← Eesti

3-1-1-28-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 2172lg 1 ning § 157 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 14.

detsembri

  1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-9812 Prokuratuuri esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman ja Simmo Saare kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, kassatsioonid Mart Viisitamme kaitsjad vandeadvokaadid Leon Glikman ning Helmeri Indela
  2. aprill 2011, suuline menetlus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman ja prokuröri abi Kaido Tuulemäe, Simmo Saare kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Mart Viisitamme kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a kohtuotsus Mart Viisitamme õigeksmõistmises KarS § 157 järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe K. F.-ile avaldamise osas ja saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  6. Samuti tühistada kohtuotsus Simmo Saare poolt tema kaitsjale makstud tasu osaliselt süüdistatava enda kanda jätmise osas ja teha uus otsus, millega jätta kogu süüdistatava poolt kaitsjale tasutud summa 33 176 (kolmkümmend kolm tuhat ükssada seitsekümmend kuus) eurot ja 61 (kuuskümmend üks) senti riigi kanda.
  7. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
  8. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Elle Keemani kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Simmo Saare kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve kassatsioon rahuldada täielikult.
  10. Määrata AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt kassatsioonimenetluses Simmo Saarele osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Simmo Saare kasuks.
  11. Määrata Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ poolt kassatsioonimenetluses Mart Viisitammele osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2000 (kaks tuhat) eurot ja arvata see menetluskulude hulka, mille hüvitamine tuleb Tallinna Ringkonnakohtul lahendada asjas uue kohtuotsuse tegemisel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Mart Viisitamm, Simmo Saar ja Vello Kink anti kohtu alla süüdistatuna järgmiste tegude toimepanemises. 1.1 M. Viisitammele esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 1, § 157 ja §

§ 2172lg 1 järgi. 1.1.1 Altkäemaksu võtmises Kar

S § 294 lg 1 järgi süüdistati M. Viisitamme selles, et ta Pärnu linnapea ja linna riigihankekomisjoni liikmena ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses lõi põhjendamatuid soodustingimusi Pärnu tänavate hoolduse riigihankes (hankeperiood

  1. jaanuar 2006 -
  2. aprill 2008) T AS-ile ja AS-ile B, saades V. Kingilt vastutasuks 29 500 krooni, mille V. Kink kandis T AS-i pangakontolt üle M. Viisitamme naise H. V.-i firma OÜ M kontole. Rahaülekandes oli näidatud, et makstakse transporditeenuse eest, aga tegelikult OÜ M T AS-ile transporditeenust ei osutanud. 1.1.2 KarS § 157 järgi süüdistati M. Viisitamme kahes teos. Esiteks heideti süüdistatavale ette seda, et ta korraldas Pärnu linnapeana kaastäideviijana koos abilinnapea Simmo Saarega
  3. juunil 2008 talle riigihankekomisjoni liikmena teatavaks saanud informatsiooni edastamise kolmandale isikule. Nimelt lasi M. Viisitamm S. Saarel edastada T AS-i juhatuse liikmele V. Kingile OÜ R poolt Pärnu tänavate hoolduse riigihankes (hankeperiood
  4. august 2008 -
  5. juuli 2014) esitatud pakkumuse. Pakkumus sisaldas selle esitanud äriühingu äritegevust puudutavat teavet ja oli tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 43 lg-st 4 ja § 46 lg-st 5 konfidentsiaalne, samuti kujutas see endast muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni avaliku teenistuse seaduse § 67 tähenduses. Teiseks saatis M. Viisitamm
  6. septembril 2008 OÜ S ärihuve esindavale K. F.-ile konfidentsiaalse teabega elektronkirja, milles sisaldus Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumisel esitatud informatsioon AS-i Y, OÜ S, A OÜ ja G AS-i esialgsete hinnapakkumiste kohta. 1.1.3 KarS §

§ 2172lg 1 järgi süüdistati M.

Viisitamme selles, et ta üritas kaastäideviijana koos S. Saarega rikkuda Pärnu linna varaliste huvide järgimise kohustust, tegutsedes selle nimel, et tänavahoolduse riigihanget hankeperioodiks

  1. augustist 2008 kuni
  2. juulini 2014 ei määrataks odavaima pakkumuse teinud OÜ-le R (56 933 154 krooni), vaid V. Kingi firmaga T AS koostööd tegevale AS-ile B (59 407 428 krooni). M. Viisitamm üritas kuritegu toime panna järgmiste käitumisaktidega. Ta leppis
  3. juunil 2008V. Kingiga kokku, et viimane saab tutvuda OÜ R esitatud pakkumusega otsimaks selles nõrku kohti.
  4. juunil 2008 leppis M. Viisitamm S. Saarega kokku selles, et nad on vastu OÜ R pakkumuse kvalifitseerimisele. Sellest kokkuleppest tulenevalt saatis S. Saar
  5. juunil 2008 V. Kingi koostatud küsimused elektronkirjaga Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele, märkides, et OÜ R pakkumuses on küsitavusi.
  6. ja
  7. juulil 2008 palus M. Viisitamm Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni liikmel J. A.-l saata need küsimused OÜ-le R, lootes, et äriühingu vastustest võib ilmneda põhjus OÜ R riigihanke võitjaks kuulutamata jätmiseks.
  8. juulil 2008 edastas süüdistatav OÜ-st R saabunud vastuse V. Kingile, kes dokumentide põhjal koostas kokkuvõtte selle kohta, et OÜ R ei vasta hanketingimustele. Viimaks jättis M. Viisitamm linnavalitsuses riigihanke tulemused kinnitamata nii
  9. kui ka
  10. juulil
  11. Põhjusel, et Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjon otsustas
  12. juulil 2008 kinnitada hankevõitjaks OÜ R, jäi kuritegu katsestaadiumisse. 1.2 S. Saarele esitati süüdistus KarS § 157 ja §

§ 2172lg 1 järgi. 1.2.1 Kar

S § 157 järgi süüdistati S. Saart selles, et ta korraldas kaastäideviijana koos M. Viisitammega

  1. juunil 2008 talle riigihankekomisjoni liikmena teatavaks saanud informatsiooni edastamise V. Kingile, saates elektronposti kaudu viimasele OÜ R poolt tänavahoolduse riigihanke menetluses hankeperioodiks
  2. augustist 2008 kuni
  3. juulini 2014 esitatud pakkumuse. 1.2.2 KarS §

§ 2172lg 1 järgi süüdistati S.

Saart selles, et ta püüdis kaastäideviijana koos M. Viisitammega rikkuda Pärnu linna varaliste huvide järgimise kohustust, tegutsedes selle nimel, et tänavahoolduse riigihanget hankeperioodiks

  1. augustist 2008 kuni
  2. juulini 2014 ei määrataks OÜ-le R, vaid AS-ile B. Süüdistatav leppis
  3. juunil 2008 M. Viisitammega kokku selles, et nad on vastu OÜ R pakkumuse kvalifitseerimisele.
  4. juunil 2008 saatis S. Saar V. Kingi formuleeritud küsimused elektronkirjaga Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele, lisades, et OÜ R pakkumuses on küsitavusi.
  5. juulil 2008 selgitas S. Saar Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjonile, et OÜ R ei vasta hankenõuetele. Kuritegu jäi siiski katsestaadiumisse, kuivõrd Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjon kinnitas hoolimata S. Saare selgitustest hanke võitjaks OÜ R. 1.3 V. Kinki süüdistati KarS § 298 lg 1 järgi selles, et
  6. märtsil 2006 kandis ta 29 500 krooni üle M. Viisitamme naise H. V.-i firma OÜ M pangakontole, andes sel moel altkäemaksu M. Viisitammele selle eest, et viimane lõi põhjendamatuid soodustingimusi tänavahoolduse riigihankes hankeperioodiks
  7. jaanuarist 2006 kuni
  8. aprillini 2008 T AS-ile ja AS-ile B.
  9. Pärnu Maakohtu
  10. aprilli
  11. a otsusega mõisteti M. Viisitamm ja S. Saar KarS §

§ 2172lg 1 järgi õigeks, Kar

S § 157 järgi aga süüdi. Maakohus mõistis M. Viisitamme õigeks ka KarS § 294 lg 1 järgi ja V. Kingi KarS § 298 lg 1 järgi. 2.1 KarS §

§ 2172lg 1 järgi mõisteti süüdistatavad õigeks järgmistel kaalutlustel.

2.1.1 M. Viisitamme ja S. Saare poolt

  1. juunil 2008 OÜ R hankepakkumuse üleandmist V. Kingile ei saa süüdistatavatele KarS § 2172 lg 1 järgi ette heita. M. Viisitammel ja S. Saarel võis ehk tõesti olla plaan realiseerida tulevikus KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis, ent üksnes pakkumuse üleandmisega V. Kingile ei jõudnud süüdistatavad karistatavasse kuriteo katsestaadiumisse. Ilma asjaoludesse süvenemata ei saanud nad teada, kas OÜ R pakkumus vastab hanketingimustele või mitte. M. Viisitamm ja S. Saar lootsid, et selle asjaolu kontrollib nende eest ära V. Kink ja alles siis nad otsustavad, kuidas edasi käituda. Seega ei ole võimalik eeldada, et teootsus usalduse kuritarvitamiseks oli süüdistatavatel juba tekkinud. 2.1.2 Kohus leidis, et S. Saar jõudis oma tegevusega KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ettevalmistusstaadiumisse
  2. juunil 2008, kui ta lubas V. Kingile telefonitsi, et esitab V. Kingi koostatud ja nn väikseid karisid sisaldavad küsimused riigihankekomisjonile, et komisjon saaks need seejärel edastada OÜ-le R. Kuriteo ettevalmistusstaadium läks üle katsestaadiumiks
  3. juunil 2008, mil S. Saar saatis V. Kingi koostatud küsimused elektronkirjaga M. Viisitammele ja Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele V. T.-le ja P. S.-ile, märkides adressaate mõjutades ja eksitades, et OÜ R pakkumuses on küsitavusi. OÜ R vastuseid esitatud küsimustele arutati
  4. juulil 2008 riigihankekomisjoni koosolekul, millel osales ka S. Saar ja kus otsustati ühehäälselt, et OÜ R pakkumus vastab hanketingimustele. Teiste hulgas oli OÜ R pakkumuse heakskiitmise poolt ka S. Saar, kes ei mõjutanud teisi komisjoni liikmeid kuidagi otsustama OÜ R kahjuks. Seetõttu leidis kohus, et S. Saar loobus kuriteokatse staadiumisse jõudmisel süüteo lõpuleviimisest KarS § 40 lg 1 ja § 41 alusel. 2.1.3 Seevastu ei jõudnud M. Viisitamme tegu isegi KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsestaadiumisse. Esiteks ei olnud M. Viisitamm teadlik S. Saare ja V. Kingi
  5. juuni
  6. a telefonivestluse täpsest sisust. Juuli alguses kontakteerus M. Viisitamm mitmel korral V. Kingiga, ent M. Viisitamme käitumisest oli aru saada, et ta oli OÜ R pakkumuse vastu vaid juhul, kui pakkumus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. V. Kink üritaski M. Viisitamme veenda selles, et OÜ R pakkumus ei vasta hanketingimustele. M. Viisitamm ei olnud hanke üksikasjadega kursis ja juhindus vaheldumisi nii V. Kingi, S. Saare kui ka riigihankekomisjoni liikmete seisukohtadest ega takistanud kuidagi vastu võtmast Pärnu Linnavalitsuse korraldust, millega kuulutati hankevõitjaks OÜ R. 2.2 KarS § 157 järgi tunnistati M. Viisitamm ja S. Saar süüdi järgmistel motiividel. 2.2.1 Tänavahoolduse riigihanke raames hankeperioodiks
  7. augustist 2008 kuni
  8. juulini 2014 palus M. Viisitamm
  9. juunil 2008 S. Saarel toimetada OÜ R hankepakkumus V. Kingile. Seda tehes avaldas S. Saar teavet. Pakkumuse näol oli tegu OÜ R äritegevust puudutavat teavet sisaldava dokumentatsiooniga, kuivõrd seal sisaldusid detailsed hinnakalkulatsioonid. M. Viisitamm ja S. Saar olid erilise isikutunnusega subjektid KarS § 157 tähenduses, kuna nad olid saanud ülalnimetatud infost teadlikuks oma ametitegevuses Pärnu Linnavalitsuse ametnikena. Ka oli süüdistatavatel tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-st 67 kohustus hoida seda teavet saladuses. 2.2.2 Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise käigus edastas M. Viisitamm
  10. või
  11. septembril 2008 OÜ S ja AS Oma Ehitaja huve esindavale K. F.-ile meilitsi tabeli AS-i Y, OÜ S, A OÜ ja G AS-i esialgsete hinnapakkumustega. Teave sisaldas nende ettevõtjate äritegevust puudutavat infot KarS § 157 mõttes, millest M. Viisitamm oli teadlikuks saanud oma ametitegevuse tõttu. Tulenevalt ATS §-st 67 ei tohtinud M. Viisitamm seda teavet levitada. Seega vastutab M. Viisitamm KarS § 157 järgi. 2.2.3 S. Saart karistati KarS § 157 järgi 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega. M. Viisitammele mõisteti KarS § 157 järgi 350 päevamäära suurune rahaline karistus. 2.3 Kohus vaagis ka KarS § 157 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 110 ja 114 põhiseaduslikkuse küsimust ning leidis, et need sätted ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse ega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Samuti märkis kohus, et Pärnu Maakohtu jälitustoiminguteks loa andmise menetlus oli seaduslik. 2.4 Süüdistuses KarS § 294 lg 1 ja KarS § 298 lg 1 järgi mõisteti vastavalt M. Viisitamm ja V. Kink õigeks süü tõendamatuse tõttu. Kohus ei välistanud, et V. Kink kandis 29 500 krooni M. Viisitamme naise firma pangakontole transporditeenuse osutamise eest. Mitmete erinevate tunnistajate ütluste kohaselt oli OÜ 3+2 Mööbel korduvalt osutanud T AS-ile transporditeenust. 2.5 Maakohus mõistis V. Kingi poolt oma kaitsjale vandeadvokaat Üllar Talvistele makstud õigusabi kulud riigilt välja osaliselt, leides, et V. Kingile tuleb hüvitada 165 600 krooni tema poolt tasutud 376 080 kroonist ja 49 sendist. M. Viisitamme ja S. Saare õigusabikulude hüvitamise taotlused jättis kohus põhistusi esitamata rahuldamata.
  12. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur, S. Saare kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja M. Viisitamme kaitsjad vandeadvokaadid Leon Glikman ning Helmeri Indela. 3.1 Prokuratuuri esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman taotles maakohtu otsuse tühistamist M. Viisitamme ja S. Saare õigeksmõistmises süüdistuses KarS §

§ 2172lg 1 järgi ja nende süüditunnistamist.

Samuti taotles apellant maakohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti M. Viisitamm õigeks KarS § 294 lg 1 järgi ja V. Kink KarS § 298 lg 1 järgi, ning nende sätete järgi süüdistatavate süüditunnistamist. 3.2 S. Saare kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse S. Saare süüdimõistmises KarS § 157 järgi ja menetluskulude välja mõistmata jätmise osas, taotledes otsuse tühistamist S. Saare süüditunnistamises KarS § 157 järgi ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. 3.3 Ka M. Viisitamme kaitsjad taotlesid enda kaitsealuse KarS § 157 järgi õigeksmõistmist ja talle menetluskulude hüvitamist. Samuti taotlesid kaitsjad, et ringkonnakohus tunnistaks KarS § 157, KrMS §-d 110 ja 114 põhiseadusevastaseks ning võimaldaks neil tutvuda jälituslubadega ja nende aluseks olevate prokuratuuri taotlustega.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a otsusega mõisteti M. Viisitamm ja S. Saar KarS § 157 järgi õigeks. Kaitsjatasude katteks mõistis kohus Eesti Vabariigilt välja 430 000 krooni M. Viisitamme kasuks ja 320 000 krooni S. Saare kasuks. Muus osas jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. 4.1 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et lähtuvalt in dubio pro reo põhimõttest tuleb M. Viisitamm ja V. Kink vastavalt KarS § 294 lg 1 ja § 298 lg 1 järgi õigeks mõista, kuivõrd üheselt ei ole tuvastatud, et V. Kingi poolt M. Viisitamme naise firma kontole kantud 29 500 krooni oli tasu M. Viisitamme ebaseadusliku tegevuse eest. 4.2 Süüdistatavate õigeksmõistmise osas KarS §

§ 2172

lg 1 järgi leidis ringkonnakohus, et süüdistatavatele ette heidetavat tegu e majanduslikult kulukama kohustuse võtmist Pärnu linnale ei tule hinnata KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu teise alternatiivi s.o usalduse murdmise koosseis -, vaid esimese alternatiivi - s.o ärakasutamiskoosseis - järgi. Isiku karistamine KarS § 2172 järgi eeldab aga sätte mõlema alternatiivi puhul seda, et luuakse varalise kahju saabumise reaalne e kindla teadmisega külgneva tõenäosuse alusel hinnatav oht. Selliseks ohuks saab olla kas AS-i B pakkumuse parimaks tunnistamine või isegi AS-iga B lepingu sõlmimine. Küll ei saa selleks ohuks pidada ega KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse alguseks lugeda S. Saare poolt

  1. juunil 2008 elektronkirja saatmist M. Viisitammele, V. T.-le ja P. S.-ile. Kuivõrd sisuliselt süüdistatakse M. Viisitamme ja S. Saart linnale põhjendamatult suurte varaliste kohustuste võtmises, ei ole võimalik aru saada, kuidas e-kirja saatmine linna vara reaalselt ohustab. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo ettevalmistamisega ja seetõttu ei saa neid karistada. Süüteokatsena ei ole võimalik vaadelda süüteo toimepanemise võimaluste väljauurimist või selleks abinõude tarvitusele võtmist. 4.3 M. Viisitamm ja S. Saar mõisteti õigeks ka süüdistuses KarS § 157 järgi. 4.3.1 Ringkonnakohus märkis, et riigihanke raames informatsiooni ebaseaduslikku avaldamist on võimalik kvalifitseerida üksnes KarS § 300 järgi ja kui süüteokoosseis KarS § 300 järgi ei ole realiseeritud, siis saab tulla kohaldamisele RHS § 111 lg 3 p-s 2 sätestatud väärteokoosseis. Kohus nõustus M. Viisitamme kaitsjatega, et KarS §-st 300 ja RHS § 111 lg 3 p-st 2 tuleneb seadusandja tahe sätestada riigihanke kui erilise menetluse puhuks erisätted KarS § 300 ja RHS § 111 lg 3 p 2 näol. Kui isik pole riigihanke raames konfidentsiaalsusnõuete rikkumisega realiseerinud KarS § 300 süüteokoosseisu, tuleb tema tegu vältimatult kvalifitseerida väärteona RHS § 111 lg 3 p 2 järgi. Praegusel juhul ei ole süüdistatavad realiseerinud KarS § 300 koosseisu seetõttu, et nad ei tekitanud olulist kahju. 4.3.2 Et süüdistatavate tegevus vastab nii kuriteo (KarS § 157) kui ka väärteo tunnustele (RHS § 111 lg 3 p 2), tuleb lahendada nende normide vahelise kollisiooni küsimus. KarS § 3 lg 5, mis sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, ei tule asjassepuutuvate süüteokoosseisude omavahelise spetsiaalsussuhte tõttu käesoleval juhul kohaldamisele. Tulenevalt vormelist lex specialis derogat legi generali on tarvis kohaldada väärteokoosseisu kuriteokoosseisu ees ja KarS § 3 lg-s 5 sätestatud väärteokaristusõiguse subsidiaarsuspõhimõte ei rakendu. Väärteokaristusõigus võib kriminaalkaristusõiguse kõrvale tõrjuda juhul, kui on arusaadav seadusandja tahe kohaldada just väärteonormi. Kui nii väärteo- kui ka kriminaalõigusnorm kaitsevad sama õigushüve, sõltub otsus põhimõtte lex specialis derogat legi generali rakendamise kohta sellest, kas väärteokoosseis on arusaadavalt mõeldud mingit elujuhtumit eraldi reguleerima ning sellest, kas kuriteokoosseisu absoluutse ning piiramatu rakendamise korral jääks praktikas üldse võimalust väärteokoosseisu kohaldamiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas erinorm kehtestati varem või hiljem kui üldnorm. Seega on seadusandja süüdistuses kirjeldatud käitumise reguleerimiseks loonud spetsiaalse väärteokoosseisu, mistõttu tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali kuulub kohaldamisele RHS § 111 lg 3 p 2, aga mitte KarS §-s 157 sätestatud kuriteokoosseis. 4.4 Ringkonnakohus leidis sedagi, et KarS § 157 ja KrMS §-d 110 ja 114 on põhiseadusega kooskõlas. 4.5 Ringkonnakohus nõustus apellantidega, et maakohus ei saanud S. Saare ja M. Viisitamme õigusabikulusid täielikult ja ilma põhistamata riigilt süüdistatavate kasuks välja mõistmata jätta. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada S. Saarele 320 000 krooni tema poolt advokaadile makstud 498 701 kroonist ja 20 sendist ning M. Viisitammele 430 000 krooni kaitsjatele tasutud 627 660 kroonist ja 95 sendist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  2. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid prokuratuur ja S. Saare kaitsja A. Pilv.
  3. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Viisitamme ja S. Saare õigeksmõistmises nii KarS §

§ 2172lg 1 kui ka Kar

S § 157 järgi ja kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Süüdistuses KarS §

§ 2172lg 1 järgi on ringkonnakohus kohaldanud valesti Kar

S § 25 lg

  2. juunil 2008 elektronkirja saates ületas S. Saar KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo katsestaadiumi läve. Karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamiseks kasutatava ekvivalentsusteooria kohaselt on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui teo mõttelisel eemaldamisel jääb tagajärg saabumata. Praegusel juhul olekski sõlmitud AS-iga B Pärnu linna tänavate hoolduse leping, kui M. Viisitammel ja S. Saarel oleks õnnestunud OÜ R hankemenetluselt kõrvaldada. 6.2 M. Viisitamme ja S. Saart tuleb OÜ R pakkumuse avaldamise eest karistada KarS § 157 järgi. Tulenevalt KarS § 3 lg-st 5 tuleb kohaldada kuriteokoosseisu. Riigihangete seaduses sisalduva väärteokoosseisu rakendamine võib kõne alla tulla nt olukorras, kus isik avaldab riigihankeid puudutavat teavet ettevaatamatusest. 6.3 Sõltumata eelmises punktis märgitust tuleb M. Viisitamme Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumise raames K. F.-ile konfidentsiaalset teavet sisaldava elektronkirja saatmise eest karistada KarS § 157 järgi. Spordihalli ehitamiseks ei korraldatud riigihanget. Pärnu Linnavolikogu
  3. aprilli 2008 otsusega lubati linnal spordihalli rajamiseks võtta varalisi kohustusi asjaõigusseaduse §-de 241-2551, § 201-224, Pärnu linnavara valitsemise korra ja RHS § 14 lg 1 p 6 alusel. Seega sõlmiti spordihalli ehitusleping tavalise haldusmenetluse raames. RHS § 14 lg 1 p 6 sätestab, et riigihangete seaduses sätestatud korda ei ole vaja järgida, kui sõlmitakse leping kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks. 6.4 M. Viisitamme kaitsjad L. Glikman ja H. Indela leiavad, et prokuratuuri kassatsioon on põhjendamatu. Süüdistuses KarS §

§ 2172

lg 1 järgi on kaitsealune õigesti õigeks mõistetud, kuivõrd ta ei pannud toime ühtegi usalduse kuritarvitamisena käsitatavat tegu. Põhjendatult on M. Viisitamm õigeks mõistetud KarS § 157 järgi ka OÜ R pakkumuse avaldamise eest, kuivõrd käesoleval juhul tuleks tõepoolest kõne alla üksnes spetsiaalselt riigihangete tarvis välja töötatud süüteokoosseisud. Õige on ka M. Viisitamme õigeksmõistmine KarS § 157 järgses süüdistuses seoses Pärnu spordihoone ehitusega. Hoolimata prokuratuuri kassatsioonis märgitust tuleb tõdeda, et maakohus sisustas süüdistatava kaitseõigust rikkudes süüdistuse teisiti kui prokuratuur, leides, et M. Viisitamm ei saatnud K. F.-ile konkursiinfot mitte ise, vaid lasi seda teha kellelgi teisel. Süüdistuselt teo omakäelises täideviimises üleminek süüdistusele teo vahendlikus täideviimises eeldab aga uue süüdistusakti koostamist. 6.5 S. Saare kaitsja A. Pilv leiab samuti, et prokuratuuri kassatsioon on põhjendamatu. Süüdistuses KarS § 2172 lg 1 ning § 25 lg-te 2 ja 4 järgi ei suuda prokuratuur üheselt ära näidata väidetavat süüteokatset ja sellele vastavat tegevust, vaid esitab erinevatel aegadel mitmeid üksteisega vastuolus olevaid seisukohti. S. Saar ei soovinud teha midagi ebaseaduslikku, vaid tal olid üksnes - hiljem osaliselt tõeks osutunud - kahtlused OÜ R riigihankega hakkamasaamise osas. Kohtud on põhjendatult mõistnud S. Saare õigeks KarS § 157 järgi, kuivõrd süüdistatavale ette heidetava teo eest tuleks kõne alla üksnes vastutus spetsiaalsete riigihankeid puudutavate süüteokoosseisude järgi.

  1. S. Saare kaitsja A. Pilv vaidlustab ringkonnakohtu otsuse menetluskulude osas, paludes kaitsealusele välja mõista kõik tema poolt oma kaitsjale makstud summad - 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus. Kassaator toob välja, et ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks mõistetakse riigilt välja üksnes 320 000 krooni ja seda olukorras, kus kohus selgesõnaliselt leiab, et advokaaditasu on põhjendatud ja tasumäär ei ole ebamõistlikult suur. Sisuliselt on kohus kulusid täielikult välja mõistmata jättes karistanud S. Saart rahalise karistusega.
  2. Kaitsja kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokuratuur, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustikus on ette nähtud kliendi omavastutus valitud teenuse ostmisel. Nimelt ei tulene seadusest, et kaitsjatasu tuleb hüvitada täielikult. Seda tuleb teha üksnes mõistlikus ulatuses. Ringkonnakohus arvestas põhjendatult ka määratud kaitsja tasu suuruseid ja riigi keskmist töötasu. Samuti juhib prokuratuur tähelepanu sellele, et kohtud ei lähtunud õigeksmõistvate otsuste tegemisel mitmel puhul kaitsjate argumentidest.
  3. M. Viisitamme kaitsjad L. Glikman ja H. Indela esitasid Riigikohtule ka taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS §-d 110 ja 114 ning KarS § 157 "äritegevust puudutava teabe" osas.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium annab kõigepealt hinnangu prokuröri kassatsiooni väidetele (I), kujundab seejärel seisukoha kaitsja kaebuse argumentide osas (II), võtab kokku kassatsioonimenetluse tulemused (III) ja lahendab viimaks M. Viisitamme ja S. Saare kaitsjate taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks (IV). I
  6. Süüdistuses KarS §

§ 2172lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus M.

Viisitamme ja S. Saare õigeks seetõttu, et elektronkirja saatmist Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele

  1. juunil 2008 ei saa pidada KarS § 2172 lg 1 koosseisule vastavaks teoks, kuivõrd e-kirja saatmine ei ohustanud linna vara. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo toimepanemise võimaluste väljauurimise ja selleks abinõude tarvitusele võtmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eeldab, et usalduse kuritarvitamises süüdistatav isik asuks vahetult kahjustama teise isiku vara ja et käesolevas asjas ei saa elektronkirja saatmist pidada kuriteokatse alustamiseks KarS § 25 lg 2 tähenduses. Nii nagu kaudselt ohustavad õigushüvesid igasugused süütegusid ettevalmistavad käitumisaktid, võis ka OÜ R hankepakkumust puudutavaid küsimusi sisaldava elektronkirja saatmine
  2. juunil 2008 ohustada Pärnu linna vara üksnes kaudselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et e-kirja saatmise ja riigihankemenetluse võitja väljavalimise vahelisse aega jäid mitmed olulised vaheetapid. Nii pidid riigihankekomisjoni liikmed kõigepealt koostatud küsimused läbi lugema ja otsustama, kas neid OÜle R esitada. Esialgu otsustatigi jätta küsimused kui mitteolulised esitamata.
  3. juulil 2008 saatis riigihankekomisjoni liige J. A. siiski küsimusi sisaldava e-kirja OÜ-le R. Seejärel pidi riigihankekomisjon võtma seisukoha OÜ-lt R saadud vastuste osas. Viimaks toimus riigihankekomisjoni
  4. juuli 2008 istungil arutelu, kus otsustati hankepakkumuse võitjana kvalifitseerida OÜ R. Sedavõrd pikk erinevatest etappidest koosnev sündmusteahel ei anna alust tõdemuseks, et elektronkirja ärasaatmist S. Saare poolt
  5. juunil 2008 saab pidada KarS § 2172 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise alustamiseks, kuivõrd selle teoga loodud oht Pärnu linna varale võis olla üksnes vähene ja kaudne. Seega ei saa kõneleda vahetust süüteo toimepanemise alustamisest KarS § 25 lg 2 mõttes.
  6. Prokuröri hinnangul toimis ringkonnakohus vääralt süüdistatavaid OÜ R pakkumuse V. Kingile avaldamise eest KarS § 157 järgi nn spetsiaalsuspõhimõtte alusel õigeks mõistes. Ringkonnakohus oleks pidanud rakendama KarS § 3 lg 5 ja tunnistama M. Viisitamme ja S. Saare süüdi kuriteo toimepanemises. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 13.1 KarS § 3 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule vastava teo toime pannud isikut karistatakse üksnes kuriteo eest. Seda normi saab aga kohaldada üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis, mitte aga siis, kui tegemist on mitteehtsa kogumiga ehk seadusainsusega. Nii ideaalkogumi kui ka seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli
  8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-11, p 13.2). Muu hulgas on seadusainsusega tegemist olukorras, kus üldnormi asemel kohaldatakse erinormi ehk lähtutakse nn spetsiaalsuspõhimõttest. 13.2 Nn spetsiaalsuspõhimõte (lex specialis derogat legi generali) kujutab endast õiguslikku tõlgendamismeetodit, mille kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. jaanuari
  10. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-75-08, p 10.1). Ringkonnakohus märgib õigesti, et õigust mõistes tuleb lähtuda arusaamast, et seadusandja ei soovi luua normi, millel ei ole praktilist väljundit. See aga oleks nii juhul, kui erinormi asemel kohaldatakse üldnormi, kuna sellisel juhul kaoks erinormi rakendamise võimalus. Üldnorm lex specialis põhimõtte tähenduses sisaldab kõiki erinormi tunnuseid ja lisab neile veel vähemalt ühe lisaelemendi. 13.3 Praegusel juhul võib üldnormiks olla KarS § 157 ja erinormiks RHS § 111 lg 3 p 1 (teo toimepanemise ajal RHS § 111 lg 3 p 2). Erinormina ei tule kõne alla KarS § 300, kuivõrd Pärnu linnale ei ole tekitatud olulist varalist kahju. KarS § 157 näeb ette karistuse kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamise eest isiku poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses. RHS § 111 lg 3 p 1 sätestab aga karistuse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise eest riigihanke korraldamisel. Riigihangete seaduse tekstist tuleneb, et RHS § 111 lg 3 p-s 1 silmas peetavad konfidentsiaalsusnõuded peavad tagama, et riigihangetega seonduvat dokumentatsiooni seaduse nõuetele mittevastaval moel ei avaldataks (vt nt RHS § 43 lg 4, § 55 lg 3, § 63 lg 5 ja § 67 lg 2). Seega saab tõdeda, et sisuliselt karistatakse isikuid mõlema süüteokoosseisu järgi teatud teabe avaldamise eest. Et aga RHS § 111 lg 3 p 1 käsitleb üksnes riigihanget puudutavate dokumentide avaldamist, KarS § 157 aga igasuguse äritegevust puudutava teabe avaldamist, on KarS § 157 selles osas RHS § 111 lg 3 p-st 1 laiem ja võib olla spetsiaalsuspõhimõtte tähenduses kohaldamisele mittekuuluv üldnorm RHS § 111 lg 3 p 1 suhtes. 13.4 Järgnevalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha prokuröri väite kohta, et RHS § 111 lg 3 p 1 ei ole erinorm KarS § 157 suhtes seetõttu, et väärteokoosseisu reguleerimisala on kuriteokoosseisu omast osaliselt laiem, kuivõrd RHS § 111 lg 3 p-le 1 vastava dokumentatsiooni avaldamise eest karistatakse ka juhul, kui tegu pannakse toime ettevaatamatusest. 13.4.1 Esiteks tuleb märkida, et erinorm lex specialis põhimõtte tähenduses ei saa endas tõepoolest sisaldada selliseid tunnuseid, mida pole üldnormis. Vastasel juhul võiks vaid juba mõne üksiku koosseisutunnuse kokkulangemise korral rakendada spetsiaalsuspõhimõtet, mis aga tooks endaga kaasa väärad ja soovimatud tagajärjed. Seda põhjusel, et erinevad normid võivad hoolimata mõne tunnuse kokkulangemisest iseenesestmõistetavalt olla mitte kokku langevate elementide tõttu sisuliselt täiesti erinevad. Teiseks on prokuratuuril õigus selles, et tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 karistatakse ka ettevaatamatusest RHS § 111 lg 3 p 1 objektiivse koosseisu täitnud isikut. Siiski ei väära need tõdemused seda, et RHS § 111 lg 3 p 1 on erinorm KarS § 157 suhtes. 13.4.2 Teadupärast on tahtlike ja ettevaatamatute süütegude puhul tegemist erinevate süüteotüüpidega, mida tuleb kontrollida eraldi vastavalt kummagi delikti struktuurile (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi 2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-136-05, p 9 ja
  12. novembri 2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-06, p-d 21-22). Seega ei erine tahtlik delikt ja ettevaatamatusdelikt teineteisest üksnes subjektiivse koosseisu tasandil, vaid erinev on juba nende objektiivse koosseisu struktuur, kuivõrd erinevalt tahtlikust süüteost kõneldakse ettevaatamatusdelikti puhul ka hoolsuskohustuse rikkumisest. Tuleb tõdeda, et RHS § 111 lg 3 p 1 sisaldab endas õigusdogmaatilises mõttes kahte erinevat süüteokoosseisu - konfidentsiaalsusnõuete tahtlikku rikkumist ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumist ettevaatamatusest. Konfidentsiaalsusnõuete tahtlik rikkumine ehk riigihangetega seonduva konfidentsiaalse dokumentatsiooni tahtlik avaldamine RHS § 111 lg 3 p 1 tähenduses sisaldab endas üksnes selliseid tunnuseid, mis kõik esinevad KarS §-s
  13. Seetõttu tuleb RHS § 111 lg 3 p 1 pidada erinormiks KarS § 157 suhtes lex specialis põhimõtte tähenduses ja KarS § 3 lg 5 ei kohaldu ning M. Viisitamme ja S. Saart ei ole võimalik süüdi tunnistada KarS § 157 järgi riigihanke korraldamisega seonduvate tegude eest.
  14. Prokurör märgib, et ringkonnakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus mõistis M. Viisitamme spetsiaalsuspõhimõttele tuginevalt KarS § 157 järgi õigeks ka Pärnu spordihalliga seonduva teabe K. F.-ile avaldamise eest. Spordihalli ehitamiseks ei korraldatud riigihanget, vaid ehitaja leidmine toimus kasutusvaldusega koormatava hoonestusõiguse seadmisega tavalise haldusmenetluse raames. 14.1 Kriminaalkolleegium nõustub prokuröriga, et ringkonnakohtu otsus on selles osas põhistamata. Pärnu Linnavalitsuse
  15. juuni
  16. a korraldusega nr 465 korraldati eelläbirääkimistega pakkumine Riia mnt 129 kinnistule kasutusvaldusega koormatava hoonestusõiguse seadmiseks, mille käigus pidi ehitatama spordihall (kd 9, tl 149-156). Selle korralduse preambulist nähtub, et pakkumine korraldati asjaõigusseaduse §-de 241-2551 ja § 201-224, Pärnu Linnavolikogu
  17. juuni
  18. a määrusega nr 22 kinnitatud "Linnavara valitsemise korra" § 32 lg 1 p 1 alapunkti a, § 33 p 2 ning § 34 lg-te 1 ja 2, RHS § 14 lg 1 p 6 ja Pärnu Linnavolikogu
  19. aprilli
  20. a otsuse nr 28 "Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks" alusel. RHS § 14 lg 1 p-st 6 tuleneb, et riigihangete seaduses sätestatud korda ei ole vaja järgida, kui sõlmitakse leping kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks. Ringkonnakohtu otsuses puudub põhistus selle kohta, miks on Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist hoolimata viitest RHS § 14 lg 1 ple 6 käsitatud ikkagi riigihankena. Vastavate põhistuste puudumine kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mistõttu tuleb kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata. 14.2 Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul tähelepanu pöörata ka M. Viisitamme kaitsjate väidetele seoses teo vahendliku täideviimisega. Nimelt leiavad kaitsjad, et kuivõrd maakohus on tuvastanud, et M. Viisitamm lasi teavet sisaldava elektronkirja saata K. F.-ile kellelgi teisel, tuleb lähtuda süüteo vahendlikust täideviimisest, mis aga eeldab uue süüdistusakti koostamist. 14.3 Kriminaalkolleegium tõdeb, et tulenevalt käesoleva otsuse punktis 14.1 märgitust ei ole ringkonnakohtu otsuses peatutud küsimusel, millise teoga Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumisega seonduvat teavet avaldati. Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus seda analüüsima, kuivõrd süüteo vahetu ja vahendliku täideviimise eristamine on oluline nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikus mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. oktoobri
  22. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-06,
  23. detsembri
  24. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-06 ja
  25. aprilli
  26. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-108-06). Nii tuleb teabe vahetuks avaldamiseks KarS § 157 tähenduses pidada muu hulgas teavet sisaldava elektronkirja saatmist teabe teadasaamiseks mitteõigustatud isikule, mitte aga mõne isiku käskimist või palumist see kiri ära saata. Viimasel juhul võib aga tulla kõne alla teabe vahendlik avaldamine KarS § 21 lg 1 teise alternatiivi ja § 157 järgi. Seejuures on oluline silmas pidada, et isiku süüditunnistamine kuriteo vahendlikus täideviimises on tõepoolest võimalik vaid vastavasisulise süüdistuse olemasolul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. detsembri
  28. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-06, p 9 ja
  29. aprilli
  30. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-108-06, p 12).
  31. Kuna Riigikohus tagastab kriminaalasja uueks sisuliseks arutamiseks M. Viisitamme süüdistuses KarS § 157 järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe K. F.-ile avaldamise eest, siis tuleb ringkonnakohtul tähelepanu pöörata ka kaitsjate esitatud taotlusele tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks KrMS §-d 110 ja 114 ning KarS § 157 "äritegevust puudutava teabe" osas. II
  32. S. Saare kaitsja A. Pilv palub kaitsealusele välja mõista kogu tema poolt senise kriminaalmenetluse käigus kaitsjale makstud tasu - 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuriga, et õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine ei tähenda automaatselt seda, et kogu kaitsjatasu jäetakse riigi kanda. Riigi kanda jääb üksnes kaitsjatasu, mis ei ületa mõistlikku ulatust. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga leidnud, et kaitsja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi, kaitsja tasumäär on mõistliku suurusega ja tema teenus kvaliteetne. Sellisel seisukohal olles ei saanud ringkonnakohus jätta kaitsjatasu osaliselt süüdistatava enda kanda ja seetõttu tuleb S. Saare poolt kaitsjale makstud tasu lugeda mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. III
  33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  34. detsembri
  35. a otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule M. Viisitamme süüdistuses KarS § 157 järgi Pärnu spordihalli ehitamiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumist puudutava teabe K. F.-ile avaldamise osas. Samuti tuleb otsus tühistada S. Saare poolt tema kaitsjale makstud tasu osaliselt süüdistatava enda kanda jätmise osas. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri E. Keemani kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt, S. Saare kaitsja A. Pilve kassatsioon rahuldatakse täielikult. IV
  36. S. Saare kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada S. Saarele ka kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu 3640 eurot. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt moodustub see summa järgnevalt: kassatsiooni koostamine (1237 eurot ja 60 senti), vastuse koostamine prokuröri kassatsioonile (1154 eurot ja 40 senti) ja ettevalmistused Riigikohtu istungiks ning osalemine istungil (1248 eurot). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. septembri
  38. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22 ja
  39. märtsi 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11, p 21). Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 1 tuleb aga süüdistatavale hüvitada üksnes mõistliku suurusega kaitsjatasu. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti õigusabikulude suurust, kassatsioonimenetlusega mis on (Riigikohtu seotud ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  40. otsuse vaidlustamise septembri
  41. a ning otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). S. Saare kaitsja kassatsioonis vaidlustati ringkonnakohtu otsus üksnes seoses menetluskulude väljamõistmisega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei olnud menetluskulusid puudutava kassatsiooni koostamine sedavõrd keerukas ja töömahukas, et selle eest praegusel juhul küsitavat tasu saaks lugeda mõistlikuks. Samuti tuleb tasu mõistliku suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse asjaolu, et kassaatori vastus prokuröri kassatsioonile kattub olulises osas kaitsja poolt varasemas menetluses väljendatud seisukohtadega. Seetõttu leiab kolleegium, et taotluses nimetatud 3640 eurot ei ole käesolevas asjas kaitsjatasuna mõistliku suurusega ja sellist summat ei saa täies ulatuses süüdistatavale hüvitada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassatsioonimenetluses S. Saare poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 2500 eurot, mis tuleb süüdistatavale hüvitada.
  42. Kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse on esitanud ka M. Viisitamme kaitsjad, paludes hüvitada 4680 eurot. Et Riigikohus saadab kriminaalasja M. Viisitamme süüdistuse osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks, võtab kriminaalkolleegium seisukoha selle kohta, kas nimetatud summat saab pidada mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Esiteks tuleb märkida, et M. Viisitamme kaitsjad taotlevad kassatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest üle tuhande euro suuremat summat kui S. Saare kaitsja. Teiseks ei ole M. Viisitamme kaitsjad erinevalt S. Saare kaitsjast esitanud kassatsiooni. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasu ehk menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses on 2000 eurot. Selle summa hüvitamine tuleb Tallinna Ringkonnakohtul lahendada kriminaalasja uuel arutamisel. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.