Obsah (4)

§ 352§ 15§ 18§ 63

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil os

§ 352lg 1 järgi Tartu Maakohtu 16.

novembri

1. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-1738 Keskkonnainspektsioon
2. aprill 2011, suuline menetlus Kohtumenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsus Andres Koordi väärteoasjas

§ 352lg 1 järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Keskkonnainspektsiooni
3. mai
4. a kiirmenetluse otsusega karistati Andres Koordi karistusseadustiku (

) § 352 lg 1 järgi 4200 krooni suuruse rahatrahviga

1. mail
2. a kulu põletamise eest Halliku külas Jõgevamaal. Kulu põletades rikkus A. Koord päästeseaduse § 21 lg 4 alusel keskkonnaministri poolt
3. augusti
4. a määrusega nr 37 "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded" kehtestatud § 3 lg 1 p 4 nõudeid ja realiseeris

§ 352lg-le 1 vastava väärteokoosseisu.

1. Keskkonnainspektsiooni otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse Tartu Maakohtule, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. A. Koord märkis, et ta ei põletanud kulu tahtlikult. Ta põletas üksnes oksahunnikuid. Selleks tegevuseks oli ta päästeametilt loa saanud. Osaliselt küll süttis oksahunniku läheduses olnud kulu, aga mingit reaalset ohtu ei tekkinud, kuivõrd maatükki ümbritsesid kruusateed ja maapind oli märg.
2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus tühistas Keskkonnainspektsiooni otsuse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu menetlusaluse isiku teos. 3.1 Materiaalõiguse osas märkis kohus järgmist. A. Koordi tegevuse sisu ja eesmärk ei olnud kulu põletamine. Objektiivselt ei olnud tegu mitte kulu, vaid oksahunnikute põletamisega.

§ 352

lg 1 kujutab endast konkreetset ohudelikti, mille puhul tuleb süüdlasele ette heita ka tagajärg ehk ohu saabumise võimalikkus, sealjuures tuleb selle ohu saabumise võimalikkus tõendada. Süütegu on lõpule viidud alles tuleohu tekkimisega, käesoleval juhul sellisest ohust aga kõneleda ei saa, kuivõrd tegu oli väga märja piirkonnaga. Kuigi tuletegemine on ohtlik, ei saa siiski igasugust tuletegemist keelata. A. Koordi ei ole võimalik

§ 352

lg 1 järgi karistada.

§ 352

lg 1 näeb ette ka vastutuse tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest, kuid seda ei ole A. Koordile ette heidetud ega selle kohta väärteoprotokolli koostatud. 3.2 Kohtu hinnangul kohaldas kohtuväline menetleja vääralt ka väärteomenetlusõigust. Tõendina ei saanud kasutada sündmuskoha vaatlusprotokolli, sest seda ei ole koostamisel tutvustatud menetlusalusele isikule, sellel puuduvad VTMS § 31 lg-st 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 146 lg-st 4 ja lg 6 p-st 2 tulenevad märked ning menetlusaluse isiku allkiri. A. Koordi sõnul koostati kohapeal üksnes väärteoprotokoll ja tehti fotod. Samuti ei saa tõendiks lugeda tunnistaja V. L.-i ülekuulamise protokolli, kuivõrd V. L. on Keskkonnainspektsiooni ametnik, kelle ütlused teo asjaolude kohta ei saa olla tõendiks tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 66 lg-st 2. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas Keskkonnainspektsioon kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja kiirmenetluse otsuse jõustamist. 4.1 Kassaator nõustub maakohtuga selles, et kiirmenetluse otsuses sisalduv väärteo lühikirjeldus ei vasta

§ 352lg-le 1, sest tuleoht oli looduses kulupõlenguna realiseerunud.

Sellest tulenevalt ei saanud siiski väärteomenetlust lõpetada, vaid kohus oleks pidanud A. Koordi teo ümber kvalifitseerima ja teda karistama päästeseaduse § 393 või tuleohutuse seaduse § 47 järgi. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 268 lg-st 8 ning Riigikohtu praktikast on praegusel juhul teo ümberkvalifitseerimine võimalik. Kuna väärteona on karistatav ka ettevaatamatu tegu, siis oleks pidanud menetlusalust isikut karistama just seetõttu, et ta oli ettevaatamatu. Et A. Koordil olid okste põletamise juures kaasas esmased tulekustutusvahendid, arvestas ta võimalusega, et okste põlenguga võib kaasneda kulupõleng. Küll aga ei valvanud ta sellest hoolimata lõket piisavalt hoolikalt ja kulupõleng tekkiski. 4.2 Nõustuda ei saa kohtuga selles, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa kasutada tõendina. Menetlusalusel isikul oli võimalik tutvuda vaatlusprotokolliga sündmuskohal. Väärteomenetluse seadustikus reguleeritakse ammendavalt menetlustoimingu protokollile kehtivad nõuded ja seetõttu on väär väide, et vaatlusprotokollis oleks pidanud sisalduma viide VTMS § 31 lg-le 1 ja KrMS § 146 lg-le 4 ja lg 6 p-le 2. Riigikohtu praktikast lähtuvalt sai otsust tehes tugineda ka V. L.-i ütlustele. V. L. oli küll kohtuvälise menetleja ametnik, aga ta ei sooritanud käesolevas menetluses menetlustoiminguid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kriminaalkolleegium võtab kõigepealt seisukoha materiaalõiguse kohaldamise õigsuse osas (I), peatub seejärel menetlusõiguslikel küsimustel (II) ja lahendab viimaks kassatsiooni (III). I 6. Kassaator leiab, et tulenevalt tuleohu tagajärjel ka tegelikult tekkinud kulupõlengust ei saa A. Koordi tegu analüüsida mitte

§ 352lg 1, vaid tuleohutuse seaduse (Tule

OS) § 47 (teo toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse § 393) järgi. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. TuleOS § 47 näeb ette karistuse küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest,

§ 352

aga metsas või mujal looduses tuleohu tekitamise või tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramise eest. Et TuleOS § 47 käsitleb tuletegemise nõuete rikkumist üldiselt,

§ 352

aga reguleerib tuletegemisega seonduvat looduses, tuleb

§ 352pidada erinormiks üldnormiks oleva Tule

OS § 47 suhtes. Üld- ja erinormi konkurentsi korral tuleb aga kohaldada erinormi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-08, p 10.1).
3. Riigikohus märgib, et

§ 352lg 1 sisaldab kahte erinevat süüteokoosseisu.

Kuivõrd tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eiramine (sätte teine alternatiiv) kujutab endast blanketset delikti, tuleb selle sisustamiseks pöörduda vastavaid nõudeid sisaldavate õigusaktide poole. Sõltuvalt konkreetse nõude sõnastusest võib

§ 352

lg 1 teine alternatiiv vastata õigusdogmaatilises mõttes nii teodelikti kui tagajärjedelikti, s.h konkreetse ohudelikti, tunnustele. Tuleohu tekitamine (normi esimene alternatiiv) aga on konkreetseks ohudeliktiks olev tagajärjedelikt, mille puhul tuleb alati tuvastada nii tagajärg (tuleoht), selle põhjustanud tegu kui ka nende vaheline põhjuslik seos. Konkreetseks ohudeliktiks tuleb

§ 352

lg 1 esimest alternatiivi pidada seetõttu, et isiku süüditunnistamiseks ei piisa viitest tuletegemise abstraktsele ohtlikkusele, vaid väärteomenetluses tuleb tõendada reaalse tuleohu tekitamine menetlusaluse isiku poolt. 8. Tuvastatu pinnalt saab tõdeda, et A. Koord on realiseerinud

§ 352lg 1 teise alternatiivi objektiivse koosseisu.

Kuna süüdatud lõkkest süttis ka kulu, siis ei saa kulu põletamist eitada. Et A. Koordi süüdatud lõkkest läks põlema kuluhein, põletas A. Koord kulu ja rikkus TuleOS § 16 lg 1 p 2 (teo toimepanemise ajal kehtinud päästeseaduse § 21 lg 4 alusel keskkonnaministri poolt

1. jaanuaril
2. a vastu võetud määruse nr 37 "Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded" § 4 p 4) nõudeid. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kuivõrd menetlusaluse isiku eesmärgiks ei olnud kulu põletamine, ei saa teda

§ 352

lg 1 järgi karistada.

§ 352

lg 1 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks piisab tulenevalt

§ 15lg-st 3 ettevaatamatusest.

Maakohus on tuvastanud, et A. Koordi tehtud lõke oli kuluheinaga kaetud ala kõrval. Samuti on tuvastatud, et A. Koordil olid kaasas esmased tulekustutusvahendid. Seega pidas A. Koord võimalikuks, et tuli levib lõkkekoha läheduses olevale kuluheinaga kaetud alale. Küll aga lootis A. Koord sellist võimalust vältida

§ 18lg 2 mõttes, sest tema hinnangul oli maapind kastest märg ja ilm tuulevaikne.

Seetõttu saab tõdeda, et A. Koord põletas kulu kergemeelsusest ja realiseeris seetõttu ka

§ 352lg 1 teise alternatiivi subjektiivse koosseisu.

Maakohus on eelnevalt välja toodud kaalutlustel teisele järeldusele jõudnuna jätnud kohaldamata sätte, mida oleks tulnud kohaldada ja rikkunud materiaalõigust VTMS § 149 p 1 tähenduses. 9. Samuti on menetlusalune isik kriminaalkolleegiumi hinnangul täitnud

§ 352lg 1 esimese alternatiivi koosseisu ehk tekitanud tuleohu.

9.1 "Tuleohu" mõistet hetkel kehtivates õigusaktides avatud ei ole. Tuleohutuse seaduses sätestatu pinnalt tuleb tuleohuks pidada olukorda, kus esineb reaalne võimalus tulekahju puhkemiseks. Kehtivas õiguses ei ole defineeritud ka "tulekahju" mõistet. Kriminaalkolleegiumi hinnangul saab selle mõiste sisustamisel tugineda päästeseaduse § 21 lg 11 alusel

1. septembril
2. a vastu võetud ja
3. augustil
4. a kehtetuks tunnistatud siseministri määruse nr 55 "Tuleohutuse üldnõuded" § 2 p-le 9, mille kohaselt on tulekahju väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Seega tuleb tulekahju pidada kontrollimatuks põlemisprotsessiks. Eelnevat kokku võttes tuleb tuleohu tekitamisena mõista sellise olukorra loomist, kus esineb reaalne võimalus kontrollimatu põlemisprotsessi tekkeks. Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et

§ 352

lg 1 esimese alternatiivi koosseisu täitmiseks ei ole vaja, et tulekahju ka tegelikult tekiks, kuivõrd konkreetse ohudelikti koosseis on realiseeritud juba vastava ohu loomisega. Samas ei saa aga ka nõustuda kassaatori väitega, et tulekahju teke välistab vastutuse tuleohu tekitamise eest. Loogiliselt ei ole millegagi põhjendatav, et isikut karistatakse üksnes sellise ohu loomise eest, millega ei kaasne ohtlikku tagajärge ennast, aga mitte sellise ohu loomise eest, millele järgneb ka ohtlik tagajärg. 9.2 Põletades oksi kuluheina läheduses, lõi A. Koord olukorra, kus esines reaalne võimalus, et tuli levib edasi kuluga kaetud alale ja süütab selle. Et see võimalus oli reaalne, nähtub praegusel juhul selgesti juba ainuüksi sellest, et kulu ka tegelikult süttis. Seega realiseeris A. Koord oksi põletades ka

§ 352lg 1 esimese alternatiivi objektiivse koosseisu.

Ka sätte selle alternatiivi puhul tegutses A.Koord kergemeelsusega, kuivõrd ta lootis, et tema tehtud lõke ei levi kuluheinasse, tekitades sel kombel kulu kontrollimatu põlengu. 10. Et A. Koord on ühe teoga täitnud nii

§ 352

lg 1 esimese kui teise alternatiivi koosseisu, tuleb otsustada, millise koosseisu alusel teda karistatakse. Siinkohal tuleb kõne alla kaks võimalust. Esiteks on mõeldav, et

§ 352

lg 1 esimene ja teine alternatiiv on omavahel ideaalkogumis

§ 63lg 1 mõttes.

Teiseks aga võib kõne alla tulla seadusainsus ehk mitteehtne kogum. Nii ideaalkogumi kui seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11, p 13.2). Kriminaalkolleegiumi hinnangul neeldub

§ 352

lg 1 teises alternatiivis sisalduv ebaõigus sama paragrahvi esimeses alternatiivis, kuivõrd tuleohutuse tagamise või tule leviku tõkestamise nõuete eesmärk ongi ära hoida tuleohu tekkimise (ja lõppastmes tulekahju puhkemise) võimalus. II

1. Kriminaalkolleegium ei nõustu maakohtu hinnanguga, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei saa tõendina kasutada, sest seda ei ole koostamisel tutvustatud menetlusalusele isikule, sellel puuduvad asjakohased märked ja menetlusaluse isiku allkiri. Mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei sisalda teavet sündmuskoha vaatluse läbiviimise kohta, tuleb vastavalt VTMS §-s 2 sätestatule pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku poole. KrMS § 84 lg 2 sätestab, et kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde vaid siis, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima. Seetõttu ei ole A. Koordi allkirja puudumine sündmuskoha vaatluse protokollist ja tema informeerimata jätmine väärteomenetlusõiguse rikkumine, mille tõttu tuleks protokoll jätta tõendite kogumist välja.
2. Kassaator leiab, et maakohus rikkus väärteomenetlusõigust V. L.-i ütlusi tõendina mitte arvestades. Riigikohus on leidnud, et menetlustoimingutes mitte osalenud ametniku ütlusi saab arvestada tõendina väärteomenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 9.2). Maakohtu otsusest ja muudest menetluse käigus koostatud dokumentidest ei ilmne, et V. L. oleks osalenud väärteoasjas menetlejana. Seetõttu oleks maakohus pidanud käsitlema V. L.-i ütlusi tõendina.
5. Need maakohtu menetlusõiguslikud minetused kujutavad endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes. III
6. Kassaator palub Riigikohtul maakohtu otsuse tühistada ja jõustada kiirmenetluse otsus. Kriminaalkolleegium juhib siinkohal taaskord tähelepanu varem korduvalt väljendatud seisukohale, et tulenevalt VTMS § 174 p-st 6 ei saa Riigikohus jõustada kohtuvälise menetleja otsust, mis võrreldes kasseeritud maakohtu otsusega raskendab menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-03, p 8;
9. juuni
10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-04, p 9;
11. detsembri
12. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-07, 8;
13. veebruari
14. a otsus nr 3-1-1-83-08, p 16). Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
15. novembri
16. a otsuse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks. Keskkonnainspektsiooni kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Lea Kivi