Obsah (5)

§ 33§ 91§ 16§ 25§ 70

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-60-10 7. juuni 2011 Eesistu

§ 33

lg-le 2, mille alusel apellatsioonkaebus tagastatakse, kui lõivu tähtaegselt ei tasuta ja vastavat dokumenti ei esitata. Ringkonnakohus põhjendas riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmist järgmiselt: "3.

§ 91

lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Sama lõike kohaselt tõendab äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. 4. Käesoleval juhul pole andmeid selle kohta, et apellandi suhtes oleks käimas pankrotimenetlus. Seetõttu ei saa apellanti

§ 91lg 1 mõttes pidada maksejõuetuks.

Ringkonnakohus ei pea tõendatuks ka seda, et apellandil puudub raha riigilõivu tasumiseks. Ainuüksi asjaolu, et arestitud on apellandi pangakonto, millel rahalised vahendid nagunii praktiliselt puudusid, ei näita, et pangakonto arestimine oleks muutnud apellandi maksevõimetuks. Riigilõivu tasumiseks on võimalik kasutada sularaha ning vajadusel saab äriühing võtta selleks laenu äriühingu majandustegevuse eest vastutavatelt isikutelt. Nagu nähtub maksuotsusest, on apellandi majandustegevuse dokumentide kohaselt apellant ostu-müügitehingute alusel saanud ja tasunud miljoneid kroone sularahas. Apellatsioonkaebuses väidab apellant, et tema käibes on sularahatehingud igapäevased tulenevalt puiduäri iseloomust. Ka sellest, et apellant peab võimalikuks riigilõivu vähemalt osaliselt tasuda, nähtub, et tal on vabu rahalisi vahendeid. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata." MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Yambo Timber OÜ esitas ringkonnakohtu 24. märtsi 2010. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu määruse ja vabastaks ta riigilõivu tasumisest. Määruskaebuses on esitatud järgmised põhjendused: 1.

§ 91

lg 1 alusel saaks äriühingu riigilõivu tasumisest vabastada üksnes siis, kui maksejõuetust tõendab pankrotimenetlus, kuid pankrotimenetluse algatamine ei ole kuidagi põhjendatud ja pankrotimenetlus kahjustaks äriühingu võlausaldajate ja osanike huve, kuna maksuvaidlus on pooleli.

1. Yambo Timber OÜ kinnitab, et äriühingul on üks pangakonto, millel puudub raha riigilõivu tasumiseks ja äriühingu kassas sularaha ei ole. Kohtule on esitatud ka väljavõte pangakontost.
2. Yambo Timber OÜ osanikul pole võimalik äriühingule rohkem raha laenata.
3. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja sisulise maksejõuetuse tõendamiseks on Yambo Timber OÜ esitanud kohtule piisavad tõendid.
4. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on kirjalikus vastuses seisukohal, et

§ 91

lg-t 1 on kohaldatud õigesti ja ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kuni
2. detsembri
3. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 13 sätestas, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte üle 15 000 krooni. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt tuli tasuda halduskohtule kaebuse esitamisel üldjuhul riigilõivu 250 krooni. RLS § 56 lg 18 alusel tuli halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule.

§ 91

lg 1 sätestab, et "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigilõivu tasumisest vabastamine esimese astme kohtus ei vabasta riigilõivu tasumisest esimese astme kohtulahendile esitatud apellatsioonkaebuselt. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuselt esitatakse ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega." Yambo Timber OÜ ei ole

§ 91lg 1 mõttes maksejõuetu.

9. Ringkonnakohus leidis, et apellant pole tõendanud, et tal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Kehtiva regulatsiooni järgi saaks aga kaebaja oma maksejõuetust tõendada vaid oma pankrotimenetlusega seotud tõenditega. Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et äriühing saaks oma maksejõuetust tõendada muude kui

§ 91lg 1 teises lauses sätestatud tõenditega.

Kui aga kohus pidas siiski vajalikuks muude tõendite esitamist, tulnuks jätta

§ 91

lg 1 kohaldamata ja juhinduda

§ 16lg 2 teisest lausest.

Selle sätte alusel pidanuks kohus tegema Yambo Timber OÜ-le ettepaneku esitada tegeliku maksejõuetuse tuvastamiseks vajalikke muid tõendeid. Niisugust ettepanekut pole kohus aga teinud.

1. Lisaks käesoleva määruse p-des 8 ja 9 märgitule leiab kolleegium, et põhjendatud pole ringkonnakohtu seisukoht, et vajadusel saab Yambo Timber OÜ võtta äriühingu majandustegevuse eest vastutavatelt isikutelt 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks laenu. Selline seisukoht on hüpoteetiline. Ringkonnakohtu osundatu, et kaebaja on maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil tasunud müüjatele miljoneid kroone sularahas, pole asjakohane. Asjaolust, et kaebaja on kunagi tasunud müüjatele miljoneid kroone sularahas, ei järeldu, et vastupidiselt tema väitele oli kaebajal apellatsioonkaebuse esitamisel kassas sularaha. Asjaolust, et apellant pidas võimalikuks tasuda riigilõivu, kui teda vabastatakse osaliselt 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest, ei järeldu, et kaebajal oli võimalik tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Samas on tõenäoline, et kaebaja saanuks laenata raha näiteks 250 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks, mis on haldusasjades riigilõivu suurus üldjuhul.
2. Põhiseaduse § 24 lg 5 alusel on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses loetletud õigused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja õiguste olemusega. Edasikaebeõigus laieneb ka juriidilistele isikutele, sh äriühingutele. Selles asjas ei saanud Yambo Timber OÜ kasutada PS § 24 lg-st 5 tulenevat apellatsiooniõigust kaevata edasi Tallinna Halduskohtu
3. veebruari
4. a otsuse peale, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Selline olukord on kujunenud seetõttu, et

§ 91

lg 1 ja RLS § 56 lg-d 13 ja 18 koosmõjus sätestavad korra, kus Yambo Timber OÜ-l tuli tasuda apellatsiooniõiguse kasutamiseks riigilõivu 15 000 krooni, kusjuures kohtul puudub võimalus teda sellest riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada. Sellise regulatsiooni tõttu on sätestamata ka see, kuidas väljaspool

§ 91lg 1 kohaldamist peaks kohus kontrollima äriühingu suutlikkust lõivu tasuda.

Kui kohus hakkaks väljaspool

§ 91

lg 1 kohaldamist hindama äriühingu suutlikkust lõivu tasuda, arvates samas, et see säte on vastuolus Põhiseadusega, siis peaks ta

§ 25

lg 9 alusel jätma nimetatud sätte kohaldamata ja toimima edasi vastavalt

§ 25lg-le 10.

Kuna Yambo Timber OÜ väitis, et tal puudub riigilõivu tasumiseks vajalik raha (kontol oli apellatsioonkaebuse esitamisel 22,78 krooni ja konto oli blokeeritud ning juhatuse liikme kinnitusel pole kassas ka sularaha) ja kehtiva õiguse kohaselt ei ole teda võimalik riigilõivu tasumise kohustusest vabastada, on tema edasikaebeõigust piiratud.

1. Äriühingu riigilõivust vabastamise selline regulatsioon pole ainulaadne. Yambo Timber OÜ ei saanuks riigilõivu tasumisest vabastamist taotleda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. TsMS § 183 lg-st 1 tulenes, et äriühingut ei saagi üldjuhul riigilõivust vabastada. Riigikohtu üldkogu tunnistas aga
2. aprilli
3. a otsusega asjas nr 3-2-1-62-10 selle sätte esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.
4. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste olemust. Põhiseaduse § 12 lg 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisundi tõttu. Kolleegiumi arvates võib 15 000 krooni suurune riigilõiv, millest kohus ei saa äriühingust apellanti täielikult või osaliselt vabastada, apellatsiooniõigust piirata ülemääraselt ja moonutada selle õiguse olemust ning viia äriühingu, kes riigilõivu tasumiseks vajaliku raha puudumise tõttu ei saa apelleerida, põhjendamatu ebavõrdse kohtlemiseni. Sellist äriühingut võidakse koheldakse põhjendamatult erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega, kes saavad esitada oma tegeliku maksejõuetuse tõendamiseks kõiki asjakohaseid tõendeid ja ka erinevalt võrreldes äriühingutega, kes suudavad nõutud suuruses riigilõivu tasuda.
5. Riigikohtu üldkogu
6. aprilli
7. a otsuse nr 3-2-1-62-10 tagajärjeks on see, et äriühingud saavad tsiviilkohtumenetluses taotleda menetlusabi ja esitada oma tegeliku majandusliku seisundi tõendamiseks erinevaid tõendeid. Seevastu halduskohtumenetluses saavad äriühingud enda maksejõuetust tõendada ainult kohtulahendiga, millega pankrott on välja kuulutatud või pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Seega koheldakse äriühinguid halduskohtumenetluses riigilõivust vabastamisel halvemini kui tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kolleegium kahtleb, kas selliseks erinevaks kohtlemiseks esineb mõjuv põhjus. Ka seetõttu võib

§ 91lg 1 teine lause olla põhiseaduse §-ga 12 vastuolus.

1. Asjas nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et teatud juhtudel ei tarvitse ka 200 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09 (p 26) märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem see on, ja kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseaduse vastase riigilõivuga.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. oktoobri
4. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 seati kahtluse alla TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasus osas, mis ei võimalda äriühingule anda apellatsioonimenetluses menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise teel (määruse p 32) ja anti kohtuasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Riigilõivu osas menetlusabi vajava äriühingu majandusliku seisundi tuvastamise kohta märkis tsiviilkolleegium (p 31): "Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ega vajalik praeguses menetlusstaadiumis kontrollida hageja majanduslikku seisundit või saata asi selleks tagasi ringkonnakohtule. Selline kontroll oleks mõistlik alles siis, kui on selge nii see, et hagejal on üldse võimalik menetlusabi saada (st TsMS § 183 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise korral) kui ka see, millistele majanduslikele kriteeriumitele peaks hageja menetlusabi saamiseks vastama. Majanduslikku seisundit saaks ringkonnakohus kontrollida juhul, kui üldkogu tunnistab menetlusabi saamise piirangu kehtetuks ja annab vähemalt üldised kriteeriumid, millest lähtudes ringkonnakohus peab hageja taotluse lahendama." Selles asjas otsustaski üldkogu TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasuse üle hoolimata sellest, et menetlusabi vajava äriühingu majanduslik seisund oli tuvastamata (vt ka üldkogu otsuse p 35). Halduskolleegiumi arvates on ka selles haldusasjas vajalik, et üldkogu esmalt otsustaks, kas

§ 91

lg-st 1 ning RLS § 56 lg-test 13 ja 18 koosmõjus tulenev regulatsioon on Yambo Timber OÜ kohtuasjas põhiseaduspärane ja põhiseadusvastasuse korral ka seda, milliste põhimõtete ja kriteeriumite alusel on kaebajat võimalik riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada. 17. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumil selle kohtuasja lahendamisel tekkinud kahtlus

§ 91lg-st 1 ja kuni 31.

detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-test 13 ja 18 koosmõjus tuleneva riigilõivu regulatsiooni vastavusest põhiseadusele. Kolleegiumi arvates ei ole riigilõivu selline regulatsioon, mis piirab ebaproportsionaalselt edasikaebeõigust, moonutades selle õiguse olemust, ja kohtleb äriühinguid põhjendamatult erinevalt vastavalt nende varalisele seisundile, samuti erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega ja äriühingutega tsiviilkohtumenetluses, vastavuses PS §-dega 11, 12 lg 1 ja 24 lg 5. 18. Kuna Yambo Timber OÜ määruskaebuse läbivaatamine eeldab kolleegiumi veendumusel põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel lahendatava küsimuse lahendamist, annab kohtukoosseis

§ 70lg 11 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann