Obsah (5)

§ 19§ 8§ 13§ 15§ 21

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

tjad Dmitri Rumjantsev (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Olga Rumjantseva (isikukood xxxxxxxxxxx), mõlema esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

1. aprill
2. a, kirjalik menetlus
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-1976 ja saata asi samale ringkonnakohtule Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Määruskaebus rahuldada.
7. Tagastada Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA KOOLITUSKESKUS Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva määruskaebuselt
8. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti ning
9. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 24 (kakskümmend neli) eurot 44 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Anneli Annus, Ahto Pärtma ja Marek Hiis esitasid
11. jaanuaril 2010 Harju Maakohtule hagi Dmitri Rumjantsevi ja Olga Rumjantseva vastu haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 23 857 krooni 53 sendi ja viivise 4053 krooni 28 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on

tjate ühisomandis Tallinnas Xxxxx x asuvas elamus (edaspidi elamu) kaks korteriomandit: korter nr 3, üldpinnaga 109,6 m2, ja korter nr 4, üldpinnaga 185,7 m

2. märtsil 2007 toimus Xxxxx xb korteriomanike üldkoosolek ning moodustati korteriühisus Xxxxx xb (edaspidi korteriühisus). Valitsejaks valiti Leili Tint, kes täidab valitseja kohustusi praeguseni. Valitsejal on õigus sõlmida lepinguid korteriühisuse Xxxxx xb nimel.

tjatele väljastati iga kuu neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest arved, kuid

tjad keeldusid neid tasumast. Ajavahemiku eest jaanuar 2009 kuni oktoober 2009 on

tjate omandis oleva korteri nr 4 põhivõlg 17 104 krooni 11 senti ja viivis 3443 krooni 4 senti ning korteri nr 3 põhivõlg 6753 krooni ja viivis 610 krooni 24 senti.

tjatele esitatud arvete koosseisu kuulus tasu tarbitud kütte, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo, gaasipliidi kasutamise, halduse eest, samuti maksed remondifondi. Korteriühisuse majanduskava ja kodukorra kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma majavalitseja arvelduskontole kaasomandi korrashoiu ja haldamisega seotud kulud, samuti tasu osutatud kommunaalteenuste eest ja eraldisi remondifondi ning ühekordseid makseid majanduskavas ja kodukorras ettenähtud suuruses ja korras.

tjatele esitatud arvete aluseks on olnud korteriühisusele esitatud ja korteriühisuse tasutud AS Eesti Gaas, AS Cleanaway, KÜ Xxxxx xa ning AS Eesti Energia arved. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja üldkoosoleku otsusega kinnitatud

1. a majanduskava kohaselt. Korteriühisuse
2. a majanduskava p 3 kohaselt tuleb tähtajaks tasumata arvetelt maksta viivist, mille määraks on 0,5% päevas. Hagejad on viivist arvestanud korteri nr 3 osas ajavahemiku
3. juuli 2009 kuni
4. november 2009 eest kokku 610 krooni 24 senti ning korteri nr 4 osas ajavahemiku
5. märts 2009 kuni
6. november 2009 eest 3443 krooni 4 senti. Korteriomanike
7. märtsi
8. a üldkoosolek ei olnud otsusevõimetu, kuna sellel ajal oli elamus kokku viis korteriomandit ning üldkoosolekul osalesid kolme korteri omanikud. Seega oli korteriomandiseaduse (

) § 19 lg 2 nõuded koosoleku otsustusvõimelisuse osas täidetud. Igal korteriomanikul on

§ 19lg 1 kohaselt üks hääl, sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust.

1. märtsi
2. a ja
3. detsembri
4. a koosolekute otsused on vastu võetud häältega 3 poolt ja 1 vastu või erapooletu ning vastavad seega

sätetele. Kohus on varem mitmel korral tunnustanud Xxxxx xb korteriühisust õigusliku subjektina.

§ 8

lg 4 kohaselt kehtivad korteriomaniku õigusjärglase suhtes varasemad üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid olenemata sellest, kas ta nendega nõustub või mitte.

tjad ei esita valitsejale arvestite näite ega võimalda valitsejale ligipääsu näidikutele. Korteriomanike esitatud näidud fikseeritakse andmeraamatus ning kõigil korteriomanikel on õigus nende andmetega tutvuda.

tjatele on korduvalt tunnistajate juuresolekul esitatud koopiaid ja võimaldatud tutvuda elamu majandustegevust puudutavate originaaldokumentidega. Hagejad palusid

tjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista 27 910 krooni 81 senti (põhivõlg 23 857 krooni 53 senti ja viivis 4053 krooni 28 senti) ning jätta menetluskulud solidaarselt

tjate kanda. 2.

tjad vaidlesid hagile vastu. Nad leidsid, et elamus ei ole

1. märtsil 2007 korteriomanike üldkoosolekul moodustatud korteriühisust.
2. märtsi
3. a üldkoosoleku protokolli kohaselt puudusid üldkoosolekult korteriomanikud Nadežda Hammer ja Jevgeni Hammer, kellele kuulusid kinnistusraamatu andmetel üle poole kinnisasja elamu kaasomandi osadest. Seega ei olnud

§ 19lg-st 2 tulenevalt korteriühisuse moodustamise üldkoosolek 23.

märtsil 2007 otsustusvõimeline ja sellel vastu võetud otsused on tühised. Järelikult on tühine ka L. Tindi majavalitsejaks valimine ja talle ühisuse nimel lepingute sõlmimiseks volituste andmine, samuti majanõukogu valimine ning korteriomanike nimel L. Tindi või A. Annuse sõlmitud lepingud, millega korteriomanikele on võetud kohustusi. Samuti on õigustühised ega oma mingeid õiguslikke tagajärgi arved, mida on esitatud korteriomanikele korteriühisuse nimel, samuti nimetatud arvetest tulenevad nõuded korteriomanike, kaasaarvatud

tjate, vastu. Ka korteriühisuse

1. detsembri
2. a üldkoosoleku protokoll on võltsitud ja tagantjärele tehtud. Sellist koosolekut ei ole toimunud, koosoleku protokollis osalejaks märgitud N. Hammer tegelikult koosolekul ei osalenud. Koosolekul osalenud isikutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mistõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline ning koosoleku otsused on tühised ega oma õiguslikke tagajärgi. Hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna hagejate ja

tjate vahel ei ole võlasuhet. Ainuüksi arve esitamisest võlasuhet ei teki. Arvete esitamiseks peab olema õiguslik alus. Hagejatel ei ole seadusest või kehtivast lepingust tulenevat õigust

tjatele nõuete esitamiseks. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit või asjaolu, mis viitaks hagejate ja

tjate vahelisele lepingulisele suhtele. Puuduvad tõendid, et

tjad oleks hagejatele õigusvastaselt kahju tekitanud, ning viited muudele võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 3 nimetatud võlasuhte tekkimise alustele.

tjatele jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejateks A. Annus, M. Hiis ja A. Pärtma kui füüsilised isikud. Hagile ei ole lisatud tõendit, mis tõendaks hagejatena hagiavalduses esinevate isikute õigust esindada korteriühisust. Selline volitus ei omaks ka tähendust, kuivõrd korteriühisuse moodustamine on õigustühine. Hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et

tjad oleksid hagejatega sõlminud kaasomandi eseme korrapäraste korrashoiu kulude kandmise kokkuleppe. Korteriomanikul tekib õigus nõuda teistelt korteriomanikelt kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste hüvitamist vaid pärast seda, kui see korteriomanik on teiste korteriomanike eest vajalikud kulutused kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste osas juba kandnud. Hagejad ei ole tõendanud, et on

tjate eest kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused kinni maksnud. Juhul kui arved oleksid esitatud õiguslikel alustel, ei oleks põhjendatud korteritele 3 ja 4 esitatud arved, kuna arvetel sisalduvate kommunaalteenuste kogused ei vasta tegelikkusele.

tjate vastu hagis esitatud nõue erineb arvetel kajastatud võlgnevusest ja viivistest seisuga 14. november 2009 19 726 krooni 56 sendi võrra ning hagis esitatud väited

tjate võlgnevuse olemasolu ja selle suuruse kohta on alusetud, kuna hagile lisatud tõendid on tõendamiseks kõlbmatud ning hagis toodud väidete ja nõuete suurusega vastuolus.

tjad ei tunnista hagiavalduses esitatud põhinõude suurust ja sellest tulenevat viivisenõuet. Samuti on põhjendamatu ja heade kommetega vastuolus hagejate nõutava viivise määr.

tjad palusid jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. novembri
3. a otsusega hagi ja mõistis

tjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja 27 910 krooni 81 senti (sh põhivõla 23 857 krooni 53 senti ja viivise 4053 krooni 28 senti). Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt

tjate kanda ning mõistis

tjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5000 krooni. Maakohus lahendas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud menetluses. Maakohus leidis, et

tjate väited

1. märtsi
2. a üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ei ole põhjendatud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

§ 8

lg-st 1 ja §-st 9 tulenevalt tekib korteriomanike ühisus automaatselt kinnisasja korteriomanditeks jagamisega ning kehtib kuni korteriühistu moodustamiseni, korteriomanike eraldi otsus ühisuse moodustamiseks ei ole vajalik. Koosoleku pädevuses on valida valitseja ning kinnitada majandamiskava.

§ 8

lg 3 järgi tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, mis kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või ei ole hääletamises osalenud. Nii on ka korteriühisuses tehtud korteriomanike otsused

tjatele kohustuslikud.

tjatel puudub õiguslik alus keelduda maksmast kommunaalteenuste eest tasu vastavalt neile kuulunud korteriomandi suurusele, kuna korteriomanikud on niimoodi otsustanud. Samuti sätestab

§ 13

lg 1, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Õige on

tjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest, mitte korteriomandite arvust. Samas on võimalik, et korteriomanike vähemus võtab vastu kehtivad otsused, kui korraldatakse korduskoosolek, mistõttu ei saa tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes sellest, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest. Kinnistusraamatu andmetel kuulus ühisuse moodustamise ajal korter nr 3 Jevgeni Hammerile (1096/6008 mõttelist osa kaasomandist) ja korter nr 4 Nadežda Hammerile (3078/6008 mõttelist osa kaasomandist), kokku seega 4174/6008 mõttelist osa, mis moodustab üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

tjad kanti korteriomanikena kinnistusraamatusse korteri nr 4 osas alles

1. jaanuaril 2009 ja korteri nr 3 osas
2. juunil
3. J. Hammer ja N. Hammer ei vaidlustanud
4. märtsi
5. a üldkoosoleku otsuseid. Vastupidi - N. Hammer (kes on J. Hammeri ema), on osalenud korteriühisuse koosolekutel, ühisuse majanduskavade vastuvõtmisel ning tunnustanud valitseja tegevust ja ühisuse õigusvõimelisust tema vastu võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud kohtuvaidluses kompromissi sõlmimise kaudu.

§ 8

lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid korteriomaniku õigusjärglase kohta kinnistusraamatusse kandmata. Hagejad nõuavad

tjatelt põhivõla 23 857 krooni 53 sendi väljamõistmist.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 15

lg 2 alusel on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Korteriühisuse 2009. a majanduskava p 3 sätestab korteriomanike kohustused kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele.

tjatele väljastati iga kuu arved neile osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Esitatud tõenditega -

tjatele esitatud arvetega ning korteriühisuse otsusega ja ühisuse

1. detsembri
2. a üldkoosolekul kinnitatud
3. a majandamiskavaga - on hagejate nõue tõendatud.

tjatele esitatud arvete aluseks on korteriühisuse tasutud arved AS-le Eesti Gaas, AS-le Cleanaway, KÜle Xxxxx xa ja AS-le Eesti Energia. Tasutud arvete osas on kulude jaotamine toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsuse ja majanduskava kohaselt. Hagejad on arvesse võtnud

tjate otse teenuseosutajatele tehtud makseid, kuigi

tjad ise ei ole neid andmeid ühisusele esitanud. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust

tjate väited, et

tjatel on oma prügikonteiner ning erikokkulepped korteriühistuga, mille kaudu toimub elamu korteriomanike veevarustus ja kanalisatsioon. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud täitmiseks kõikidele kaasomanikele. Korteriühisuse 2009. a majandamiskavaga on kindlaks määratud kaasomandi korrashoiu ja osutatavate teenuste eest tasumise kord.

§ 13

lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutab kaasomanik kaasomandi eseme korrashoiu kulude eest igal juhul vastavalt oma osa suurusele. Kui kaasomanik soovib vabatahtlikult lisaks mingeid kulusid kanda ja sõlmib eraldi lepinguid, ei vabasta see teda kaasomanike otsuste alusel jaotatud kulude tasumisest.

§ 13

lg-s 1 sätestatud põhimõttest kõrvalekaldumiseks on vajalik korteriomanike kokkulepe. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka

tjate väide, et ühisuse esitatud arvetel nõutakse arvete tasumist valitseja L. Tindi isiklikule kontole.

§ 21lg 4 kohaselt säilitab valitseja korteriomanike vara muust varast eraldi.

Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. Korteriühisuse kodukorras on sätestatud viivis, mille määraks päevas on 0,5% tasumata summast.

tjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise matemaatilise arvestuse kohta. Seetõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista

tjatelt hagejate kasuks välja põhivõlgnevus 23 857 krooni 53 senti ja viivis 4053 krooni 28 senti. VÕS § 65 lg 2 alusel on

tjad hagejate ees solidaarvõlgnikud. 4.

tjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Nad leidsid, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ning ei analüüsinud sisuliselt vastuväiteid, mille

tjate esindaja hagiavaldusele esitas, ega ka põhjendanud, miks kohus neid vastuväiteid ei arvesta. Hagejatel puudub hagi esitamiseks alus, kuna hagejate ja

tjate vahel ei ole võlasuhet. Hagejad ei ole hagiavaldusele lisanud ühtegi tõendit, et hagejatena esinevad isikud oleks kandnud

tjate eest kaasomandi majandamise kulusid hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Hagejad ei ole hagis kordagi maininud, et nad esindavad korteriühisust. Samuti pole hagiavaldusele lisatud hagejate esindusõigust tõendavaid volitusi. Hagejad ei ole

tjate eest kandnud kaasomandi majandamiseks vajalikke kulutusi. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta

tjate väiteid, et hagiavaldusele lisatud korteriühisuse

1. detsembri
2. a üldkoosoleku otsus, millega hagejate väitel kinnitati
3. a majanduskava, on tühine. Korduskoosoleku pidamist ei ole hagejad väitnud, mistõttu on maakohtu põhjendus, et "korteriomanike vähemusel on õigus otsuseid vastu võtta korduskoosolekute kaudu", omaalgatuslik, alusetu ja meelevaldne. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
5. detsembri
6. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tagastas selle

tjatele. Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitasid hagejad kohtusse hagi, milles taotlesid 27 910 krooni 81 sendi väljamõistmist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Praegusel juhul on tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Üksnes juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Asjaolu, et

tjad maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust teha teistsugust järeldust. Seega puudub ringkonnakohtul õiguslik alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6.

tjad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud

tjate menetlusõigust õiglasele kohtumõistmisele, kui keeldus

tjate apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus on tõlgendanud ja rakendanud TsMS § 637 lg-t 21

tjate õigusi kitsendavalt ja sellega jätnud tagamata

tjate menetlusõigused. Ringkonnakohus on ilma oma otsust põhistamata, sisuliselt asja arutamata ja oma keeldumist täiendavalt motiveerimata leidnud, et eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine.

tjad on apellatsioonkaebuses juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuna maakohus ei ole sisuliselt üldse analüüsinud hagiavaldusele esitatud

tjate vastuväiteid. Ringkonnakohus oleks pidanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtma ja seda sisuliselt menetlema, et jõuda põhjendatud otsusele selles, et apellatsioonkaebuse sisuline menetlus ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus ei ole oma määrusega põhistanud seda, et on veendunud, et apellatsioonkaebusel puuduvad edulootused, st järgnev sisuline apellatsioonimenetlus ei saaks tõenäoliselt muuta asja lahenduse lõpptulemust. Ringkonnakohus on vaid üldsõnaliselt nentinud, et on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. Ilma asja sisulise läbivaatamiseta poleks ringkonnakohtul õnnestunud tuvastada maakohtu otsuse tegemisel tehtud vigu ja sellega tuvastada neid eeldusi, mis tingiksid asja menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus rikkus menetlusnormi, kohaldades valesti TsMS § 637 lg-t 21, mille kohaldamise faktilised eeldused ei olnud täidetud. TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel läks ringkonnakohus vastuollu tsiviilkolleegiumi seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-10210. 7. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta jõusse ringkonnakohtu määrus ning maakohtu otsus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule

tjate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. Kohtud on õigesti leidnud, et tegemist on asjaga, mida maakohus saab TsMS § 405 alusel lahendada lihtsustatud korras (nn lihtmenetlus). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et TsMS § 637 lg 21 järgi võib ringkonnakohus jätta varalise nõudega asjas, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba otsuse edasikaebamiseks. Seda eeldusel, et maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas. Selliselt lahendab ringkonnakohus väikese hagihinnaga varalises vaidluses apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtmise staadiumis sisuliselt (vt ka Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 15). Selle otsustuse õigsust saab omakorda kontrollida Riigikohus, lahendades määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast (vt Riigikohtu
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 11).
6. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et praeguses asjas võis ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata. Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning see võis kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Seega ei ole täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused, et ringkonnakohus oleks võinud apellatsioonkaebuse jätta menetlusse võtmata.
7. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et

tjate väited

1. märtsi
2. a üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ka märkinud, et õige on

tjate väide, et korteriomanike üldkoosoleku otsusevõime sõltub koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluvatest kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest, mitte korteriomandite arvust. Samas on ka korteriomanike vähemusel võimalik vastu võtta kehtivaid otsuseid, kui korraldatakse korduskoosolek, mistõttu ei saa maakohtu arvates tuletada koosoleku otsuste tühisust üksnes selle tõttu, et koosolekul osalenutele kuulus alla poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi osadest. Seega on maakohus sisuliselt leidnud, et see korteriomanike üldkoosolek oli küll otsustusvõimetu, kuid kuna seadus võimaldab korteriomanike vähemusel otsuseid vastu võtta korduskoosolekutel, siis ei ole praegusel juhul korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

§ 19

lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest.

§ 19

lg 3 kohaselt, kui üldkoosolek on

§ 19

lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Kuigi õige on maakohtu seisukoht, et seaduse kohaselt on korteriomanike vähemusel võimalik korduskoosolekul vastu võtta kehtivaid otsuseid, ei nähtu maakohtu otsusest, et 23. märtsi 2007. a üldkoosoleku otsus oleks vastu võetud korduskoosolekul.

§ 19lg 2 ja § 19 lg 3 rikkumise korral on 23.

märtsi 2007. a üldkoosoleku otsus kui mitmepoolne tehing tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi ega vaja kehtetuks tunnistamist

§ 15lg 4 järgi.

12. Samuti leiab kolleegium, et maakohus on vääralt mõistnud

tjatelt välja 27 910 krooni 81 senti kolme korteriomaniku kasuks ühiselt.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt

§ 21

lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Praegusel juhul ei ole hagi esitanud kõigi korteriomanike nimel valitseja. Hagi on esitanud vaid osa elamu korteriomanikest. Korteriomandiseadusest ei tulene, et vaid mõni korteriomanik saaks ilma teiste korteriomanike volituseta esindada kohtus kõiki teisi korteriomanikke. Juhul kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel

§ 13

ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st 69 (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25). Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi.

§ 13

lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

§ 13

lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama

§ 13lg-s 1 nimetatud suuruses.

Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui korteriomanike ja teenuse osutajate vahel sõlmitud leping osutub tühiseks. Seega juhul, kui hagejad on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt ka

tjatele langeva osa, saab

tjatelt hagejate kasuks välja mõista

tjate eest tasutud summad igalt

tjalt eraldi igale hagejale. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga hageja

tjate eest tasunud, samuti igale

tjale langevast osast. 13. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. 14.

tjate määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb neile TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

tjad on TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Mittetulundusühingule ÕIGUSABI- JA KOOLITUSKESKUS. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu