3-1-1-42-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-42-11 Määruse kuupäev

1. mai 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi Jan Viirnurme süüdistuses KarS § 213 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-11281 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Süüdistatava Jan Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello; Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. mai 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. veebruari
7. a määrus osas, milles kannatanu A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon jäeti KrMS § 326 lg 2 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
8. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
9. Kannatanu A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldada.
10. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga määruskaebuse esitamisel A. K.-le riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 78 senti ning jätta see menetluskulu riigi kanda.
11. Määrata Advokaadibüroole In Jure määruskaebuse peale vastuse esitamisel Jan Viirnurmele riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot ja 78 senti ning jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega mõisteti Jan Viirnurm süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti J. Viirnurmele 2 aastat vangistust.
15. J. Viirnurm tunnistati süüdi selles, et tema, olles ebaseaduslikult ära võtnud ning omandanud A. K. pangakaardi, võttis sellega PIN-koodi kasutades perioodil 11.-
16. märts 2010 kaheteistkümnel korral pangaautomaadist A. K. arvelt välja sularaha kogusummas 91 250 krooni.
17. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello ja A. K. esindaja vandeadvokaat Marina Valge. J. Viirnurme kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealusele kergema karistuse mõistmist. Kannatanu esindaja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavalt välja 91 250 krooni kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks. Esindaja märkis, et kannatanul ei olnud võimalik kohtueelses menetluses tsiviilhagi esitada, sest läbipekstuna ja koomaseisundis viibis ta haiglas pikaajalisel ravil. Kannatanu soovis esitada tsiviilhagi kohtus, mis on KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi lubatav. Kohtuistung toimus aga kannatanu osavõtuta, mistõttu kannatanul ei olnud võimalik tsiviilhagi esitada ja tema õigused jäid realiseerimata temast mitteolenevatel põhjustel. Ühtlasi rikuti kriminaalasja menetlemisel kannatanu õigusi. Esindaja leidis, et kuna J. Viirnurm on ennast kohtus täielikult süüdi tunnistanud ja tema süü on leidnud ka tõendamist, tuleks kannatanule tekitatud kahju hüvitada.
18. Tartu Ringkonnakohtu
19. veebruari
20. a määrusega jäeti mõlemad apellatsioonid KrMS § 326 lg 2 alusel ilmselt põhjendamatutena läbi vaatamata. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka maakohtupoolset kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ja leidis samuti, et karistuse mõistmisel on järgitud KarS § 56 sätteid. Ringkonnakohus märkis sedagi, et kuigi kaitsja ei nõustunud apellatsioonis maakohtu põhistustega karistuse mõistmise osas, ei ole ta oma seisukohta põhjendanud. 4.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus ka kannatanu õigusi. Kannatanu oli kutsutud maakohtu istungile ja seega oli tal võimalik realiseerida KrMS § 38 lg 1 p-st 2 tulenev õigus esitada kohtuistungil tsiviilhagi. KrMS § 236 lg 1 ja 2 kohaselt ei takista lühimenetluses kannatanu kohtuistungile ilmumata jätmine aga kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. A. K. oli kohtuistungile kutsutud, istungile ta aga ei ilmunud ega esitanud ka enne kohtuliku arutamise lõppu tsiviilhagi. Ringkonnakohtu hinnangul loobus A. K. sellega enda subjektiivse õiguse realiseerimisest. Kannatanu puudumine maakohtu istungilt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul seotud temast sõltumatute asjaoludega isegi hoolimata sellest, et ta ootas istungi algust ekslikult vales kohtusaalis. Kohus märkis, et A. K. saanuks vajadusel kohtuistungi toimumiskoha kohta teavet kohtumajas töötavatelt ametnikelt. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse A. K. esindaja vandeadvokaat M. Valge. Määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist kannatanu esindaja apellatsiooni puutuvas osas. Esindaja leiab, et A. K. ei saanud kätte korrektset kohtukutset. Temale saadetud kutsel märgitud kohtuistungi toimumise aeg ja koht erinesid tegelikest. Kohtuistungi tegelikku toimumisaega ja -kohta A. K.-le ei teatatud, mistõttu tal ei olnud võimalik istungil osaleda ega tsiviilhagi esitada. Olukorras, kui ringkonnakohus pidas võimatuks ise tsiviilhagi vastu võtta ja rahuldada, tuli tunnistada kannatanu korrektselt istungile kutsumata jätmine menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks.
22. J. Viirnurme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva esitasid määruskaebusele vastused, milles nõustusid kaebuse põhjendustega ja toetasid määruskaebust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et KrMS § 236 lg 2 kohaselt ei takista lühimenetluses kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Kannatanu ja tsiviilkostja puudumine ei ole aga KrMS § 236 lg-st 1 tulenevalt asja arutamist takistav asjaolu üksnes juhul, kui need isikud on nõuetekohaselt kohtuistungile kutsutud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu kutsuti kutsega Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtusaali nr 342 maakohtu istungile
24. novembriks 2010 algusega kell 10.
25. Tegelikult toimus kohtuistung küll kutsel märgitud päeval, s.o 24 novembril 2010, kuid algusega mitte kell 10.00 vaid 11.00 ja mitte kohtusaalis nr 342, vaid nr
26. Seega ei vastanud maakohtu poolt kannatanule saadetud kutse KrMS § 163 lg 1 nõuetele.
27. Kriminaalkolleegium märgib, et kui kohus kutsus menetlusosalise kohtuistungile, märkides kutses kohtuistungi toimumise vale aja ja vale kohtusaali numbri, ei taganud ta sellega menetlusosalisele reaalset võimalust kohtuasja arutamisest osa võtta. Asudes sellest hoolimata kriminaalasja arutama, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
28. Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis kirjeldati kõnealust rikkumist ja tugineti sellele, kusjuures apellatsiooni väiteid selle rikkumise kohta ei saa kuidagi pidada õiguslikult asjakohatuiks. Eelnevast tulenevalt ei olnud ringkonnakohtul alust käsitada kannatanu esindaja apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses ja kriminaalasja tulnuks apellatsiooni korras arutada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus kannatanu esindaja apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata jätmise kohta tühistada ja saata kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
29. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kannatanu esindaja määruskaebuse ja tühistab Tartu Ringkonnakohtu
30. veebruari
31. a määruse osas, milles kannatanu esindaja apellatsioon jäeti KrMS § 326 lg 2 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata ning saadab kriminaalasja kannatanu esindaja apellatsiooni piires uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
32. Kannatanu esindaja on koos määruskaebusega esitanud taotluse määrata tema poolt Riigikohtule määruskaebuse esitamisega A. K.-le osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Valge & Uiga makstavaks tasuks 63,92 eurot nelja pooltunni eest, millele lisandub 20% käibemaksu. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-de 28-30 kohaselt on kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikus menetluses 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaat Marina Valge poolt A. K.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava tasu suuruseks määrata 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti), sealhulgas käibemaks 12,78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
33. J. Viirnurme kaitsja esitas taotluse määrata tasu tema poolt J. Viirnurmele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Kaitsja esitas Riigikohtule vastuse kannatanu esindaja määruskaebusele. Eelnevaga seoses taotleb kaitsja tasu määramist nelja pooltunni eest, s.o summas 63,92 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello poolt J. Viirnurmele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb Advokaadibüroole In Jure makstava tasu suuruseks määrata 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti), sealhulgas käibemaks 12,78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Lea Kivi