← Eesti

3-3-1-20-11

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

§ 92lg 1 alusel välja mõista menetluskulud.

Kaebaja õigusabikulud kahes kohtuastmes on 130 604 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul on sellised õigusabikulud, arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti seda, et nii halduskohtus ja ringkonnakohtus toimus vaid üks istung ning et apellatsioonkaebuses korratakse paljuski senises menetluses juba väljendatud seisukohti, põhjendamatult suured. Seetõttu tuleb õigusabikulusid

§ 93lg 5 alusel vähendada.

Kahes kohtuastmes kantud põhjendatud õigusabikuludeks peab ringkonnakohus 40 000 krooni, mis kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Lisaks on kaebaja tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku summas 30 200 krooni. Ka see menetluskulu kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsuse ja jätaks jõusse Tartu Halduskohtu otsuseasjas nr 3-10-
  4. Kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused on järgmised: 1) asjas kuuluvad kohaldamisele MKS § 83 lg 4 ja KMS § 4 lg 2 p 1; 2) OÜ Vaba 46 ja OÜ T.R.E.C. vahel vormistatud müügitehingud on näilikud, mis on tehtud tegeliku tehingu varjamiseks; 3) tehing oli vormistatud korterite ostu-müügina, ent tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli ettevõtte osa ost-müük; 4) kõikidest asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tegemist ettevõtte osa n-ö varjatud üleminekuga. Ringkonnakohus on aga täiesti kõrvale jätnud asjaolu, et tegemist on sellise ettevõtte üleandmisega varjatult; 5) ringkonnakohus on leidnud, et ehitustegevuse katkemise ja uuesti alustamise vahel oli ajaline paus ning märgatav ajaline paus ettevõtte tegevuses viitab ettevõtte ülemineku kahtluse korral pigem sellele, et sellist üleminekut ei toimunud. Maksuhaldurile teadaolevalt ei suutnud OÜ Vaba 46 alates
  5. a kevadest täita oma kohustusi panga ees. Seega on mõistetav, milleks ja miks tekkis seisak ka ehitamises; 6) nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et välja ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks veenvalt, et lepingupoolte tahe oli ettevõtte osa üleandmine kaebajale; 7) ei saa nõustuda seisukohaga, et tegemist ei ole omavahel seotud osapooltega; 8) OÜ T.R.E.C. ei ole käitunud tavapärase kinnisasja ostjana ning OÜ Vaba 46 tavapärase kinnisasja müüjana; 9) OÜ T.R.E.C. tahe ja eesmärk oli soetada OÜ-lt Vaba 46 korteriomandid, mille tulemusena oli võimalik jätkata OÜ Vaba 46 majandustegevust; 10) ringkonnakohus tühistas koos halduskohtu otsuse ja maksuotsusega ka vaideotsuse, kuid ei põhjendanud, miks koos maksuotsusega kuulub tühistamisele ka vaideotsus.
  6. OÜ T.R.E.C. leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et OÜ-l T.R.E.C. ei ole kunagi olnud tahet osta ettevõtte osa. Ettevõtte osa üleminekut ei ole toimunud ka ilma tahteta, sest ostetud korteriomandid ei moodustanud ettevõtte osa, s.o organisatsiooniliselt terviklikku üksust. Maksuhaldur ei ole ka määratlenud, millest väidetav ettevõtte osa koosnes. Maksuotsuse ebaselgus varjatud tehingu nimetamisel toob eraldiseisvalt kaasa maksuotsuse õigusvastasuse.
  7. Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Esmalt analüüsib kolleegium seda, kas tegemist võis olla ettevõtte või selle osa üleandmisega võlaõigusseaduse tähenduses, mil KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki (I). Seejärel käsitleb kolleegium küsimust, kas KMS § 4 lg 2 p 1 välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise (II) ning kui välistab, kas siis maksukohustuse määramisel peab maksuhaldur tuginema ka MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84 (III). Järgnevalt puudutab kolleegium vaideotsuse tühistamist (IV) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (V). I
  9. Käesolevas asjas on maksuhaldur kohustanud OÜ-d T.R.E.C. tasuma käibemaksu 1 367 000 krooni, kuna leiab, et OÜ Vaba 46 ja OÜ T.R.E.C. vahel toimunud korteriomandite müügitehingu puhul on tegemist KMS § 4 lg 2 p-s 1 sätestatud ettevõtte osa üleandmisega, mille puhul käivet ei teki ning seetõttu ei ole ka õigust sisendkäibemaksu maha arvata (I kd, tl 23-32). Halduskohus jättis OÜ T.R.E.C. kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes rahuldamata, kuid ringkonnakohus leidis, et vaidlustatud maksuotsus on õigusvastane. Kassatsiooniastmes on jätkuvalt vaidlus küsimuses, kas toimus ettevõtte osa üleandmine ning kas kohaldatav on KMS § 4 lg 2 p
  11. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kirjeldanud ja analüüsinud ning järeldanud ettevõtte osa ülemineku OÜ-lt Vaba 46 kaebajale. Asjaolud, mis seejuures määravaks on saanud, on järgmised: 1) OÜ Vaba 46 oli enne tehingu tegemist makseraskustes. Pärast tehingut on OÜ Vaba 46 varatu ja tema tegevus ei ole jätkunud; 2) tegemist oli tavapäratu tehinguga - hüpoteegipidaja, kellele kuuluva asjaõiguse sisuks on õigus realiseerida kinnisasi tagatava nõude katteks, rahuldades seeläbi nõude saadud raha arvel, omandab tagatisvara ja seda kallimalt, kui on eelnevalt soetatud nõude väärtus, mille tagatiseks see vara oli; 3) OÜ T.R.E.C. ja OÜ Vaba 46 on seotud füüsiliste isikute kaudu (äriühingute juhatuse liikmed on korduvad äripartnerid); 4) OÜ T.R.E.C. on asunud kinnisvara edasi ehitama ning majandustegevus ei ole peatunud. OÜ-l T.R.E.C. oli võimalik jätkata OÜ Vaba 46 majandustegevust (kinnisvara ost- müük ja haldamine); 5) OÜ T.R.E.C. ja OÜ Vaba 46 tegevuse olemus ja tegevuse iseloom on sarnased; 6) OÜ Vaba 46 kinnistu üleandmisega kaasnes sellega seotud lepingute jätkamine OÜ T.R.E.C. poolt; 7) tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimise kaudu tekitasid pooled olukorra, kus OÜ-l Vaba 46 ei olnud võimalik riigile käibemaksu tasuda. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maksuotsuse argumentidega ei ole piisavalt põhjendatud maksuhalduri järeldus, et OÜ Vaba 46 ja OÜ T.R.E.C. vahel on toimunud ettevõtte osa üleminek. Ettevõtte osa ülemineku kindlakstegemiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte. Maksuhaldur ei ole võtnud seisukohta, milline varakogum moodustas ettevõtte, mille kaudu OÜ Vaba 46 tegutses ning milline osa sellest anti üle OÜ-le T.R.E.C. Organisatsiooniliseks tervikuks oleva ettevõtte osa (käitise) üleminekut ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et makseraskustesse sattunud OÜ Vaba 46 võõrandas korteriomandid OÜ-le T.R.E.C., kes korraldas poolelioleva elamu valmisehitamise. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul asjas määravaks see, et äriühingute juhatuse liikmed olid varasemalt äripartnerid või et OÜ T.R.E.C. omandas AS-lt Swedbank nõude OÜ Vaba 46 vastu ja korteriomandeid koormava hüpoteegi. Kolleegium selgitab, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märgib, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. II
  12. Järgnevalt peatub kolleegium küsimusel, kas KMS § 4 lg 2 p 1, mis sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, piirab sisendkäibemaksu mahaarvamist.
  13. Käesolevas asjas on sisendkäibemaksu mahaarvamist piiratud ostjal, kes kinnistuid omandades omandas maksuotsuse kohaselt ka ettevõtte osa. Kolleegium märgib, et KMS § 4 lg 2 p 1 on analoogne KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud olukorraga, kus käibemaksuga ei maksustata kinnisasja kui kauba käivet. Haldusasjades nr 3-3-1-8-06, 3-3-1-22-06 ja 3-3-1-37-06 selgitas kolleegium, et ostja käibemaksu tagastamise taotlus tuleks selles olukorras jätta rahuldamata. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud.
  14. Seega, kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. III
  15. Käesolevas asjas on maksuotsuses maksu määramise õiguslikuks aluseks mh MKS § 83 lg 4, mis sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Kolleegium on seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le
  16. Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Nii näiteks oleks korteriomandite müügilepingust koostoimes teiste asjaoludega saanudki järeldada, kas ettevõte või selle osa anti üle või ei antud. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et õiguslikult ei ole reguleeritud, millise lepingu alusel ettevõte üle antakse. IV
  17. Toimiku materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti
  18. veebruari
  19. a vaideotsus nr 6-1/17, mille tühistamist OÜ T.R.E.C. taotleb, puudutab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  20. detsembri
  21. a korralduse nr 13-11/5941 kehtetuks tunnistamist (I kd tl 159). Nimetatud korraldusega kohustati OÜ-d T.R.E.C. tasuma maksuvõlga 856 650 krooni, mis oli tekkinud perioodi september - november 2009 eest ning puudutas nii käibe- kui ka maamaksu tasumist (I kd tl 138, 140). Korralduses märgitud maksuvõlg oli kujunenud OÜ T.R.E.C esitatud käibedeklaratsioonide ning talle kättetoimetatud maamaksuteadete alusel. OÜ T.R.E.C. esitas korralduse nr 13-11/5941 peale vaide, leides, et tal puudub maksuvõlg, kuna septembri-novembri
  22. a deklaratsioonidel kajastatud käibe- ja maamaksu summad on OÜ T.R.E.C. tagastusnõudega, mis tekkis
  23. augustil 2009 OÜ-ga Vaba 46 tehtud müügitehinguga, tasaarvestatud (I kd, tl 154). Maksu- ja Tolliameti vaideotsuses, millega jäeti OÜ T.R.E.C. vaie rahuldamata, märgiti, et maksuvõla sissenõudmine on maksuhalduri kohustus, mitte õigus. Samas lisati, et vaidlustatud korralduses kajastatud maksusummad ei kattu tagastusnõudes näidatuga maksustamisperioodi, maksusumma ega osaliselt ka maksuliigi osas. Ilmselgelt ei ole õiguspärane olukord, kus maksukohustuslane ei tasu pikema perioodi vältel üldse mingeid makse seni, kuni ühe maksu ja ühe (varasema) perioodi osas on kõik maksukohustust mõjutavad asjaolud ammendavalt välja selgitamata ning maksukohustuslase ja maksuhalduri vaheline vaidlus lõplikult lahendamata (I kd tl 160). Halduskohus jättis OÜ T.R.E.C. kaebuse rahuldamata, selgitades, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Sellest tulenevalt on õiguspärane ka korraldus nr 1311/5941, kuna OÜ-l T.R.E.C. enammakset ei tekkinud ning tasaarvelduseks alust ei ole. Kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamise nõudes jäeti rahuldamata põhjusel, et vaideotsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, sõltumata vaidemenetluse esemest ehk korraldusest. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga tühistati koos maksuotsusega ka vaideotsus, ent kohtuotsuses ei põhjendatud, mis tingis vaideotsuse tühistamise. Ringkonnakohus märkis vaid, et kuna maks on määratud õigusliku aluseta, kuulub maksuotsus ning vaideotsus juba seetõttu tühistamisele. Kolleegium ei pea ringkonnakohtu sellist lähenemist õigeks. Vaideotsus puudutas LMTK korraldust, milles kajastatu ei kattu maksuotsuses märgitud maksustamisperioodi, maksusumma ega osaliselt ka maksuliigi osas. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Sama põhimõtte sätestab haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p
  24. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ T.R.E.C. LMTK korraldust nr 1311/5941 eraldi vaidlustanud. Isegi siis, kui ta oleks korraldust vaidlustanud, saaks vaideotsuse peale kaebuse esitada ainult siis, kui sellega oleks rikutud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu on ringkonnakohtus vaideotsuse ebaõigesti tühistanud. V
  25. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  26. novembri
  27. a otsuse haldusasjas nr 3-10-370 osas, millega tühistati Maksuja Tolliameti
  28. veebruari
  29. a vaideotsus nr 6-1/17-
  30. Selles osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab OÜ T.R.E.C. kaebuse vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata. Rahuldamata jääb kassaatori taotlus tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus.
  31. Kuna kolleegium teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb

§ 93lg 4 alusel otsustada menetluskulude jaotuse üle.

Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude väljamõistmise osas ning kolleegium teeb menetluskulude väljamõistmise osas uue otsuse. Kolleegiumi hinnangul on kaebaja esialgsetest taotlustest (tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12. jaanuari 2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/8261-9 ja Maksu- ja Tolliameti 8. veebruari 2010. a vaideotsuse nr 6-1/17-3) kohtumenetluse käigus rahuldatud 3/4 suurune osa.

§ 92

lg 2 kohaselt jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Halduskohtus soovis kaebaja lisaks riigilõivule (15 200 krooni) õigusabikulude 104 656 krooni (II kd, tl 22-23) väljamõistmist. Õigusabikulude koosseis oli järgmine - OÜ BLD Project Group arve alusel 58 500 krooni ja advokaadibüroo Lextal arve alusel 46 156 krooni. Nähtuvalt OÜ BLD Project Group arvest, koosnes selle osaühingu poolt osutatud õigusabi järgmises - tutvumine esitatud kontrollaktiga, analüüs, nõupidamine kliendiga, tutvumine esitatud dokumentidega, eriarvamuse koostamine kontrollaktile, tutvumine esitatud maksuotsusega, analüüs, maksuotsuse peale kaebuse koostamine halduskohtule. Kokku kulutati sellele aega 32 tundi ja 30 minutit (II kd, tl 24). Sellest teenuse kirjeldusest nähtub, et valdavas osas koosneb see õigusabiteenus maksumenetluses osutatud õigusabist, mitte halduskohtumenetluses osutatud õigusabist.

§-st 83 nähtuvalt saab halduskohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse esitamisel kantud õigusabikulu ei ole kuludokumentides eraldi välja toodud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kaebuse esitamiseks tehtud õigusabikulud ei saanud ulatuda rohkem kui ühe kolmandikuni kogu OÜ BLD Project Group arve alusel tehtud kulutustest, s.o kokku 19 500 kroonini. Advokaadibüroo Lextal arvete alusel on kaebaja tasunud halduskohtumenetluses 46 156 krooni ja apellatsioonimenetluses 64 948 krooni (II kd, tl 83-91). Kassatsioonimenetluses on OÜ T.R.E.C. taotlenud 2480,52 euro (38 811,70 krooni) väljamõistmist. Kaebaja õigusabikulud kolmes kohtuastmes moodustavad eeltoodu põhjal kokku 169 415,70 krooni (19 500 + 46 156 + 64 948 + 38 811,70). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et sellised õigusabikulud, arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti seda, et nii halduskohtus kui ringkonnakohtus toimus vaid üks istung ning et apellatsioonkaebuses korratakse paljuski senises menetluses juba väljendatud seisukohti, põhjendamatult suured. Seetõttu tuleb õigusabikulusid

§ 93lg 5 alusel vähendada.

Kolmes kohtuastmes kantud põhjendatud õigusabikuludeks peab kolleegium 55 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kolleegium Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ T.R.E.C. kasuks välja 3/4 suuruse osa summast 55 000 krooni, mis on 41 250 krooni, s.o 2636,35 eurot. Lisaks on kaebaja tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku summas 30 200 krooni, s.o 1930,13 eurot. Ka see menetluskulu kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele.

§ 90lg 2 alusel tagastatakse kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.