) §-ga 125 olema 25 000 krooni. Kohus ei ole arvestanud hagihinna määramisel hageja poolset 500 000 krooni suurust makset kostjale.
Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (
Hagihind arvutatakse põhinõude järgi (
Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest väiksem. Praegusel juhul peaks hagihind olema maksimaalselt 396 688 krooni 8 senti (312 500 krooni põhinõue + 70 800 krooni põhinõue + 13 368 krooni 8 senti
, mille kohaselt kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Juhul, kui hagihind määratakse põhinõuete ja seda ületava kõrvalnõuete summana 396 688 krooni 8 senti, taotles hageja jätta seadus vastavas osas kohaldamata, sest riigilõivu määr on vastuolus põhiseadusega. Alternatiivselt taotles hageja menetlusabi andmist ja esitas ka taotluse jätta seadus vastavas osas kohaldamata, sest menetlusabi andmise piirangud on vastuolus põhiseadusega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv ei ole mõõdukas ja takistab hagejal põhjendamatult oma põhiseadusliku õiguse teostamist. Hageja palus alternatiivselt vabastada ta täielikult apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Hageja möönab, et
piirab äriühingule menetlusabi andmist, kuid leiab, et ka nimetatud säte on vastuolus põhiseadusega, kuna piirab ebaproportsionaalselt õiguskaitse kättesaadavust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Hageja ei kuulu
lg 1 esimeses lauses nimetatud juriidiliste isikute hulka, samuti ei ole tema suhtes välja kuulutatud pankrotti. Nimetatud põhjusel ei ole menetlusabi andmise eeldused täidetud ja hageja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Põhiseaduse vastasust äriühingule riigipoolse menetlusabi andmisele piiride seadmise osas ringkonnkohus ei näinud. Hageja apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta selles esineva puuduse tõttu. Vastavalt
lg 2 p-le 3 tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu, mis sõltub vastavalt sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tsiviilasja hinnast.
lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.
lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust.
kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb hagihind määrata
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud või täitedokumendis märgitud summat.
Hageja palub kaebuses tühistada Harju Maakohtu 29. septembri 2010.a otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ja jätta menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 741 595 krooni 80 senti, mille pealt tuleb hagejal tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 65 000 (kuuskümmend viis tuhat) krooni.
lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna puudus on kõrvaldatav, jättis ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse
lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse jõustumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata asja hinnaks apellatsioonimenetluses 396 668 krooni 8 senti ja vabastada hageja täielikult apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse järgi ei tuvastanud ringkonnakohus tsiviilasja hinna määramisel RLS § 56 lg 19 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid. Maakohtus pidi tsiviilasja hind olema maksimaalselt 396 668 krooni 8 senti, sest sundtäitmisel on kostja kaks põhinõuet - 312 500 krooni ja 70 800 krooni. Üksnes viimati mainitud põhinõude kõrvalnõuded ületavad põhinõuet 13 368 krooni 8 sendi ulatuses. Ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada reeglit, et tsiviilasja hind lähtub põhinõude suurusest ja kõrvalnõudeid arvestatakse üksnes põhinõuet ületavas osas. Kuigi apellatsioonimenetluses kehtib
lg 4, ei pea hageja RLS § 56 lg-st 19 tulenevalt maksma rohkem riigilõivu kui esimeses kohtuastmes.
on vastuolus põhiseadusega, kuna piirab ebaproportsionaalselt juriidilisele isikule õiguskaitse kättesaadavust. Riigilõivumäär 65 000 krooni on põhiseadusevastane, kuna piirab oluliselt hageja kaebeõigust. Ühe korra on kohtumenetluses riigilõiv juba tasutud. Kaebeõiguse puudumine riigilõivu tasumist kohustava kohtumääruse peale on põhiseadusevastane, kuna see välistab lõivu põhiseaduspärasuse kontrolli muus menetluses kui üksnes kaebuse tagastamise või riigilõivu tagastamata jätmise peale kaevates. 7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides mh ka seda, et hageja on minetanud õiguse tsiviilasja hinna vaidlustamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 3 teise lause alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja menetlusabi taotluse. Selles osas tuleb asi saata menetlusabi taotluse lahendamiseks tagasi samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus jäetakse läbi vaatamata osas, milles vaidlustati ringkonnakohtu määrust kohustada hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 65 000 krooni. 9. Kolleegium käsitleb esmalt määruskaebuse väidet
Riigikohtu üldkogu on 12. aprillil 2011 asjas nr 3-2-1-62-10 tehtud otsuses tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
lg 1 esimese lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. Praegusel juhul on hageja Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kes ei vasta
lg 1 esimeses lauses nimetatud kriteeriumitele ja kes on esitanud taotluse apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks. Ringkonnakohus ei ole taotluse lahendamise hetkel kehtinud
Kuna
lg 1 esimese lause piirang on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse korral üldkogu otsusega kehtetuks tunnistatud, tuleb ringkonnakohtu määrus menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas tühistada ning saata taotlus ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetlusabi taotluse lahendamisel on ringkonnakohtul mh võimalus lähtuda viidatud üldkogu otsuse p-s 62 antud juhistest juriidilisest isikust menetlusabi taotleja menetlusabi taotluse lahendamise kohta.
lg 1 esimeses lauses sisaldunud menetlusabi andmist piirava normi juba tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Hagejal on võimalik taotleda apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suuruse põhiseaduspärasuse kontrollimist üksnes apellatsioonkaebuse tagastamise või enamtasutud riigilõivu tagastamisest keeldumise peale kaevates (vt üldkogu määruse p-d 28 ja 31). Vastuseks määruskaebuse väitele, et kaebeõiguse puudumine riigilõivu tasumist kohustava kohtumääruse peale on põhiseaduse vastane, juhib kolleegium tähelepanu viidatud üldkogu otsuse ple 29, milles leiti, et määruskaebuse esitamise õiguse puudumine riigilõivu nõudmise määruse kui puuduse kõrvaldamise määruse peale ei ole põhiseadusega vastuolus. Kolleegium märgib, et kaebeõiguse puudumise tõttu on jõustunud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3, milles ringkonnakohus kohustas hagejat tasuma 65 000 krooni riigilõivu ja esitama ringkonnakohtule sellekohane tõend 10 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Kuna aga kolleegium saadab hageja menetlusabi taotluse lahendamiseks ringkonnakohtule, tuleks ringkonnakohtul määrata kindlaks uus riigilõivu tasumise tähtaeg. 11. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega tsiviilasja hinna kohta. Ringkonnakohus on määruses määranud asja hinnaks apellatsioonimenetluses 741 595 krooni 80 senti. Kolleegium märgib esmalt, et määruskaebuse esitamise õigus ringkonnakohtu määruse peale tsiviilasja hinna määramise osas tuleneb Riigikohtu senise praktika alusel (vt Riigikohtu 22. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-09, p 14; 14. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-10, p 8; 19. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 16)
Praegusel juhul on ringkonnakohus määranud tsiviilasja hinna
lg 1 esimese lause tähenduses kindlaks
esimese lause alusel hagejale hagi rahuldamise korral eelduslikult kuuluva hüve väärtusest lähtudes. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et tsiviilasja hind on määratud valesti. Riigikohus on 14. novembril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 tehtud määruse p-s 13 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb hagihinna määramisel lähtuda
§-st 125.
esimese lause kohaselt määratakse tuvastushagi korral hagihind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat. Selle summa järgi määratakse kindlaks ka hagihind ja tasutav riigilõiv. Samale seisukohale on Riigikohus jõudnud ka 31. jaanuaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 tehtud otsuse p-s 14. Kolleegium ei pea vajalikuks neid seisukohti muuta. 12. Menetluskulud jäävad
13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb
lg 4 esimese lause alusel tagastada hagejale määruskaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on kooskõlas
Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.