalik menetlus Rahuldada Vladimir Nikitini määruskaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a määrus haldusasjas nr 3-10-
8. Rahuldada Vladimir Nikitini apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus haldusasjas nr 3-10-
9. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Kinnipeetav Vladimir Nikitin esitas
11. oktoobril 2009 Tallinna Vanglale taotluse lubada tal kasutada kambris isiklikku videomagnetofoni. Tallinna Vangla
12. juuli 2010 otsusega nr 113/55840-2 jäeti taotlus rahuldamata. V. Nikitini kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks taotlus uuesti lahendada jättis Tallinna Halduskohus
13. detsembri
14. a otsusega rahuldamata. V. Nikitin esitas
15. jaanuaril 2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.
16. Tallinna Ringkonnakohtu
17. jaanuari 2011 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamisega. V. Nikitin esitas apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse, kus märkis mh ka seda, et ta sai kohtuotsuse kätte alles
18. detsembril
19. Videokonverentsina toimunud halduskohtu istungil küll öeldi, et kohus teeb otsuse
20. detsembril 2010, kuid kaebajat temast mitteolenevatel põhjustel otsuse kuulutamise ajal kohtus ei olnud. Tallinna Ringkonnakohtu
21. veebruari
22. a määrusega tagastati V. Nikitinile halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 33 lg 3 p 2 alusel tema apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Halduskohtu
23. detsembri
24. a istungi protokollist nähtub, et kohus määras kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks
25. detsembri 2010 kell 16.00 kohtukantselei kaudu. Seega tuli apellatsioonkaebus esitada hiljemalt
26. jaanuaril 2011 ning kaebaja poolt
27. jaanuaril 2011 allkirjastatud ja samal päeval Tallinna Ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonkaebus on esitatud kuuepäevase hilinemisega. Apellatsioonitähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et kaebaja sai kohtuotsuse kätte
28. detsembril
29. Edasikaebetähtaega on kohtuotsuses selgitatud, see on kõigile menetlusosalistele ühtne ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Ennistamise taotluses toodud tähtaja ületamise põhjusi ei saa mõjuvateks pidada ning apellatsioonitähtaja ennistamiseks need alust ei anna. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
30. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb V. Nikitin, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse, millega jäeti apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse sisust nähtub, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja rõhutab, et ta sai halduskohtu otsuse kätte alles
31. detsembril
32. Videokonverentsil toimunud halduskohtu istungil viibiv tõlk tõlkis, et edasikaebeõigus tekib alates otsuse kuulutamisest, mis V. Nikitini arvates oli
33. detsembril
34. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
35. HKMS § 28 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Otsuse kuulutamine tähendab vähemalt otsuse resolutsiooni ettelugemist asja arutamist lõpetaval istungil (TsMS § 454 lg 1 ja § 452 lg 2), kohtukantselei kaudu teatavakstegemine tähendab aga kindlaksmääratud ajal pärast kohtuistungit kohtukantseleis otsusega tutvumise võimaldamist ja selle ärakirja või väljatrüki kätteandmist (TsMS § 453 lg 1 ja § 452 lg 2).
36. Kinnipeetavate võimalus viibida määratud ajal kohtukantseleis on piiratud. Kinnipeetavate toimetamine kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks kohtukantseleisse on silmanähtavalt ebaökonoomne. Ka V. Nikitinit ei toimetatud
37. detsembril 2010 kohtukantseleisse.
38. Kolleegiumi arvates on ilmselge, et kinnipeetavaid kui erilist isikute gruppi koheldakse apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise osas samamoodi nagu teisi isikuid. Selline kohtlemine võib viia tulemuseni, kus tegelik tähtaeg apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks on kinnipeetaval lühem kui teistel isikutel, sest kinnipeetaval pole võimalik määratud ajal viibida kohtukantseleis. Ka V. Nikitinit ja vastustajat koheldi põhjendamatult ebavõrdselt. Tallinna Vanglale saadeti kohtuotsus elektrooniliselt
39. detsembril 2010 ja kaebajale anti see otsus kätte
40. detsembril
42. Kolleegium peab kirjeldatud probleemi arvestades põhjendatuks ennistada V. Nikitini apellatsioonitähtaeg.
43. Tähtaja ennistamist peab kolleegium õigeks kohtumenetluse üldiste nõuete järgimiseks. Tähtaja ennistamise abil asetab kolleegium V. Nikitini, kes on kinnipeetav, teda erandlikult koheldes olukorda, mis on faktiliselt võrdne nende apellantidega, kellel on võimalus kasutada apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 päeva. Sama seisukohta on kolleegium väljendanud asjades nr 3-3-1-78-09 (p-d 10 ja 11), nr 3-3-1-17-10 (p 14) ning nr 3-3-1-93-10 (p 6).
44. Kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann