← Eesti

3-1-1-47-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-47-11 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi M.-L. K. karistamises alkoholiseaduse § 71 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-2780 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.-L. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kassatsioon Teine kassatsioonimenetluse pool Ida Prefektuur Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. mai 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. novembri
  7. a otsus M.-L. K. väärteoasjas alkoholiseaduse § 71 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtuliku eelmenetluse staadiumist.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Määrata kassatsioonimenetluses vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku poolt M.-L. K.-le osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava tasu suuruseks 287,64 eurot (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend neli senti), sealhulgas käibemaks 47,94 eurot (nelikümmend seitse eurot ja üheksakümmend neli senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Tomingas koostas
  11. juulil 2010 M.-L. K.-le väärteoprotokolli selle kohta, et
  12. juulil 2010 kell 00.40 Tapa linnas XXXX X juures oli ta alaealisena tarbinud alkoholi. Sellega rikkus menetlusalune isik alkoholiseaduse (AS) §-s 46 sisalduvat nõuet, mis keelab alaealisel alkoholi tarbimise ja pani toime väärteo AS § 71 järgi.
  13. Ida Prefektuuri
  14. augusti
  15. a otsusega karistati M.-L. K.-d AS § 71 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni.
  16. M.-L. K. seaduslik esindaja P. J. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule.
  17. Viru Maakohtu
  18. septembri
  19. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja kaebuse esitajale anti alates määruse kättesaamisest 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebus ei vasta VTMS §-s 115 sätestatud sisu- ega vorminõuetele.
  20. P. J. esitas uue kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaebuse kohaselt rikuti väärteoprotokolli koostamisel alaealise kaitseõigust. Tõendina on hinnatud politseitöötaja V. V.-i tunnistajana antud ütlusi, kuigi KrMS § 66 lg 2 seda keelab. P. J. märkis kaebuses, et on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega. Kirjaliku menetlusega nõustus ka Ida Prefektuur.
  21. Viru Maakohtu
  22. novembri
  23. a otsusega jäeti P. J. kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et M.-L. K. väärtegu tõendavad tunnistaja V. V.-i ütlused ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 0,23 mg/l kohta. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluse olulist rikkumist ja leidis, et järgitud on kõiki alaealise menetlusaluse isiku õigusi - alkoholijoove tuvastati nõuetekohaselt, tõendeid koguti ja hinnati seaduslikult. Kohus möönis VTMS § 70 lg 31 ning politsei- ja piirivalve seaduse (PPS) § 729 lg 2 rikkumist, kuid leidis, et need rikkumised ei too kaasa ebaseaduslikku kohtulahendit. Kohtu hinnangul vastas menetlusalusele isikule mõistetud karistus tema süü suurusele ja arvesse võeti ka menetlusalust isikut iseloomustavad andmed, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid aga ei tuvastatud. Ühtlasi leidis kohus, et määratud karistus on kooskõlas kasvatusliku eesmärgiga hoida ära alaealise võimalikud edaspidised õiguserikkumised.
  24. M.-L. K. seaduslik esindaja P. J. esitas Riigikohtule kaebuse, milles taotles riigi õigusabi alaealise menetlusaluse isiku huvide kaitsmiseks kassatsioonimenetluses. Riigikohtu
  25. veebruari
  26. a määrusega asjas nr 3-7-1-1-1-1 see taotlus rahuldati. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  27. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M.-L. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, leides, et pole kogutud ühtki tõendit M.-L. K. alkoholi tarbimise kohta väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel. Kaitsja leiab, et tunnistaja V. V.-i ütlused ei tõenda M.-L. K. alkoholi tarvitamist väärteoprotokollis kirjeldatud ajal. Rikutud on VTMS § 69 lg 2 p 1 ja § 123 lg 2 nõudeid, sest väärteoprotokollis puudub karistatava teo kirjeldus ja kohus pole välja selgitanud menetlustoimingute käiku ega järjekorda. Asja materjalides sisalduv indikaatorvahendi kasutamise protokoll ei vasta kaitsja hinnangul siseministri
  28. detsembri
  29. a määruse nr 70 lisale, samuti ei olnud indikaatorvahendi kasutamine kooskõlas PPS § 723 p-ga 3 ja sotsiaalministri
  30. aprilli
  31. a määruse nr 37 §-dega 2 ja
  32. Rikuti on ka PPS § 724 lg-s 2 sätestatut, sest M.-L. K.-le ei tutvustatud enne indikaatorvahendisse puhumist õigust sellest protseduurist keelduda. Kaitsja märgib sedagi, et väärteoasja menetlemisel rikuti 14-aastase menetlusaluse isiku kaitseõigust, kohtuotsuse põhjendused selles küsimuses on aga vastuolus VTMS § 19 lg-ga
  33. Kaitsja on seisukohal, et isegi juhul, kui väärteoprotokolli on märgitud, et menetlusalune isik kaitsjat ei soovi, on 14-aastase menetlusaluse isiku puhul kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik. Käesoleva väärteoasja vaatas kohus läbi kirjalikus menetluses ilma kaitsjata, millega rikuti alaealise menetlusaluse isiku kaitseõigust. Karistuse osas leiab kaitsja, et see on ebaproportsionaalne, kohaldatud karistusmäär põhjendamata ja alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid pole kaalutud.
  34. Ida Prefektuuri kassatsioonivastuses leitakse, et M.-L. K. väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud, menetlusaluse isiku õigusi ei ole rikutud ja väärteomenetluse lõpetamise aluseid ei esine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Tulenevalt VTMS §-st 117 peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamisel kohtulikus eelmenetluses kindlaks tegema, kas kaebuse lahendamine on üldse võimalik ja kas selleks tuleb korraldada kohtuistung või saab kaebust lahendada kirjalikus menetluses. Selle käigus tuleb kontrollida ka esitatud kaebuse vastavust VTMS § 115 nõuetele.
  36. Väärteomenetluse seadustiku § 115 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele. Kõnealuse paragrahvi lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt peab kaebuses olema märgitud ka see, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole. Kontrollides alaealise menetlusaluse isiku (või tema huvides) esitatud kaebuse vastavust VTMS § 115 nõuetele tuleb kohtul silmas pidada ka seda, et juhul kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, on VTMS § 19 lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt kohtumenetlusest (sh kirjalikust menetlusest) kohustuslik. Kui kaebusest nähtub, et alaealine menetlusalune isik ei ole ise kaitsjat valinud, tuleb kohtul eelmenetluses välja selgitada, kas ta soovib seda siiski teha. Kui alaealine ei vali endale kaitsjat, lasub kohtul VTMS § 22 lg-st 3 tulenev kohustus taotleda Eesti Advokatuurilt talle kaitsja määramist riigi kulul. Alles siis, kui alaealine menetlusalune isik on endale kaitsja valinud või talle on määratud kaitsja riigi kulul ja kohtule on teada kaitsja seisukoht väärteoasja sisu ja edasise menetlemise viisi kohta, saab kohus otsustada selle üle, kas väärteoasja arutatakse kohtuistungil või on selle lahendamine VTMS §-s 120 märgitud aluste esinemisel võimalik VTMS § 117 lg 1 p 4 kohaselt kirjalikus menetluses.
  37. M.-L. K. oli väärteoprotokollis kirjeldatud ajal 14-aastane. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja P. J. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, kuid sama kohtu
  38. septembri
  39. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja selle esitajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebust käiguta jättes osutas maakohus küll mitmele VTMS §-s 115 sätestatud puudusele, kuid jättis õigustamatult selgitamata kaitsjaga seonduva puuduse (VTMS § 115 lg 3 p 2). Kuna kaebuses ei olnud kirjas, kas M.-L. K. on valinud endale kohtumenetluseks kaitsja või soovib ta kaitsja määramist, tuli kohtul eelmenetluses kaebust käiguta jättes võtta seisukoht ka selles küsimuses. Valitud kaitsja puudumise korral oleks kohus pidanud järgima VTMS § 19 lg-s 3 sätestatud nõuet ja taotlema VTMS § 22 lg 3 alusel Eesti Advokatuurilt talle kaitsja määramist riigi kulul. Alles kaitseõiguse nõuetekohase tagamise järel oleks maakohus saanud eelmenetluses otsustada, kas M.-L. K. väärteoasja igakülgseks lahendamiseks VTMS § 123 lg 2 tähenduses on vaja korraldada kohtuistung või on võimalik seda teha kirjalikus menetluses.
  40. Tulenevalt VTMS § 19 lg-st 2 on kohtuvälises menetluses võimalik teha alaealise menetlusaluse isiku suhtes menetlustoiminguid ka kaitsja osavõtuta. Väärteoasja materjalidest nähtubki, et väärteoprotokolli koostamise, joobeseisundi tuvastamise ega ülekuulamise juurde M.-L. K. kaitsjat ei soovinud. Ent see, et alaealine menetlusalune isik loobus kohtuvälises menetluses õigusest kaitsja abile, ei õigusta sama paragrahvi lg-st 3 tuleneva nõude - kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik - eiramist. See nõue kehtib reservatsioonideta ka kirjalikus kohtumenetluses.
  41. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et M.-L. K. väärteoasja arutamisel rikkus Viru Maakohus alaealise menetlusaluse isiku kaitseõigust ning kuna kohus lahendas väärteoasja ilma kaitsja osavõtuta olukorras, kus kaitsja osavõtt kohtumenetlusest oli kohustuslik, on see rikkumine vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
  42. Tühistades maakohtu otsuse väärteomenetlusõiguse ülalmärgitud olulise rikkumise tõttu, ei käsitle kolleegium teisi kassatsiooni väiteid muude asetleidnud menetlusõiguse rikkumiste ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.
  43. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu
  44. novembri
  45. a kohtuotsuse M.-L. K. väärteoasjas AS § 71 järgi ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks alates kohtuliku eelmenetluse staadiumist.
  46. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi osutamise tasu suuruse kindlaksmääramiseks väärteoasjaga tutvumise ja kassatsiooni koostamise eest, milleks kulus kokku 12 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p 34 kohaselt on määratud kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest 15,98 eurot iga poole tunni kohta. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas kassatsiooni esitajal õigus 239,70 euro suurusele hüvitisele, millele tuleb lisada käibemaks, s.o 47,94 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku poolt M.-L. K.-le väärteoasja kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava tasu suuruseks määrata 287,64 eurot (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 64 senti), sealhulgas käibemaks 47,94 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 98 senti) ja jätta see menetluskulu riigi kanda. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.