Obsah (4)

§ 151§ 13§ 4§ 1

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

imustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 8 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistuseaduse (

) § 4 lg 2 kohaselt sätestatakse lisaks mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) põhikirja kohta sätestatule korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

§ 151

lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 151

lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Eeltoodust tulenevalt ei vasta seadusele hageja tuginemine KOS §-le 16, sest elamu küttesüsteemi renoveerimise ja veetõkkepanduse renoveerimise otsuste vastuvõtmisega ei ületanud korteriühistu üldkoosolek KOS § 16 lg-s 1 sätestatud piire. Tegemist ei ole kaasomandi korrashoiuks vajalikust suurema ümberkorralduse tegemisega. Korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud vaidlustatud otsused jäävad

§ 151

lg-s 2 sätestatud eluruumi remondi piiridesse, sest otsustati rekonstrueerida elamu küttesüsteem. Veetõkkepanduste renoveerimistööd kuuluvad samasse kategooriasse. Tegemist on elamu ehituskonstruktsiooni ennistamisega.

§ 151

lg 1 annab korteriühistule seadusliku aluse otsustada elamu remondiks vajalike kulutuste jaotamise teisiti kui jagatuna korterite pindalade järgi, kui korteriühistu põhikirjas on selline säte olemas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja põhikirja p 3.3.4 kohaselt (väljavõte tl 40) on ühistu liige kohustatud õigel ajal tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud üldkoosoleku otsuse alusel elanike kohta arvestatavad, võrdselt korterite vahel jagatavad või muul viisil arvestatavad sihtotstarbelised maksed.

§ 13

lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja

1. septembri
2. a üldkoosoleku otsuse p 1.4, mille kohaselt laenu tagasimakse jagatakse korteriomanike vahel osaliselt vastavalt korteriomandite pindalale (küttesüsteemi renoveerimistööde osakaal tööde kogumaksumusest) ning osaliselt korteriomandite vahel võrdselt (soojasõlme renoveerimistööde osakaal tööde kogumaksumusest), samuti korteriühistu liikmete
3. septembri
4. a üldkoosoleku otsus koguda pandusetöödeks puuduolev raha võrdsete maksetena korteriomandi pealt vastavad

§ 151lg-s 1 sätestatule ja kostja põhikirjale.

Korteriühistu üldkoosolekute otsused, mis on vastu võetud kooskõlas seadusega, ei ole heade kommete vastased. Seadusega on korteriühistutele antud õigus jagada elamu remondiks vajalikud kulutused üldkoosoleku otsuse alusel teisiti, kui on korteriomanike eluruumide pindala osatähtsus, tingimusel et üldkoosoleku selline õigus on fikseeritud korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu üldkoosoleku otsus küttesüsteemi rekonstrueerimistööde kulutuste katmise jaotamise kohta on sisult loogiline. Küttesüsteemi renoveerimistööde maksumus jagatakse otsuse kohaselt vastavalt korteriomandite pindalale, soojasõlme renoveerimistööd aga korteriomanike vahel võrdselt. Kui soojasõlme ei renoveeritaks, siis ei saaks selle kaudu vajalikul määral soojust ükski korteriomand, olenemata selle suurusest. Niiskustõkkepanduse tööde eest tasumine toimub üldkoosoleku otsuse kohaselt samuti kahest allikast: osa raha võetakse remondifondist (kuhu korteriomanikud teevad iga kuu makseid tulenevalt neile kuuluva korteriomandi suurusest), puuduolev raha kogutakse aga võrdsete maksetena. Korterühistu üldkoosolekute otsused ei ole vastuolus õiglustundega, samuti puudub otsustel heade kommete vastane eesmärk.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tartu Ringkonnakohus täiendas
4. detsembri
5. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni, jättes rahuldamata hagi nõudes tuvastada korteriühistu
6. septembri
7. a üldkoosoleku otsuse p 1.4 tühisus osas, millega laenu igakuine tagasimakse jagatakse korteriomandite vahel võrdselt, ning nõudes tuvastada
8. septembri
9. a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus, millega otsustati koguda pandusetöödeks puuduolev raha võrdsete maksetena korteriomandi pealt. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja jättis maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 tulenevalt. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta arvestas hageja esitatud tõendiga (tl 29). See ei ole aga oluline menetlusnormi rikkumine ning nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ka ebaõiget kohtulahendit. Maakohus on analüüsinud hageja nõude materiaalõiguslikku alust ning põhistanud jälgitavalt, miks kohus jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohus võttis poolte nõusolekul asja juurde uue tõendina võrdlustabeli, millest nähtub, et kostja kasutatud kulude jaotamise korra järgi suurenes hageja makse kokku 950 krooni võrra. Pooled nõustusid, et arvestades kulu suurust ja osamaksete suurust, ei ole tegemist suure summaga. Ringkonnakohus möönis, et vastuvõetud kulude jagamise kord soosib kõige enam suurte korterite omanikke, kelle maksed on väiksemad, kui oleksid olnud eeldusel, et kulud oleks jaotatud ruutmeetrite järgi. Kostja esindaja selgitas, et üldkoosolekul osalejatele olid asjaolud teada ja kaaluti erinevaid võimalusi, kuid hääletusega otsustati sellise variandi kasuks. Kuna kulude jaotuse korra muutmiseks oli kostjal seadusest tulenev õigus, siis ainuüksi hageja kulude mõningane suurenemine ei ole piisav hagi rahuldamiseks. Hageja väide, et heade kommetega on vastuolus hageja kohustus tasuda korteriühistule makseid võrreldes teiste korteriühistu liikmetega kordades suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud. Hageja kulu suurenemine 6005 kroonilt 97 sendilt 6950 krooni 94 sendini ei ole hinnatav kordades suurema ulatusega. Maakohus on hinnanud ka otsuste vastavust headele kommetele ning leidnud õigesti, et puuduvad alused tuvastada otsuste vastuolu heade kommetega. Hageja väitel on hagis märgitud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel preventiivne toime ja eesmärk, et kostja tulevikus ei hakkaks uusi tehtavaid kulutusi samadel põhimõtetel jagama. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et sel põhjusel oleks seadusest tulenev alus tuvastada hagis nimetatud üldkoosolekute otsuste tühisus. Ringkonnakohus nõustus aga hagejaga, et hagis nimetatud üldkoosolekute otsuste kehtivus ei ole aluseks ega eelduseks, et sellisel viisil kulude jagamine seda iga kord oleks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt on tulenevalt kostja põhikirja p-st 3.3.4 korteriühistul kohustus lähtuda sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud üldkoosoleku otsuse alusel elanike kohta arvestatavad, võrdselt korterite vahel jagatavad või muul viisil arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses ei ole sätteid, mis annaksid kostjale õiguse jagada kulutusi viisil, mis on vastuolus AÕS § 72 lg-s 4 ja § 75 lg-s 1, samuti KOS § 13 lg-s 3 ja § 16 lg-s 1 toodud põhimõtetega. Nimetatud sätete mõttest tulenevalt kannab korteriomanik kulutusi kaasomandi korrashoidmiseks vastavalt talle kuuluva osa suurusele. Juhul kui jagatakse kulutused teisiti, on vajalik korteriomaniku nõusolek. Ka kulutuste jagamisel kõikide korteriomandite vahel võrdselt või muul viisil ei tohi panna korteriomanikule ilma tema nõusolekuta suuremaid kohustusi kui pindala järgi jagades. Hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid elamu küttesüsteemi ja panduse renoveerimiseks, vaid on vaidlustanud kulutuste jagamise viisi. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus rikkunud materiaalõiguse normi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja üldkoosoleku vaidlustatud otsuste kohaselt tekib olukord, kus suure korteri omanikule on korteriomandite vahel kulude võrdne jaotamine rahaliselt oluliselt kasulikum kui pinna järgi jaotamine. Väiksema korteri omanik (sh hageja) on seevastu kohustatud tasuma oluliselt enam kui siis, kui kulusid tuleks kanda vastavalt talle kuuluva osa suurusele. Kulude jaotamisel kostja otsustatud viisil tekib hagejale, samuti teiste väikeste korterite omanikele, suurte korterite omanikega võrreldes ebaõiglaselt ning ebaproportsionaalselt suur maksekoormus. Ringkonnakohus on möönnud, seega tuvastanud, et vastuvõetud kulude jagamise kord soosib kõige enam suurte korterite omanikke, kelle maksed on väiksemad, kui oleksid olnud eeldusel, et kulud oleks jaotatud ruutmeetrite järgi. Ringkonnakohus on seega sisuliselt nõustunud hagejaga osas, millega hageja peab sellist kulude jagamise korda ebaõiglaseks ning heade kommete vastaseks. Samas pole ringkonnakohus oma otsuses põhjendanud, miks kohus hagejaga sisulises osas nõustudes jätab hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline ja olulises osas põhjendamata, rikkudes TsMS § 436 lg-t
11. Tegemist on hageja hinnangul ka TsMS § 669 lg 1 p-s 5 nimetatud rikkumisega. Hageja on kohtumenetluses selgitanud, et juhul, kui kohus annab kostjale õiguse jagada kulutused niivõrd ebaõiglaselt, tekib olukord, kus hagejal kui väga väikese korteri omanikul tehakse sisuliselt võimatuks omandi edasine säilitamine. Kostja vaidlustatud otsused eksivad ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. Olukord, kus hagejat kui ühte korteriühistu liiget kohustatakse tasuma korteriühistule võetud kohustuste eest makseid võrreldes teiste korteriühistu liikmetega ebaproportsionaalselt oluliselt suuremas ulatuses, ei ole kooskõlas ühiskonna üldiste arusaamadega kõlblusest ja seega ka heade kommetega. Hageja hinnangul võib see olla vastuolus ka põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Hageja märgib, et vaidlustatud otsuste puhul on tegemist suhteliselt mõõdukate summadega. Kohtuotsus selles asjas on vajalik aga tulevaste otsuste jaoks.
12. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, leides, et otsused tehti selleks, et vähendada kõigi korterite ülalpidamiskulusid ja parandada eluruumide sisekliimat. Kuigi initsiatiiv tuli suuremate korterite omanikelt, siis otsuse tegi siiski üldkoosolek. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik ühistu üldine häälteenamus. Ringkonnakohtu otsus julgustab ühistuid leidma kompromisse, et lahendada tekkinud probleeme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, mille kohaselt jagati sihtotstarbelised maksed korteriomanike vahel võrdselt. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium jätab muutmata ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada korteriühistu
14. septembri
15. a üldkoosoleku otsuse p 1.4 tühisus osas, millega laenu igakuine tagasimakse jagatakse korteriomandite vahel võrdselt, ning nõude tuvastada
16. septembri
17. a korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus, millega otsustati koguda pandusetöödeks puuduolev raha võrdsete maksetena korteriomandi pealt. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
18. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kohtud on leidnud, et kostja üldkoosoleku otsused ei ole tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja möönab ka ise, et üldkoosoleku otsuste puhul on tegemist suhteliselt mõõdukate summadega. Kohtud on oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud ning kolleegiumil ei ole alust seda seisukohta muuta. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.
19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Korteriühistuseaduses reguleerib vajalike kulutustega seonduvat

§ 151

(majandamiskulud).

§ 151

lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga.

§ 151

lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-53-10, p 14). Kostja põhikirja p 3.3.4 sätestab järgmist: "Ühistu liige on kohustatud õigeaegselt tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud üldkoosoleku otsuse alusel elanike kohta arvestatavad, võrdselt korterite vahel jagatavad või muul viisil arvestatavad sihtotstarbelised maksed." Kohtud leidsid, et kostjal oli tulenevalt

§ 151

lg-st 1 seaduslik alus otsustada elamu remondiks vajalike kulutuste jaotamine teisiti kui jagatuna korterite pindalade järgi, kuna kostja põhikirja p 3.3.4 seda võimaldas. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kuna

§ 151

lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka

§ 4lg 2.

Kolleegiumi arvates on põhikirjas konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse, ning arvestuse viisi märkimine põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. Nimelt MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 1lg 2 alusel kohaldub see säte ka korteriühistu üldkoosoleku otsusele.

Samas

§ 4

lg 1 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust.

§ 4lg 2 lubab korteriühistu põhikirjas sätestada suurema häälteenamuse nõude.

Kostja põhikirja p-st 5.12 tulenevalt võetaksegi üldkoosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega ning otsused põhikirja muutmise kohta võetakse vastu 2/3 häälteenamusega. Lisaks sellele on põhikirjas konkreetsete kulutuste märkimine, mille jaotamisel kaldutakse pindalapõhisest arvestusest kõrvale, ning kohaldatava arvestuse viisi märkimine vajalik ka selleks, et korteriomandit omandada soovivad isikud saaksid põhikirjast teada, kuidas toimub majandamiskulude jaotamine. 12. Praegusel juhul ei sisalda kostja põhikirja p 3.3.4 seda, missugused konkreetsed kulutused tuleb jagada korteriomanike vahel võrdselt. Kostja põhikirja p 3.3.4 lubab sisuliselt kulude jaotamise pindalapõhisest arvestusest kõrvalekalduvalt otsustada üldkoosolekul ilma põhikirja muutmata.

§ 1

lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt laieneb korteriühistule ka MTÜS § 7 lg 2, mille kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna kostja põhikirja p 3.3.4 on vastuolus seadusega osas, milles korteriühistu üldkoosoleku otsusega ilma põhikirja muutmata võib sätestada seaduses sätestatust erineva majandamiskulude jagamise korra, siis tuleb kostjal juhinduda

§ 151

lg-s 1 sätestatud vajalike majandamiskulude korteriomandite vahel jaotamise üldreeglist. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega (

§ 151

lg 1) ning kas kostja üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamise MTÜS §-s 24 ja

§ 13lg-s 3 toodud eeldused on täidetud.

13. Kohtupraktika kujundamise huvides märgib kolleegium veel järgmist. Kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult põhikirja muutmiseks ja selleks ettenähtud korras, siis võivad need otsused olla tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi. Viidatud sätte kohaselt on mh tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama seaduse § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. Kolleegiumi hinnangul on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse

imusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul).

1. Kuna hageja pole tuginenud tühisuse alusena p-s 13 toodud asjaoludele, siis pole võimalik kaaluda vaidlusaluste otsuste tühisust nendel asjaoludel.
2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada otsuste kehtetuks tunnistamise nõue, arvestades selles otsuses antud juhiseid.
3. Kolleegium märgib lisaks, et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Tulenevalt TsÜS §st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega.
4. Kolleegium märgib, et tsiviilasja hind on maa- ja ringkonnakohtus määratud vääralt, mistõttu on hageja tasunud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt ettenähtust vähem riigilõivu. Hagiavalduses on hageja palunud tunnistada kehtetuks kostja
5. septembri
6. a üldkoosoleku otsuse p 1.4 osas, millega laenu igakuine tagasimakse jagatakse korteriomandite vahel võrdselt (soojasõlme osakaal tööde kogumaksumusest), ning kostja
7. septembri
8. a üldkoosoleku otsus, millega otsustati koguda pandusetöödeks puuduolev raha võrdsete maksetena korteriomandite pealt, või alternatiivselt tuvastada nimetatud otsuste tühisus. Seega on hageja taotlenud kahe eraldi otsuse kehtetuks tunnistamist (alternatiivselt tühisuse tuvastamist). Hagiavalduse esitamise ajal (
9. detsembril 2009) kehtinud TsMS § 131 lg 2 kohaselt oli muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 25 000 krooni. Kuivõrd hageja esitas hagi kahe otsuse kehtetuks tunnistamiseks (alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks), siis tuli ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades liita (TsMS § 134 lg 1). Seega oli hagihinnaks maakohtus 50 000 krooni (2 * 25 000 krooni). Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasja puhul hinnaga 50 000 krooni tasuda riigilõivu 7500 krooni. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 5000 krooni (tl 9), seega 2500 krooni ettenähtust vähem. Ka maakohus märkis vääralt tsiviilasja hinnaks 25 000 krooni 50 000 krooni asemel. Ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu 5000 krooni (tl 62), kuigi oleks pidanud RLS § 56 lg 19 kohaselt tasuma riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, ehk praegusel juhul 7500 krooni. Seega on hageja ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2500 krooni võrra ettenähtust vähem. Ka ringkonnakohus märkis vääralt tsiviilasja hinnaks 25 000 krooni 50 000 krooni asemel. Seega on hageja tasunud maa- ja ringkonnakohtus kokku riigilõivu 5000 krooni võrra vähem (2500 krooni + 2500 krooni). TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hageja on tasunud vähem riigilõivu, tuleb temalt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista hagiavalduselt ning apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv - kokku 5000 krooni ehk 319 eurot 56 senti.
10. Hageja on ka Riigikohtule tasunud kautsjonit ettenähtust vähem. Vaidlustades ringkonnakohtu otsuse, pidi hageja tasuma kautsjonit TsMS § 131 lg-st 2 ja § 140 lg-st 2 lähtuvalt 31 eurot 96 senti. Hageja on kautsjonit tasunud 25 eurot. Kuivõrd kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb tasutud kautsjon aga hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel nagunii tagastada. Seetõttu ei mõista kolleegium vähem tasutud kautsjonit hagejalt välja.
11. Kuna asi saadetakse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu määrata. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu