RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 61 lg-te 1 ja 3 alusel vastama kirjalikult korralduses esitatud küsimustele. Põhja MTK kontrollis OÜ P.R.K. Kinnisvara maksukäitumist jaanuarist juulini

1. OÜ Pusatec, mille juhatuse liige oli R. Nirk, oli müünud kontrollitavale äriühingule sõiduautosid. R. Nirgile esitatud küsimused puudutasid ainult nimetatud sõiduautode müüki ja äriühingut OÜ Pusatec. Küsimused, millele R. Nirgil tuli vastata, olid järgmised. 1) Kas OÜ Pusatec müüs
2. a jaanuarist juulini OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid? Kui vastus küsimusele on jah, siis vastata järgnevatele küsimustele: 2) Kust soetas OÜ Pusatec omakorda [korralduses loetletud] sõiduautod, mis OÜ-le P.R.K. Kinnisvara müüdi? 3) Kuidas OÜ P.R.K. Kinnisvara tellis sõiduautosid OÜ-lt Pusatec ja kes nimeliselt tellis? 4) Kus OÜ Pusatec müügis olevaid sõiduautosid hoidis? 5) Kus ja mille alusel toimus sõiduautode üleandmine OÜ-le P.R.K. Kinnisvara? 6) Kes nimeliselt, millal ja mille alusel vormistas autod ümber Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses? 7) Kuidas toimus autode eest tasumine OÜ-le Pusatec? 8) Mis oli OÜ Pusatec tegevusala, millega äriühing
3. a jaanuarist juulini tegeles? 9) Miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa? 10) Kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja? 11) Kellele OÜ Pusatec müüsite (isikute nimed ja kontaktid)? 12) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on OÜ Pusatec soetanud [korralduses loetletud] sõiduautod OÜ-lt Docs Eesti. OÜ Docs Eesti juhatuse liige on andnud selgitusi, kus ta kinnitab, et ei ole müünud [korralduses loetletud] sõiduautosid OÜ-le Pusatec. Mis on teie seisukohad antud ütlustele? 13) Analüüsides OÜ Pusatec Swedbank EUR [korralduses nimetatud] kontot perioodil
4. a jaanuar - juuli selgus, et ettevõte on maksnud erinevatele Saksamaa [korralduses loetletud] ettevõtetele. Mille eest toimusid tasumised Saksamaa eelnimetatud ettevõtetele? Korralduses selgitati, et R. Nirgilt nõutakse teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.
5. R. Nirk esitas Põhja MTK korralduse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet rahuldas osaliselt. Korraldus tunnistati kehtetuks järgmiste küsimuste osas: - miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa? - kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja? - kellele OÜ Pusatec müüsite?
6. R. Nirk esitas Põhja MTK korralduse peale kaebuse halduskohtule, milles taotles selle korralduse tühistamist. Kaebaja oli seisukohal, et korraldus on vastuolus

§ 61lg-test 1 ja 2 tulenevate nõuetega.

Maksuhaldur on väljunud OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetluse raamidest ja asunud kontrollima ka OÜ Pusatec tegevust. Maksuhaldur nõuab kaebajalt ka sellist teavet, mida kontrollitaval äriühingul (OÜ P.R.K. Kinnisvara) ei saa põhimõtteliselt olla.

1. Tallinna Halduskohtu
2. juuli
3. a otsusega rahuldati R. Nirgi kaebus järgmiste korralduses esitatud küsimuste osas: - kust soetas OÜ Pusatec sõiduautod, mis müüdi OÜ-le P.R.K. Kinnisvara? - mis oli OÜ Pusatec tegevusala? - mis on teie seisukoht Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse korralduses märgitud andmete ja väidetavalt OÜ-le Pusatec sõiduautosid müünud äriühingu juhatuse liikme selgituste osas? - mille eest tasus OÜ Pusatec Saksamaa äriühingutele? Kohus leidis, et nende küsimuste osas on maksuhaldur väljunud P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetluse piiridest ja alusetult koormanud nimetatud kontrollimenetlusse otseselt mittepuutuvat isikut.
4. Halduskohtu otsuse peale esitas Põhja MTK apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega R. Nirgi kaebus osaliselt rahuldati. Maksuhaldur väitis, et teabe nõudmine korralduses esitatud küsimustes oli õiguspärane, sest eelnevalt pöördus maksuhaldur P.R.K. Kinnisvara poole ja küsimused on seotud OÜ Pusatec ja P.R.K. Kinnisvara vaheliste tehingutega, mille suhtes on maksuhalduril kahtlus, et neid reaalselt ei toimunudki. Maksuhaldur saab kolmandalt isikult nõuda ka sellist teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saa olla. Maksuhalduri arvates on "õiguslikult talumatu olukord, kus maksuhalduri uurimiskohustus oleks piiratud [kontrollitava] maksukohustuslase käsutuses oleva teabega."
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsusega rahuldati Põhja MTK apellatsioonkaebus osaliselt. Halduskohtu otsus tühistati vaidlustatud korralduses esitatud kolme küsimuse osas ja jäeti muutmata OÜ Pusatec tegevusala väljaselgitamiseks esitatud küsimuse osas. Ringkonnakohus leidis, et maksuhaldur saab kolmandalt isikult

§ 61

lg 1 alusel nõuda ka sellist teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saakski olla. Näiteks võimaldab kontrollitava isiku ja kolmanda isiku vahelise tehingu toimumist kontrollida teave kolmanda isiku poolt kontrollitavale isikule müüdud kauba omandamise asjaolude kohta. Sellisel juhul võib maksuhaldur kohe pöörduda kolmanda isiku poole.

§ 61

lg-s 2 sätestatud piirangu eesmärk ei ole kitsendada teavet, mida võib nõuda kolmandalt isikult. Tegemist on menetlusnormiga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Raivo Nirk taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse halduskohtu otsuse. Kassaator selgitab, et on juba kinnitanud, et OÜ Pusatec müüs sõiduautosid OÜ-le P.R.K. Kinnisvara, kusjuures tasumine toimus pangakonto kaudu. Ringkonnakohus on tõlgendanud

§ 61lg-id 1 ja 2 ebaõigesti.

Neist sätetest tuleneb, et kolmandalt isikult ei saa nõuda sellist teavet, mida ei saagi kontrollitaval isikul olla. Nõuda saab vaid sellist teavet, mis omab tähendust kontrollitava maksukohustuslase suhtes toimuvas maksumenetluses. Kaebuse esitajalt on vaidlustatud korraldusega nõutud aga teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saa põhimõtteliselt olla ja mis ei oma tähendust OÜ P.R.K. Kinnisvara maksumenetluses. Kolmandalt isikult ei saa pangakonto väljavõtet nõuda

§ 61lg 1 alusel.

8. Põhja MTK kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et "maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ei piirdu üksnes selliste andmetega, mida kontrollitav maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendeid esitada. Tehingute toimumist või mittetoimumist võimaldavad tuvastada ka tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega seotut." Maksuhaldur on seisukohal, et

§ 61lg 1 alusel saab kolmandalt isikult nõuda pangakonto väljavõtet.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kassaator taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja jätaks jõusse halduskohtu otsuse. Seega taotleb kassaator, et Põhja MTK vaidlustatud korraldus tühistataks ka järgmiste küsimuste esitamise osas: - kust soetas OÜ Pusatec sõiduautod, mis müüdi OÜ-le P.R.K. Kinnisvara? - mis on teie seisukoht Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse korralduses märgitud andmete ja väidetavalt OÜ-le Pusatec sõiduautosid müünud äriühingu juhatuse liikme selgituste osas? - mille eest tasus OÜ Pusatec Saksamaa äriühingutele? Kassaator väidab, et maksuhaldur ei võinud

§ 61lg 1 alusel nõuda teavet eelnimetatud kolme küsimust esitades.

Maksuhaldur on

§ 61lg-id 1 ja 2 tõlgendanud ebaõigesti.

10.

§ 61lg-tes 1 ja 2 on sätestatud: "

§ 61

lg-te 1 ja 2 kohaldamist on kolleegium selgitanud haldusasjas nr 3-3-1-98-10 tehtud otsuses. Selles otsuses avaldatud seisukohad on kohased ka käesolevas asjas. Kolleegium ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. 12. Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab

§ 61

lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda.

§ 61lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik.

Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. 13. Kolleegiumi arvates ei ole õige

§ 61

lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu.

§ 61

lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.

§ 61

lg 2 eesmärgiga on kooskõlas anda asjaolude esmase selgitamise võimalus ka sellistel juhtudel maksukohustuslasele, kus kolmandal isikul võib olla maksukohustuslase maksustamist puudutav teave, mille olemasolu maksukohustuslasel endal ei saa eeldada. Maksukohustuslastel on ärialaste või isiklike sidemete vms asjaolude tõttu sageli informatsiooni ka oma tehingupartneri tegevuse kohta. Kui tal vastavat teavet ei ole, saab ta sellest maksuhaldurit informeerida. Kõnealustel juhtudel eelnevalt maksukohustuslase poole pöördumine ei ole maksukohustuslast ega maksuhaldurit ülemäära koormav.

1. Asjas nr 3-3-1-98-10 leidis kolleegium, et kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta. Üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla erinevad. Ka käesoleval juhul küsiti R. Nirgilt, kes oli perioodil
2. juuli 2003 -
3. juuni 2009 OÜ Pusatec ning
4. märts 2007 -
5. november 2009 P.R.K. Kinnisvara OÜ juhatuse liige, teavet, mis puudutab ühest küljest OÜ Pusatec tehinguid, kuid samal ajal on see oluline info ka P.R.K. Kinnisvara OÜ poolt tehtud tehingute kontrollimiseks. Arvestades asjaolu, et OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta maksuhaldur kontrolli teostab, oli maksuhaldur

§ 11alusel õigustatud kontrollima OÜ P.R.K.

Kinnisvara väidete õigsust küsimuste esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud Raivo Nirgile kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. Vaidlustatud küsimused puudutasid sõiduautosid, mille soetamine oli maksuhalduri seisukohalt vaadatuna küsitav. Kolleegium ei saa spekuleerida selle üle, mida nendele küsimustele vastatakse ja mida vastused nendele küsimustele koos teiste tõenditega näitavad. Kuid pole ilmselgelt võimatu, et R. Nirgi vastused esitatud küsimustele võivad aidata maksuhalduril kontrollida P.R.K. Kinnisvara OÜ esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsust. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et asja lahendamisel ei ole määrav see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka müüja (OÜ Pusatec) maksustamise seisukohast. Määravaks on asjaolu, et need võivad mõjutada sõidukite ostja maksukohustust. 15. Kolleegium leiab, et pöördumine kolmanda isiku poole selle asemel, et algatada tema või maksukohustuslase tehingupartneri suhtes maksumenetlus või süüteomenetlus, ei kahjusta kolmanda isiku õigusi. Maksumenetlus ja süüteomenetlus on isiku jaoks koormavamad menetlused kui temalt teabe nõudmine. Samas saab kolmas isik tugineda samadele teabe andmisest keeldumise alustele, mis kehtivad maksukohustuslase puhul (

§ 64). 16.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur ja ringkonnakohus kolleegiumi arvates kohaldanud

§ 61lg-t 1 õigesti ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.

novembri

1. a otsus haldusasjas nr 3-10-399 jääb muutmata.
2. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld