← Eesti

3-3-1-33-11

Obsah (4)§ 91§ 33§ 25§ 70

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-33-11 7. juuni 2011 Eesistu

) § 91 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 põhiseadusevastasuse tõttu, vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest ning lugeda OÜ Akos Apteek poolt tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 250 krooni. Taotluse kohaselt ei olnud OÜ-l Akos Apteek majandusliku olukorra tõttu võimalik tasuda riigilõivu nõutud suuruses.

§ 91

ja RLS § 56 lg 11 on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et selline regulatsioon lubab riigilõivust vabastada vaid neid juriidilisi isikuid, kelle suhtes on kohtuotsusega välja kuulutatud pankrot. Apellant ei ole pankrotis. Riigilõivust vabastamise võimaluse puudumine ja nõutava lõivu suurus on loonud olukorra, kus OÜ Akos Apteek ei saa kasutada oma edasikaebeõigust.

  1. Tallinna Ringkonnakohus kohustas
  2. augusti
  3. a määrusega OÜ-d Akos Apteek esitama hiljemalt
  4. augustiks 2010 ringkonnakohtule oma maksejõuetust tõendavad dokumendid.
  5. OÜ Akos Apteek esitas kohtumääruse täitmiseks dokumendid maksevõime kohta ja leidis endiselt, et tema majandusseisu arvestades ei ole tal võimalik riigilõivu täies ulatuses tasuda. Kaebaja selgitas, et esitatud dokumentidest nähtub, et OÜ Akos Apteek töötab kahjumiga, kontoseis aga kinnitab, et puudub raha riigilõivu tasumiseks.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. septembri
  8. a määrusega jäeti OÜ Akos Apteek taotlus vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest rahuldamata, tema kaebus jäeti käiguta ja anti 15 p aega riigilõivu tasumiseks nõutud suuruses. Ringkonnakohus selgitas, et kui apellant jätab lõivu tasumata, tagastab ringkonnakohus

§ 33lg 3 p 3 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult.

Määruses esitati järgmised seisukohad ja põhjendused. OÜ Akos Apteek taotleb Vabariigi Valitsuselt hüvitise 684 780 krooni ja viiviste 1377 krooni väljamõistmist. Sellise nõude esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv summas 34 307,85 krooni. OÜ Akos Apteek on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni, seega taotleb ta enda vabastamist 34 057,85 krooni suuruse riigilõivu tasumisest.

§ 91

lg 1 alusel võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksejõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. OÜ Akos Apteek ei ole pankrotis, samuti ei ole tehtud tema kohta kohtumäärust pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu. Seega ei vasta OÜ Akos Apteek nimetatud sättes riigilõivu vabastamiseks toodud kriteeriumidele. OÜ Akos Apteek taotleb

§ 91

lg 1 ja RLS § 56 lg 11 tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks ja nende sätete kohaldamata jätmist, kuna need sätted ei võimalda teda riigilõivu tasumisest vabastada hoolimata majanduslikust võimetusest riigilõivu nõutavas suuruses tasuda. Enne kui kohus asub hindama nimetatud sätete põhiseaduspärasust, tuleb hinnata apellandi majanduslikku võimekust nõutavat riigilõivu tasuda. OÜ Akos Apteek

  1. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu kahjum 16 141 krooni, kahjum kaeti varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt. OÜ-l Akos Apteek puuduvad äriregistri andmetel kommertspandid, kinnistusraamatu andmetel kinnistud ja liiklusregistri andmetel mootorsõidukid. OÜ Akos Apteek on äriregistri andmetel OÜ Lahe Apteek osanik. OÜ Lahe Apteek
  2. a majandusaasta aruande kohaselt sai äriühing kasumit 2 092 krooni. OÜ-l Akos Apteek on kontod Swedbank AS-s, mille lõppsaldo
  3. augusti
  4. a seisuga on 6 551,65 krooni, ja AS-s SEB Pank, kusjuures ühe konto lõppsaldo
  5. augusti
  6. a seisuga on 11 661,87 krooni ja teise lõppsaldo 1 411,19 krooni.
  7. augusti
  8. a seisuga esitatud bilansi kohaselt on OÜ-l Akos Apteek raha kassades ja kontodel kokku 175 984 krooni, nõudeid kokku 400 317 krooni, varusid 635 304 krooni väärtuses ja käibevara kokku 1 234 914 krooni. Põhivara on 10 608 krooni väärtuses (kapitaliosalus OÜ-s Lahe Apteek) ja bilansivälist vara kokku 945 345 krooni väärtuses. Kohustusi on kokku 1 177 893 krooni eest. Kokku on osaühingul bilansi järgi netovara 67 629 krooni. Eeltoodud andmetest lähtuvalt võib OÜ-l Akos Apteek esineda ajutisi makseraskusi, kuid arvestades seda, et tal oli riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ajal raha kassades ja kontodel kokku 175 984 krooni, ei saa teda pidada maksejõuetuks nõutava 34 057,85 krooni suuruse riigilõivu tasumisel.

§ 91

lg 1 ei piira ebaproportsionaalselt äriühingute kohtusse pöördumise õigust ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Äriühingute võimalused riigilõivu tasumiseks vahendite leidmisel on tunduvalt laiemad kui füüsilistel isikutel. Seepärast ei ole õige võrrelda füüsilistele isikutele ja äriühingutele kehtestatud tingimusi menetlusabi saamiseks. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, mille kaudu selle omanikud tegutsevad tulu saamise eesmärgil. Eelnevast tulenevalt saab eeldada, et maksejõuetu osaühingu osanikud või juhtorgani liikmed, kui otsest varalist huvi omavad isikud osalevad kohtumenetluse kulude kandmisel, kui äriühingu maksejõuetus on nende arvates ajutise iseloomuga. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (äriseadustiku § 180 lg 51). Samasisulise otsuse peavad osanikud tegema äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt, kui osaühingu netovara väheneb üle teatud piiri. Kuna pankrotis äriühing on vabastatud riigilõivu tasumisest, ajutiste makseraskustega äriühingute puhul võib eeldada, et äriühingu omanikud või juhtorgani liikmed kannavad menetluskulud või võtab äriühing laenu, ei saa väidetavat riivet põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohtukaebeõigusele pidada ebaproportsionaalseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb OÜ Akos Apteek, et Riigikohus tühistaks Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2010. a määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus vabastada ta osaliselt riigilõivu tasumisest, ja teeks ise uue lahendi, millega OÜ Akos Apteek taotlus rahuldatakse, jättes kohaldamata

§ 91

lg 1 ja RLS § 56 lg 11, ning tunnistaks need sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigilõivust vabastamise võimaluse puudumine ja nõutava lõivu suurus on loonud olukorra, kus OÜ Akos Apteek ei saa kasutada oma edasikaebeõigust. OÜ Akos Apteek on seisukohal, et ringkonnakohus on tema majanduslikku võimet tasuda nõutud suuruses riigilõivu hinnanud ebaõigesti. Ringkonnakohus pole arvestanud sellega, et nõutud lõivu tasumine viiks kaebaja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kaebaja netovara vähenemine tähendaks, et kaebajal tuleb teha äriseadustiku §-s 176 nimetatud otsus. Kaebaja maksejõulisuse hindamine eeldaks, et kohus jätaks vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata

§ 91lg 1 ja RLS § 56 lg 11.

Seda pole ringkonnakohus aga teinud. Ekslik on kohtu seisukoht, et äriühingul on alati paremad võimalused lõivu tasumiseks ning et osaühingu puhul peaksid osanikud ja juhatuse liikmed alati tagama nõutud suuruses lõivu tasumise, õiguseta saada menetlusabi lõivu tasumisest osalise vabastamise näol. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Kuni
  2. detsembri
  3. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 sätestas, et kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte rohkem, kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt tuli tasuda halduskohtule kaebuse esitamisel üldjuhul riigilõivu 250 krooni. RLS § 56 lg 18 alusel tuli halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule.

§ 91

lg 1 sätestab, et "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Riigilõivu tasumisest vabastamine esimese astme kohtus ei vabasta riigilõivu tasumisest esimese astme kohtulahendile esitatud apellatsioonkaebuselt. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuselt esitatakse ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega." OÜ Akos Apteek ei ole

§ 91lg 1 mõttes maksejõuetu.

11. Ringkonnakohus leidis, et OÜ-l Akos Apteek võib esineda ajutisi makseraskusi, kuid arvestades seda, et tal oli riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamise ajal raha kassades ja kontodel kokku 175 984 krooni, ei saa teda pidada maksejõuetuks täiendavalt nõutava 34 057,85 krooni suuruse riigilõivu tasumisel. Kolleegium märgib, et kohaldamisele kuuluva regulatsiooni järgi saanuks aga kaebaja oma maksejõuetust tõendada vaid tema pankrotimenetlusega seotud tõenditega. Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et äriühing saaks oma maksejõuetust tõendada muude kui

§ 91lg 1 teises lauses sätestatud tõenditega.

12. Kolleegiumi arvates ei võinud ringkonnakohus tuvastada kaebaja tegelikku võimet tasuda nõutavas suuruses riigilõivu teisiti, kui jättes

§ 91lg 1 kohaldamata.

Kui kohus hakkaks väljaspool

§ 91

lg 1 kohaldamist hindama äriühingu suutlikkust lõivu tasuda, arvates samas, et see säte on vastuolus põhiseadusega, siis peaks ta

§ 25

lg 9 alusel jätma nimetatud sätte kohaldamata ja toimima edasi vastavalt

§ 25lg-le 10.

Seda ringkonnakohus ei teinud. Ka kolleegium ei saa asuda määruskaebuse alusel kaebaja tegelikku maksevõimet kontrollima, sest ka kolleegium peaks lähtuma kohaldamisele kuuluvast regulatsioonist, mis seob maksejõulisuse puudumise pankrotimenetlusega. Kolleegium saaks põhjendatud kahtluse korral, kas

§ 91lg 1 on kooskõlas põhiseadusega, anda asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Kolleegiumi arvates on ringkonnakohtu järeldused OÜ Akos Apteek maksejõulisuse ja võimalike ajutiste makseraskuste kohta piisavalt põhjendamata ja vastuolulised.

  1. Põhiseaduse § 24 lg 5 alusel on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 9 lg 2 sätestab, et põhiseaduses loetletud õigused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja õiguste olemusega. Edasikaebeõigus laieneb ka juriidilistele isikutele, sh äriühingutele. Selles asjas ei saanud OÜ Akos Apteek kasutada PS § 24 lg-st 5 tulenevat apellatsiooniõigust kaevata edasi Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse peale, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Selline olukord on kujunenud seetõttu, et

§ 91

lg 1 ja RLS § 56 lg-d 11 ja 18 koosmõjus sätestavad korra, kus OÜ-l Akos Apteek tuli tasuda apellatsiooniõiguse kasutamiseks täiendavalt riigilõivu 34 057,85 krooni, kusjuures kohtul puudub võimalus teda riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada. Sellise regulatsiooni tõttu on sätestamata ka see, kuidas väljaspool

§ 91lg 1 kohaldamist peaks kohus kontrollima äriühingu suutlikkust lõivu tasuda.

  1. Äriühingu riigilõivust vabastamise keelu eelkirjeldatud regulatsioon pole ainulaadne. OÜ Akos Apteek ei saanuks riigilõivu tasumisest vabastamist taotleda ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. TsMS § 183 lg-st 1 tulenes, et äriühingut ei saagi üldjuhul riigilõivust vabastada. Riigikohtu üldkogu tunnistas aga
  2. aprilli
  3. a otsusega asjas nr 3-2-1-62-10 selle sätte esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks.
  4. Põhiseaduse § 11 järgi tohib õigusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste olemust. Põhiseaduse § 12 lg 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida varalise seisundi tõttu. Kolleegiumi arvates võib umbes 34 000 krooni suurune riigilõiv, millest kohus ei saa äriühingust apellanti täielikult või osaliselt vabastada, apellatsiooniõigust piirata ülemääraselt ja moonutada selle õiguse olemust ning viia äriühingu, kes riigilõivu kogu ulatuses tasumiseks piisava raha puudumise tõttu ei saa apelleerida, põhjendamatu ebavõrdse kohtlemiseni. Sellist äriühingut võidakse koheldakse põhjendamatult erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega, kes saavad esitada oma tegeliku maksejõuetuse tõendamiseks kõiki asjakohaseid tõendeid ja ka erinevalt võrreldes äriühingutega, kes suudavad nõutud suuruses riigilõivu tasuda.
  5. Riigikohtu üldkogu
  6. aprilli
  7. a otsuse nr 3-2-1-62-10 tagajärjeks on see, et äriühingud saavad tsiviilkohtumenetluses taotleda menetlusabi ja esitada oma tegeliku majandusliku seisundi tõendamiseks erinevaid tõendeid. Seevastu halduskohtumenetluses saavad äriühingud enda maksejõuetust tõendada ainult kohtulahendiga, millega pankrot on välja kuulutatud või pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Seega koheldakse äriühinguid halduskohtumenetluses riigilõivust vabastamisel halvemini kui tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kolleegium kahtleb, kas selliseks erinevaks kohtlemiseks esineb mõjuv põhjus. Ka seetõttu võib

§ 91lg 1 teine lause olla põhiseaduse §-ga 12 vastuolus.

  1. Äriseadustiku (ÄS) §-ga 176 osanikele pandud kohustuse tõttu võib kaebaja väidete õigsuse korral nõutav riigilõiv kujutada endast ka lubamatut piirangut põhiseaduse §-ga 31 sätestatud ettevõtlusvabadusele, sest võib viia äriühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamiseni. Äriseadustiku § 176 sätestab: "Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise."
  2. Asjas nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et teatud juhtudel ei tarvitse ka 200 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09 (p 26) märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem see on, ja kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseaduse vastase riigilõivuga.
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. oktoobri
  5. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 seati kahtluse alla TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasus osas, mis ei võimalda äriühingule anda apellatsioonimenetluses menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise teel (määruse p 32) ja anti kohtuasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Riigilõivu osas menetlusabi vajava äriühingu majandusliku seisundi tuvastamise kohta märkis tsiviilkolleegium (p 31): "Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ega vajalik praeguses menetlusstaadiumis kontrollida hageja majanduslikku seisundit või saata asi selleks tagasi ringkonnakohtule. Selline kontroll oleks mõistlik alles siis, kui on selge nii see, et hagejal on üldse võimalik menetlusabi saada (st TsMS § 183 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise korral) kui ka see, millistele majanduslikele kriteeriumitele peaks hageja menetlusabi saamiseks vastama. Majanduslikku seisundit saaks ringkonnakohus kontrollida juhul, kui üldkogu tunnistab menetlusabi saamise piirangu kehtetuks ja annab vähemalt üldised kriteeriumid, millest lähtudes ringkonnakohus peab hageja taotluse lahendama." Selles asjas otsustaski üldkogu TsMS § 183 lg 1 põhiseaduspärasuse üle hoolimata sellest, et menetlusabi vajava äriühingu majanduslik seisund oli tuvastamata (vt ka üldkogu otsuse p 35). Halduskolleegiumi arvates on ka selles haldusasjas vajalik, et üldkogu esmalt otsustaks, kas

§ 91

lg-st 1 ning RLS § 56 lg-test 11 ja 18 koosmõjus tulenev regulatsioon on OÜ Akos Apteek kohtuasjas põhiseaduspärane ja põhiseadusvastasuse korral ka seda, milliste põhimõtete ja kriteeriumite alusel on kaebajat võimalik riigilõivust täielikult või osaliselt vabastada. 20. Eelnevast tulenevalt on kolleegiumil selle kohtuasja lahendamisel tekkinud kahtlus

§ 91lg-st 1 ja kuni 31.

detsembrini 2010 kehtinud RLS § 56 lg-test 11 ja 18 koosmõjus tuleneva riigilõivu regulatsiooni vastavusest põhiseadusele. Kolleegiumi arvates ei ole riigilõivu selline regulatsioon, mis piirab ebaproportsionaalselt edasikaebeõigust, moonutades selle õiguse olemust, ja kohtleb äriühinguid põhjendamatult erinevalt vastavalt nende varalisele seisundile, samuti erinevalt võrreldes füüsiliste isikutega ja äriühingutega tsiviilkohtumenetluses, vastavuses PS §-dega 11, 12 lg 1 ja 24 lg

  1. Kolleegiumi arvates võib oluliseks osutuda ka PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse piiramine, kui nõutud suuruses lõivu tasumine viib kaebaja netovara lubatust suurema vähenemiseni ÄS § 176 mõttes.
  2. Kuna OÜ Akos Apteek määruskaebuse läbivaatamine eeldab kolleegiumi veendumusel põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel lahendatava küsimuse lahendamist, annab kohtukoosseis

§ 70lg 11 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.