RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 143 lg 3 alusel avalduse, milles palus kindlaksmääratud suhtluskorra täitmise osaliselt lõpetada ja määrata kindlaks uus suhtluskord, sest asjaolud on vahepeal muutunud ja nõuavad kiiresti suhtluskorra muutmist. Puudutatud isik on kahjustanud lapse vaimset ja kehalist tervist ning heaolu, last seksuaalselt väärkohelnud ja piinanud lapse lemmikloomi. Lapsel on puudutatud isikuga suhtlemise tõttu hirm, kõhuvalud ja kogelus. Kuna teises tsiviilasjas paluti määrata kindlaks suhtluskord, aga praeguses asjas soovitakse muuta eelmist lahendit ja lõpetada selle täitmine, ei ole avalduse alus ja ese sama. TsMS §-s 563 sätestatud lepitusmenetluse eesmärk on saavutada eelmises asjas tehtud kohtulahendi täitmine. Avalduse eesmärk oli aga lõpetada kohtulahendi täitmine asjaolude muutumise tõttu. Isegi juhul, kui kohtul ei oleks olnud alust avaldust menetleda, pidi kohus kohaldama lapse õiguste ja heaolu kaitseks esialgset õiguskaitset. Lepitusmenetluses leidis avaldaja, et lepitusmenetlust ei ole mõtet korraldada, sest suhtlemiskorda tuleb muuta. Kuna maakohus jättis üllatuslikult avalduse menetlusse võtmata, jäid avaldaja huvid lepitusmenetluses vajaliku kaitseta. Lastekaitsetöötaja tuleb menetlusest kõrvaldada, sest laps ei ela tema piirkonnas ja puudutatud isik on lastekaitsetöötajat mõjutanud.

1. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Maakohus jättis õigesti avaldaja esitatud avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, sest poolte vahel oli samal ajal käimas lepitusmenetlus, kuna avaldaja ei täitnud kehtivat suhtluskorda. Lepitusmenetluse käigus arutas kohus ka võimalikku vajadust muuta kehtivat suhtluskorda ning otsustas asjaolude alusel, et suhtluskorda ei tule muuta. Järjekordse suhtluskorda määrava menetluse alustamiseks ei ole ühtegi uut asjaolu juba seetõttu, et puudutatud isik ei ole lapsega kohtunud. Avaldaja väited puudutatud isiku ebasobiva käitumise kohta on alusetud ja pahatahtlikud. Ringkonnakohus jättis õigesti maakohtu määruse muutmata. Avaldaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine raskendaks suhtluskorra täitmist või teeks selle võimatuks.
2. Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Avaldaja väited on tõendamata ega vasta lapse huvidele ja vajadustele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud, mistõttu tuleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
4. Kolleegium nõustub maa- ja ringkonnakohtuga selles, et avaldaja
5. septembril 2010 esitatud lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avaldust ei pidanud maakohus menetlema avalduse esitamise ajal iseseisvas menetluses. Samas ei ole õige kohtute seisukoht, et avaldus tuli TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata.
6. Asjaoludest nähtuvalt võttis maakohus
7. septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-09-41000 menetlusse puudutatud isiku avalduse lepitusmenetluse alustamiseks, lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks. Avaldaja esitas puudutatud isiku lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise ning esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse
8. septembril 2010, s.o ajal, mil kehtis ringkonnakohtu
9. mai
10. a määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskord ning maakohus oli kooskõlas TsMS §-ga 563 alustanud lepitusmenetlust.
11. septembril 2010 esitas avaldaja ka taotluse praeguse tsiviilasja liitmiseks tsiviilasja nr 2-09-41000 määruse täitmiseks toimuva lepitusmenetlusega. Avaldaja tugines avalduses sellele, et kohtu määratud lapse ja puudutatud isiku suhtlemiskorra aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kolleegium leiab, et pärast kohtu määratud lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist kooskõlas TsMS §-ga 563 toimuva lepitusmenetluse ajal esitatud avaldus, milles palutakse määrata kindlaks lapsega suhtlemiseks teistsugune kord, on käsitatav suhtlemiskorra muutmise avaldusena TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses. Seda kinnitab ka TsMS § 563 lg 6 p-s 2 sätestatu, mille kohaselt määrab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Ringkonnakohus on samuti märkinud, et avaldaja esitatud muutunud asjaolusid võtab kohus arvesse tsiviilasjas nr 2-09-41000 toimuvas lepitusmenetluses. Seega on ringkonnakohus õigesti järeldanud, et avaldust tuli menetleda tsiviilasjas nr 2-09-41000 toimuvas lepitusmenetluses. Järelikult ei olnud maakohtul alust kohaldada TsMS § 371 lg 1 p 5 ja ringkonnakohtul maakohtu järeldusega nõustuda. Kolleegium leiab, et kuna maakohtu menetluses oli puudutatud isiku avaldus lepitusmenetluseks lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-09-41000, oleks maakohus pidanud avaldaja esitatud puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmise avalduse liitma lepitusmenetlusse suunatud asjaga. Avalduste ühine menetlemine oleks võimaldanud avalduste kiiremat lahendamist või lihtsustanud nende menetlemist ning suurendanud võimalust viia lepitusmenetlus edukalt lõpuni. Eelnev oleks olnud kooskõlas nii TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega kui ka

§ 143lg-tes 1 ja 2 sätestatud lapse õiguste ja huvidega.

1. Praegusel juhul ei ole enam võimalik avaldaja esitatud suhtlemise korra muutmise avalduse menetlemine koos tsiviilasja nr 2-09-41000 täitmiseks toimunud lepitusmenetlusega, sest maakohus on
2. oktoobri
3. a määrusega lugenud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja saatnud pooled nõustaja juurde. Maakohtu määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 alusel täitmisele alates
4. maist
5. a, mil Riigikohus jättis menetlusse võtmata avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a määruse peale. Kuna lepitusmenetlus on lõppenud, tuleb lapsega suhtlemist korraldava määruse muutmise avaldus lahendada iseseisvas hagita menetluses.
8. Lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi

§ 123lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus

§ 123

lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra. 15. Lisaks peab kolleegium vajalikuks selgitada, et vanematel on

§ 116

lg 1 järgi oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapsel, kes on ühest vanemast lahutatud, on lastekaitse seaduse § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt ka lahus elava vanemaga, kui see ei kahjusta last.

§ 143

lg 1 teise lause kohaselt on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega tuleneb

§ 143

lg-st 1 vanema kohustus ja ühtlasi õigus suhelda lapsega.

§ 143

lg 2 esimese lause kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvamist. Seega tuleneb seadusest ka see, et lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga, rikub ta

§ 143

lg 1 esimeses lauses sätestatud lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

§ 143

lg 3 esimene lause annab kohtule õiguse lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamine või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmine lõpetada. Kolleegium peab vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus (vt ka Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Seega peab vanem oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda.
3. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele kõrvaldada menetlusest lastekaitsetöötaja ja kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et võtta kohtumenetluse ajaks puudutatult isikult õigus lapsega kohtuda ning suhelda telefoni ja Skype teel, märgib kolleegium järgmist. Kuna maakohus ei võtnud avaldaja avaldust menetlusse, ei saa kolleegium võtta seisukohta taotluse kohta kõrvaldada menetlusest lastekaitsetöötaja. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ka tsiviilasjas nr 2-09-
4. Puudutatud isik on
5. aprillil 2011 Riigikohtule esitatud vastuses selgitanud, et ta ei ole lapsega kohtunud alates
6. juunist
7. Tallinna Kesklinna Valitsuse
8. aprilli 2011 arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik saanud ka telefoni teel lapsega suhelda. Seetõttu ei saa kolleegium võtta seisukohta avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse kohta. Esialgset õiguskaitset saab kooskõlas TsMS §-dega 4771 ja 551 kohaldada asja menetledes maakohus, kui seda tingib lapse heaolu.
9. Kuna asi saadetakse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt avaldajale tagastada. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaa Luik