RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud KOHTUMÄÄRUS 3-3-

) § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

§ 44

lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Maksunõude vaidlustamise kohta pankrotimenetluses selgitas Riigikohtu üldkogu

1. detsembri
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-39-05 järgmist: "
3. Pankrotiseaduse § 2 sätestab menetluse eesmärgid. Selle sätte kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Selle sätte mõte on võlausaldajate võrdne kohtlemine selliselt, et nende nõuded rahuldatakse võlgniku pankroti korral pankrotimenetluse kaudu ja pankrotiseaduses sätestatud korras. Siit tuleneb ka seadusandja eesmärk panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue muutub sissenõutavaks. Ka

§ 44

lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, st ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite alusel." 10. Üldkogu määrusele tuginedes asus kolleegium 7. märtsi 2007. a määruses asjas nr 3-3-1-88-06 seisukohale: "15.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõue ei kuulu läbivaatamisele hagimenetluses.

§ 43lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele.

Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse."

1. Pinnatöötluse OÜ pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu määrusega
2. oktoobril
3. Halduskohus pidas istungi
4. oktoobril 2009 ja tegi kohtuotsuse avalikult teatavaks
5. jaanuaril
6. Seega ei olnud käesolevas asjas enne pankroti väljakuulutamist otsust veel tehtud. Selles olukorras ei olnud halduskohtul enam pädevust Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuse lahendamiseks. Seetõttu oli kohtul kohustus jätta kaebus läbi vaatamata ning lõpetada menetlus vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-le
7. Ringkonnakohus lahendas Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse sisuliselt, jättes samuti tähelepanuta, et kaebaja pankroti väljakuulutamise tõttu lõppes halduskohtu pädevus asja lahendada.
8. Menetlusosalised ei ole halduskohtus ja ringkonnakohtus vaidlustanud halduskohtu pädevust. Väite, et Pinnatöötluse OÜ pankroti väljakuulutamise tõttu oleks halduskohus pidanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetama, esitas kaebaja alles kassatsioonkaebuses. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu asus
9. aprilli
10. a määruses asjas nr 33-4-2-02 p-s 10 seisukohale, et kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Siiski peab kolleegium põhjendatuks lõpetada menetlus Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuses maksuotsuse osaliseks tühistamiseks. Pankrotiseaduse
11. peatükis ettenähtud kord nõuete esitamiseks, kaitsmiseks ja nõuete kaitsmisel tekkinud vaidluste kohtulikuks lahendamiseks erineb oluliselt maksuotsuse halduskohtus vaidlustamise korrast. Kolleegium peab siinjuures eriti oluliseks, et pankrotiseadusest tulenevalt on kohtuvaidluse pooleks nõudele vastu vaielnud haldur või teine võlausaldaja. Seega näeb pankrotiseadus muu hulgas ette teistsuguse menetlusosaliste ringi. Seetõttu ei ole käesoleval juhul menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes võimalik jätta jõusse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsust.
12. Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
13. jaanuari
14. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a otsuse haldusasjas nr 3-08-2610 ning lõpetab HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel menetluse Pinnatöötluse OÜ (pankrotis) kaebuses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
17. novembri
18. a maksuotsuse nr 12-5/995 osaliseks tühistamiseks. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (5,11 eurot) tuleb HKMS § 84 lg 4 p 3 järgi Pinnatöötluse OÜ-le (pankrotis) tagastada. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 4 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld