3-3-1-24-11

Riigikohtunik Tõnu Antoni eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele asjas nr 3-3-124-11

1. MKS § 61 lg 1 esimese lausega sätestatakse nn kolmandalt isikult teabe nõudmise eesmärk - teavet on maksuhalduril õigus nõuda "maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks". Arvan, et silmas peetakse kontrollitava maksukohustuslase suhtes läbiviidavat maksumenetlust. Tähendust omavate asjaolude kindlakstegemist tuleb aga mõista konkreetselt - need on asjaolud, millest vahetult sõltuvad kontrollitava maksukohustuslase maksukohustused. Seega saab MKS § 61 lg 1 alusel nõuda vaid sellist teavet, millel on tähendus kontrollitava maksukohustuslase maksukohustuste üle otsustamisel. Korralduses esitatud ja kassatsioonimenetluses vaidlustatud küsimustel, kust OÜ Pusatec soetas sõiduautod, mis müüdi OÜ-le P.R.K. Kinnisvara, mis on R. Nirgi kui OÜ Pusatec juhatuse endise liikme seisukoht Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmete ja väidetavalt OÜ-le Pusatec sõiduautosid müünud äriühingu juhatuse liikme selgituste kohta ja mille eest tasus OÜ Pusatec Saksamaa äriühingutele, pole tähendust OÜ P.R.K. Kinnisvara maksukohustuse üle otsustamisel. Seega ei saanud maksuhaldur nende küsimuste abil nõuda teavet MKS § 61 lg 1 alusel.
2. Haldusasjas nr 3-3-1-98-10 on kolleegium selgitanud, et MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Arvan, et see piirang peab laienema kõigile nn kolmandalt isikult sama paragrahvi lõike üks alusel teabe nõudmise juhtudele, välja arvatud teises lõikes sätestatud erandid. Seega tuleb esimest lõiget mõista nõutava teabe ulatuse osas nii, et teises lõikes sätestatud piirang oleks asjakohane. Kuna erandid, millal nimetatud piirang ei kohaldu, on sätestatud ammendavalt ja nende erandite sisust tuleneb, et eeldatakse nn kolmandalt isikult nõutava teabe valdamist kontrollitava maksukohustuslase poolt, siis tuleb MKS § 61 lg-t 1 kohaldada nii, et nn kolmandalt isikult nõutakse teavet vaid selliste asjaolude ja tehingute kohta, mille kohta valdab või peaks valdama teavet ka kontrollitav maksukohustuslane. Eeldada saab, et kontrollitav äriühing valdab teavet oma tehingute kohta, mitte aga teiste äriühingute või füüsiliste isikute tehingute kohta, sh nn kolmanda isiku tehingute kohta. Otsuse punktis 9 märgitud küsimused on ilmselgelt suunatud sellise teabe nõudmisele, mille valdamist kontrollitava äriühingu (OÜ P.R.K. Kinnisvara) poolt ei saa eeldada. Olulisemgi on aga see, et nende küsimuste esitamine tähendab sisuliselt OÜ Pusatec maksukäitumise kontrollimise alustamist MKS § 61 lg-s 1 sätestatud teabe kogumise võimaluse alusetu laiendamise abil.
3. Arvan, et kolleegiumi enamus on oma seisukohta kolme vaidlusaluse küsimuse kohta põhjendanud liialt üldsõnaliselt ja tulemus pole veenev. Enamuse arvates oleks maksuhalduril võimalik kasutada R. Nirgilt nõutud teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara maksukohustuse väljaselgitamisel (otsuse p 14). Kuna selline järeldus pole ilmselge, pigem vastupidi, ja kaebus ongi esitatud maksuhalduri poolt esitatud küsimuste lubatavuse väljaselgitamiseks, siis tulnuks kolleegiumil oma seisukohta põhjendada konkreetselt.