Obsah (6)

§ 296§ 298§ 64§ 68§ 73§ 294

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 296lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 14.

jaanuari

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-5068 Maido Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, kassatsioon Põhja Ringkonnaprokuratuur
2. mai 2011, suuline menetlus Maido Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a ja Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsused osaliselt: 1.
8. Maido Märtini süüditunnistamises

§ 296lg 2 p 1 järgi ja talle karistuse mõistmises; 1.2.

Toomas Kuke süüditunnistamises ja karistamises

§ 298

lg 1 järgi ning talle

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsus osas, millega jäeti Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsus Toomas Kukelt õigusabi kulude väljamõistmises muutmata.
6. Tühistada Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsus Toomas Kukelt riigi õigusabi kulude täies ulatuses väljamõistmises.
9. Mõista Maido Märtin

§ 296lg 2 p 1 järgi õigeks.

5. Mõista Maido Märtinile

§ 296

lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus üheks aastaks.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka ja lugeda Maido Märtini lõplikuks karistuseks üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. 6. Mõista Toomas Kukk

§ 298lg 1 järgi õigeks.

1. Jätta kohtumenetluses Toomas Kuke kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu osaliselt, s.o summas 199, 71 eurot riigi kanda.
2. Muus osas jätta Harju Maakohtu
3. mai
4. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsused muutmata.
7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
8. Mõista Eesti Vabariigilt Maido Märtini kasuks välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. mai
11. a otsusega tunnistati süüdi ja karistati Maido Märtin, Tarmo Kaljas, Kalev Savi, Toomas Kukk ja Karin Kont. 1.
12. M. Märtin tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 296

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka ja M.

Märtini lõplikuks karistuseks loeti üks aasta viis kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

1.

1. M. Märtin tunnistati süüdi selles, et töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablina, leppis ta
2. veebruaril 2005 liikluseeskirja rikkunud T. Kuke palvel Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna liiklustalituse vanemkonstaabli K. Saviga telefoni teel kokku, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke väärteorikkumise eest karistamata. 1.
3. Samuti tunnistati M. Märtin süüdi selles, et ta võttis
4. mail 2005 T. Kuke palvel telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabli T. Kaljasega selleks, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest liikluseeskirja rikkunud K. Kondi suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata. 2.
5. K. Savi tunnistati

§ 294lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõustus 26.

veebruaril 2005 altkäemaksu lubamise eest jätma liikluseeskirja rikkunud T. Kuke suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke väärteorikkumise eest karistamata. 2.2. T. Kaljas tunnistati

§ 294lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõustus 8.

mail 2005 altkäemaksu lubamise eest jätma liikluseeskirja rikkunud K. Kondi suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata. 2.3. T. Kukk tunnistati

§ 298lg 1 järgi süüdi selles, et ta võttis 26.

veebruaril 2005 telefoni teel ühendust M. Märtiniga, et too lepiks T. Kuke liikluseeskirja rikkumise tõttu kinnipidanud K. Saviga kokku, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke väärteorikkumise eest karistamata. Samuti tunnistati T. Kukk

§ 296lg 1 järgi süüdi selles, et ta palus 8.

mail 2005 liikluseeskirja rikkunud K. Kondi palvel M. Märtinil võtta telefoni teel ühendust K. Kondi kinnipidanud T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata. 2.4. K. Kont tunnistati

§ 298lg 1 järgi süüdi selles, et ta helistas 8.

mail 2005 T. Kukele, kes helistas omakorda M. Märtinile palvega võtta telefoni teel ühendust K. Kondi liikluseeskirja rikkumise tõttu kinnipidanud T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata.

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a otsuse peale esitasid apellatsioonid M. Märtini, K. Savi, T. Kuke ja K. Kondi kaitsjad. 3.
4. M. Märtini kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi taotles maakohtu otsuse tühistamist M. Märtini süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Tema põhiseisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.
5. Kuna käesoleva kriminaalasja menetlust alustati teise kriminaalasja raames teostatud jälitustoimingu käigus teatavaks saanud teabe alusel, ei olnud kohtul võimalik kontrollida, kas jälituslubade väljaandmisel järgiti KrMS § 110 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Eeltoodu tõttu ei vasta jälitustoiminguga kogutud teave seaduse nõuetele ega ole tõendina lubatav. 3.
6. M. Märtinile esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja sellest ega maakohtu otsusest nähtu, milles seisnes süüdistatava roll altkäemaksu vahendajana. Samuti puuduvad süüdistusest andmed selle kohta, kas, millal, kelle vahel ja kuidas kokkulepped altkäemaksu andmiseks saavutati. 3.
7. Kriminaalasja uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik ning kogutud tõendite pinnalt pole võimalik tuvastada ühegi süüdistusaktis ette heidetud teo toimepanemist M. Märtini poolt. Jättes põhjendamatult kõrvale süüdistatavate ja tunnistaja R. R.-i ütlused, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.
8. Maakohus pole nõuetekohaselt tuvastanud, millise teo M. Märtin toime pani, ega analüüsinud, kas selles esinevad

§ 296lg 2 p-de 1 ja 2 objektiivsed tunnused.

Subjektiivse koosseisu käsitlus puudub täielikult. 4.

1. K Savi kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin taotles maakohtu otsuse tühistamist K. Savi süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Apellatsioonis märgiti, et maakohtu otsus on K. Savi süüditunnistamise osas põhjendamata ja vastuoluline ning jälitustoimingute käigus kogutud teave tõendina lubamatu. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et K. Savi nõustus altkäemaksu lubamisega, kohaldati tema süüdimõistmisel materiaalõigust ebaõigesti. 4.
2. T. Kuke kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva taotles maakohtu otsuse tühistamist T. Kuke süüditunnistamises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist, leides apellatsioonis, et kuriteo toimepanemine T. Kuke poolt on tõendamata ja jälitustoiminguga kogutud teave tõendina lubamatu. Samuti jättis maakohus põhjendamatult kõrvale tunnistaja R. R.-i ütlused. 4.
3. Karin Kondi kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd taotles maakohtu otsuse tühistamist K. Kondi süüdimõistmises ja karistamises ning kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul puudusid kriminaalasjas K. Kondi süüd kinnitavad tõendid.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsus osaliselt K. Savi süüditunnistamises ja karistamises ning temalt sundraha väljamõistmises. Uue otsusega mõisteti K. Savi

§ 294lg 1 järgi õigeks.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 5.

1. Ringkonnakohtu hinnangul polnud maakohtu järeldus, et K. Savi sai või vähemalt nõustus kokkuleppe alusel T. Kuke väärteokorras karistamata jätmise eest raha saama, kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus tuvastas, et K. Savi viis
2. veebruaril 2005 T. Kuke suhtes sõiduki registreerimistunnistuse puudumise tõttu läbi suulise hoiatusmenetluse ja leidis, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud K. Savi ja M. Märtini vaheline kokkulepe, mille kohaselt oleks viimane teinud K. Savile ettepaneku jätta väärteomaterjalid T. Kuke suhtes vormistamata. 5.
3. M. Märtini süüditunnistamise ja karistamise osas pidas ringkonnakohus maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsi ja selle pinnalt esitatud põhjendusi loogilisteks, igakülgseteks ja veenvateks ning jättis KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata. Ringkonnakohus märkis, et M. Märtini süü on tõendatud jälitustoimingu protokollidega ja leidis, et pelgalt asjaolu, et jälitustoiminguid ei teostatud käesoleva kriminaalasja raames, ei muuda nende käigus kogutud teavet lubamatuks tõendiks. M. Märtini süüd eitavaid ütlusi peeti ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult ebausaldusväärseteks. Lugenud tõendatuks, et T. Kukk pöördus kahel korral
4. veebruaril ja
5. mail 2005 - M. Märtini poole põhjusel, et viimane sai oma ametiga seonduvalt altkäemaksu andmisele kaasa aidata, pidas ringkonnakohus õigeks M. Märtini karistamist altkäemaksu korduva vahendamise eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a otsuse peale esitas kassatsiooni M. Märtini kaitsja vandeadvokaat M. Mägi. Teiste süüdistatavate huvides kassatsioone ei esitatud. M. Märtini kaitsja taotleb Harju Maakohtu
9. mai
10. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a otsuste tühistamist M. Märtini süüditunnistamises ja karistamises, kaitsealuse õigeksmõistmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kassaatori põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
13. M. Märtinile esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja rikub tema kaitseõigust. Nii ei nähtu sellest ega käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest, milles seisnes M. Märtini roll altkäemaksu vahendajana. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas, millal, kelle vahel ja kuidas kokkulepped altkäemaksu andmiseks sõlmiti. 6.
14. Jälitustoimingu protokollide näol on tegemist kaudsete tõenditega, mille põhjal ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi altkäemaksu vahendamise koosseisu esinemise kohta M. Märtini tegevuses. Kriminaalasjas esineb kõrvaldamata kahtlus, et M. Märtin ei võtnud
15. mail 2005 T. Kaljasega telefoni teel ühendust, mistõttu tal puudus objektiivne võimalus altkäemaksu vahendada. 6.
16. M. Märtini tegevus ei vasta

§ 296

objektiivsele koosseisule ja kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine oleks aset leidnud. Ringkonnakohus tuvastas üheselt, et M. Märtin ei ole T. Kuke palvel teinud K. Savile ettepanekut altkäemaksu võtmiseks. Jättes vaatamata eelnevale M. Märtini süüditunnistamise

1. veebruaril 2005 toimepandud teos tühistamata, on ringkonnakohus jõudnud samade faktiliste asjaolude pinnalt üksteist välistavatele järeldustele. 6.
2. Kohtud pole esitanud faktilisi asjaolusid, milledest nähtuks süüdistuses ette heidetud tegude toimepanemine M. Märtini poolt. Subjektiivse koosseisu analüüs puudub. 6.
3. Kuna ringkonnakohus mõistis K. Savi altkäemaksu võtmises õigeks, ei esine M. Märtini teos korduvust.
4. Kassatsioonivastuses peab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivioja Tallinna Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a otsust seaduslikuks ja leiab, et see tuleb jätta muutmata.
7. Kohtuistungil jäid kassatsioonimenetluse pooled oma taotluste juurde. Kirjalikku kassatsioonivastust täiendades lisas prokurör, et M. Märtinile esitatud süüdistus on piisavalt konkreetne ja põhjendatud. Süüdistatav kinnitas maakohtus, et süüdistus on talle arusaadav. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad M. Märtini süüd, tuleb kohtuotsused jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Süüdistusaktis heideti M. Märtinile

§ 296lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ette altkäemaksu vahendamist kolmel korral.

Harju Maakohus vähendas M. Märtini süüdistust

1. augustil 2004 toimepandud teo võrra, kuid tunnistas ta süüdi
2. veebruaril ja
3. mail 2005 toimepandus. Esmalt osutab kassaator M. Märtini kaitseõigust rikkuva süüdistuse ebakonkreetsusele ja leiab, et sellest ei selgu, milles seisnes M. Märtini roll altkäemaksu vahendajana. Süüdistuses puuduvad andmed, kas, millal, kelle vahel ja kuidas kokkulepped altkäemaksu andmiseks sõlmiti. Kolleegium ei nõustu nende etteheidetega järgnevatel kaalutlustel. 9.
4. M. Märtinit süüdistati selles, et
5. veebruaril 2005 leppis ta liikluseeskirja rikkunud T. Kuke palvel Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna vanemkonstaabli K. Saviga telefoni teel kokku, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest väärteomaterjalid vormistamata ja T. Kuke väärteo eest karistamata. Kuna eeltoodust nähtuvalt heideti M. Märtinile üheselt ette altkäemaksu andja palvel altkäemaksu võtjaga kokku leppimist, et viimane jätab altkäemaksu lubamise eest väärteo toimepannud isiku suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja isiku karistamata, kirjeldati süüdistusaktis M. Märtini vastutusele võtmise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid kolleegiumi hinnangul piisavalt konkreetselt. Asjaolu, et M. Märtinit ei süüdistatud pelgalt altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemises altkäemaksu võtmiseks, vaid temaga vastava kokkuleppe sõlmimises, ei osuta süüdistuse ebakonkreetsusele, vaid tõigale, et M. Märtin pani toime rohkem kui

§ 296objektiivse koosseisu täitmiseks on minimaalselt vajalik.

Kuna süüdistusest nähtub ka kokkuleppe sõlmimise aeg, viis ja isikud, kes prokuröri arvates altkäemaksu andmises kokku leppisid, on kaitsja vastupidised etteheited alusetud. 9.

1. Süüdistuse kohaselt vahendas M. Märtin
2. mail 2005 altkäemaksu sellega, et võttis T. Kuke palvel telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabli T. Kaljasega, et viimane jätaks altkäemaksu lubamise eest liikluseeskirja rikkunud K. Kondi suhtes väärteomaterjalid vormistamata ja K. Kondi väärteorikkumise eest karistamata. Pidades silmas, et esialgne initsiatiiv altkäemaksu andmiseks tuli K. Kondilt, kellele esitati süüdistus

§ 298lg 1 järgi, ei saa mitmeti mõista asjaolu, et M.

Märtinile heideti ette altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemist altkäemaksu võtmiseks. Eeltoodut arvestades on süüdistuse ebaselgusele osutav kaitsja kriitika alusetu ka

1. mail 2005 toimepandud teo osas.
2. Järgnevalt märgitakse kassatsioonis, et kohtud tuginesid M. Märtini süüdimõistmisel vaid kaudsetele tõenditele, mis ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi altkäemaksu vahendamise koosseisu esinemise kohta M. Märtini tegevuses ega kõrvaldada kõiki tekkinud kahtlusi. Eeltoodu tõttu pole M. Märtini süüdimõistmine põhjendatud. 10.
3. Vastates samalaadsetele etteheidetele, on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas märkinud nii seda, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a ja
6. aprilli
7. a otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-8-10 ja nr 3-1-1-15-10) kui ka seda, et kohtu põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuste puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a ja
10. detsembri
11. a määrused kriminaalasjades nr 3-1-157-99 p 6.1 ja nr 3-1-1-139-05 p 15 ning
12. aprilli
13. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11 p 15). 10.
14. Pidades silmas, et praeguses kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt vahendas M. Märtin
15. mail 2005 altkäemaksu sellega, et võttis T. Kuke palvel telefoni teel ühendust K. Kondi kinnipidanud T. Kaljasega, nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et M. Märtini ja T. Kuke ning T. Kuke ja K. Kondi vaheliste telefonivestluste salvestiste protokollid süüstavad M. Märtinit kaudselt. Arvestades aga telefonivestlustes räägitut ja asjaolu, et T. Kukk pöördus M. Märtini poole just seetõttu, et viimane sai oma ameti tõttu altkäemaksu andmisele kaasa aidata, on kohtud põhjendatult järeldanud, et M. Märtin vahendas
16. mail 2005 T. Kuke palvel telefoni teel K. Kondi kinnipidanud politseinikuga rääkides altkäemaksu võtmist. Nii kinnitas T. Kaljasele altkäemaksu pakkumist T. Kukk, kes teatas M. Märtinile, et K. Kont peeti T. Kaljase poolt kinni ja tundis huvi, kas M. Märtin T. Kaljast teab ning palus jaatava vastuse peale M. Märtinil T. Kaljasele helistada. M. Märtin tõdes omakorda, et K. Konti "ei lasta niisama nagunii minema" ja nõustus T. Kaljasele helistama. Veidi hiljem helistas K. Kont juba T. Kukele ja seletas, miks ta kinni peeti ning teatas, et maksis tuhat krooni. Eelnevast nähtuvalt on kohtud kaudsetes tõendites sisalduvat teavet piisavaks pidades oma mõttekäigu kujunemist jälgitavalt ja loogiliselt selgitanud. Seega ei tuvastanud kolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja nõustub nende tõdemustega.
17. Vaidlustades materiaalõiguse kohaldamise õigsust, leiab kassaator, et M. Märtini tegevus ei vasta

§ 296

objektiivsele koosseisule ja kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et altkäemaksu võtmine, andmine või vahendamine oleks kunagi aset leidnud. Ringkonnakohus tuvastas, et M. Märtin ei ole T. Kuke palvel teinud K. Savile ettepanekut altkäemaksu võtmiseks. Kuid vaatamata sellele jättis ringkonnakohus M. Märtini süüditunnistamise

1. veebruaril 2005 toimepandud teos tühistamata. 11.
2. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt ei leidnud tõendamist K. Savi ja M. Märtini kokkulepe, mille kohaselt viimane oleks teinud K. Savile ettepaneku jätta väärteomaterjalid T. Kuke suhtes vormistamata. Lisaks rõhutas apellatsioonikohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et K. Savile oleks tehtud mingisuguseski vormis ettepanek altkäemaksu võtta. Puutuvalt M. Märtini süüdimõistmisesse märkis ringkonnakohus aga, et T. Kukk pöördus kahel korral -
3. veebruaril ja
4. mail 2005 - M. Märtini poole põhjusel, et viimane sai oma ametiga seonduvalt altkäemaksu andmisele kaasa aidata ning pidas M. Märtini süüdimõistmist ja karistamist altkäemaksu korduvas vahendamises õigeks. Eelnevast nähtuvalt jättis ringkonnakohus ekslikult arvestamata, et altkäemaksu vahendamine viiakse lõpule altkäemaksu andja nimel ametiisikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu võtmiseks või ametiisiku nimel teisele isikule ettepaneku tegemisega altkäemaksu andmiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-08 p-d 10 ja 14.3). Kuna ringkonnakohtu poolt tuvastatu kohaselt ei teinud M. Märtin K. Savile ettepanekut altkäemaksu võtta, ei täitnud M. Märtini tegevus
7. veebruaril 2005 järelikult ka

§ 296objektiivset koosseisu.

Seetõttu kohaldas ringkonnakohus M. Märtini süüdimõistmist altkäemaksu korduvas vahendamises muutmata jättes ebaõigesti materiaalõigust ja kohtuotsus tuleb selles osas tühistada KrMS § 362 p 1 alusel. 11.

2. mail 2005 toimepandud teo kohta kogutud tõendite hindamise tulemusena jõudsid kohtud järeldusele, et M. Märtin vahendas telefoni teel T. Kuke palvel K. Kondi liikluseeskirja rikkumise tõttu kinnipidanud T. Kaljasega rääkides altkäemaksu väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest. Eeltoodust nähtuvalt aitas M. Märtin oma ametiseisundit ära kasutades kaasa kokkuleppe saavutamisele altkäemaksu andmise kohta ja seetõttu kohaldati M. Märtini süüdimõistmisel selle teo toimepanemises materiaalõigust kolleegiumi arvates õigesti.
3. Otsuse p-s 11.
4. toodud kaalutlustel leiab kolleegium, et
5. veebruari 2005 teo osas ei saa M. Märtinile süüks arvata lõpuleviidud altkäemaksu vahendamist. Analüüsides, kas kohtute poolt tuvastatu pinnalt on alust rääkida altkäemaksu vahendamise katsest, võtab kolleegium arvesse, et lisaks käesoleva otsuse p-s 11.1 märgitud asjaoludele ei pidanud ringkonnakohus arutatavas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt võimalikuks järeldada ka seda, et T. Kukk oleks lubanud anda K. Savile raha vastuteenena väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest. Kuna eelnevast nähtuvalt ei väljendanud T. Kukk
6. veebruaril 2005 soovi altkäemaksu anda, puudub altkäemaksu vahendamise koosseisu realiseerumiseks vajalik lisategu. Seega pole kolleegiumi meelest võimalik rääkida ka altkäemaksu vahendamise katsest ja M. Märtin tuleb

§ 296lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

1. Lisaks M. Märtini süüle mõjutab eelmises punktis välja toodud ringkonnakohtu seisukoht kolleegiumi hinnangul ka T. Kuke vastutust - apellatsioonikohus tuvastas üheselt, et T. Kukk ei lubanud
2. veebruaril 2005 K. Savile altkäemaksu anda. Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire KrMS § 352 lg 6 kohaselt kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Võttes arvesse, et
3. veebruaril 2005 ei esinenud T. Kuke teos kuriteokoosseisu, leiab kolleegium, et ringkonnakohus raskendas T. Kuke olukorda ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ka sellega, et jättis T. Kuke süüdimõistmise

§ 298lg 1 järgi muutmata.

Seetõttu tuleb T. Kukk

§ 298lg 1 järgi õigeks mõista. 14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

1. mai
2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a otsused osaliselt M. Märtini süüditunnistamises

§ 296lg 2 p 1 järgi ja talle karistuse mõistmises.

Laiendades kriminaalasja läbivaatamise piire, tühistab kolleegium kriminaalasjas tehtud kohtuotsused ka T. Kuke süüditunnistamises ja karistamises

§ 298

lg 1 järgi ning talle

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Tühistatud osas mõistab kolleegium M. Märtini ja T. Kuke õigeks. 15. Kuna M. Märtin ei vahendanud altkäemaksu korduvalt, tuleb vähendada talle mõistetud karistust. Harju Maakohus karistas M. Märtinit

§ 296lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks.

Seejuures ei tuvastanud maakohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja märkis, et M. Märtinit pole varem kriminaalkorras karistatud. Pidades silmas, et M. Märtin vahendas altkäemaksu 8. mail 2005, mõistab kolleegium talle karistuseks vangistuse üheks aastaks.

§ 68

lg 1 alusel arvab kolleegium eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka ja loeb lõplikuks karistuseks üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamise jätab kolleegium muutmata. 16. Harju Maakohus tunnistas T. Kuke süüdi ja karistas

§ 296

lg 1 järgi vangistusega kuueks kuuks ja § 298 lg 1 järgi vangistusega üheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus üheks aastaks ja kuueks kuuks, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Arvestades T. Kuke õigeksmõistmist

§ 298

lg 1 järgi ja talle mõistetud liitkaristuse tühistamist, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium T. Kukele

§ 296

lg 1 järgi mõistetud kuuekuulise vangistuse ja

§ 73alusel T.

Kuke karistuse kandmisest tingimisi vabastamise muutmata.

1. Riigikohtu istungil esitas M. Märtini kaitsja M. Mägi taotluse hüvitada M. Märtinile seoses kassatsioonimenetlusega kantud kaitsjatasu summas 640 eurot.
2. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Seega, kui Riigikohus tühistab kassatsiooni alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse, tuleb süüdistatavale mõistlikus suuruses hüvitada see osa menetluskuludest, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel ja süüdistatava kanda jäävad üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-94-06, p 10.2;
5. mai
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14;
7. aprilli
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09, p 61 ja
9. septembri
10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Võttes arvesse kriminaalasja keerukust, süüdistuse mahtu ja kassatsiooni asjakohasust, tuleb kriminaalasjas tehtud kohtuotsuste osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel M. Märtinile kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud hüvitada osaliselt s.o 320 euro suuruses summas.
11. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et neid sätteid tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. detsembri
13. a ja
14. veebruari
15. a otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-61-08 ja 3-1-1-85-08).
16. Harju Maakohus mõistis T. Kuke süüditunnistamisel

§ 296

lg 1 ja § 298 lg 1 järgi kriminaalmenetluskuluna temalt välja muuhulgas riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 3249 krooni ja 50 senti. Ringkonnakohtu istungil esitas T. Kuke kaitsja O. Ladva taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 3000 krooni (sealhulgas käibemaks 500 krooni). Seega osutas O. Ladva T. Kukele arutatava kriminaalasja raames riigi õigusabi 6249 krooni ja 50 sendi suuruse tasu eest. Arvestades T. Kuke õigeksmõistmist

§ 298lg 1 järgi, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse ka T.

Kukelt riigi õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmises. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti maakohtu otsus õigusabi kulude väljamõistmises muutmata. Kolleegium teeb uue otsuse, millega jätab kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu osaliselt, s.o summas 3124 krooni ja 75 senti (s.o. 199, 71 eurot) riigi kanda. Makstud õigusabikulude ülejäänud osa väljamõistmise T. Kukelt jätab kolleegium muutmata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi