← Eesti

3-3-2-2-10

Obsah (4)§ 702§ 704§ 674§ 703

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-2-2-10 8.

§ 702

lg 2 p-s 8 sätestatakse, et teistmise aluseks on: "Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu".

  1. Euroopa Inimõiguste Kohus asus
  2. oktoobri
  3. aasta otsusega seisukohale, et N. Mikolenko kinnipidamisel väljasaatmiskeskuses on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõiget
  5. N. Mikolenko teistmisavaldusest järeldab kolleegium, et teistmisavaldus on ajendatud Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. veebruari
  7. a määruse asjas nr 3-3-2-1-10 punktist
  8. Asjas nr 3-3-2-1-10 vaatas halduskolleegium läbi N. Mikolenko teistmisavaldust Tallinna Ringkonnakohtu
  9. juuni
  10. a määruse peale haldusasjas nr 3-08-
  11. N. Mikolenko kaebus haldusasjas nr 3-08-2062 oli esitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt
  12. oktoobril 2007 N. Mikolenkole tehtud ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks peale. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet nõudis N. Mikolenkolt 248 921 krooni tasumist 90 päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-08-2062 tehtud halduskohtu
  13. märtsi
  14. a määruses ja ringkonnakohtu
  15. juuni
  16. a määruses, et N. Mikolenko kaebus pole esitatud tähtaegselt ning alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad. Riigikohtu halduskolleegium jättis
  17. septembri
  18. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301 määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega ei jõudnud N. Mikolenko kaebus kohtutes sisulise arutamiseni põhjusel, et kaebetähtaeg oli mööda lastud ja seda ei ennistatud. Riigikohtu halduskolleegium asus seda teistmisavaldust lahendades
  19. veebruari
  20. a määruse asjas nr 3-3-2-1-10 punktis 25 järgmisele seisukohale: "Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu
  21. oktoobri
  22. a otsus võib olla teistmise aluseks nendele kohtulahenditele, millega rahuldati KMA taotlusi pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Kolleegium märgib, et

§ 704

lg 2 esimese lause järgi võib sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 nimetatud juhul teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest. HKMS § 76 lg-s 2 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta." Praeguseks ei ole

§ 704

lg-s 2 ja HKMS § 76 lg 2 teises lauses nimetatud tähtajad möödunud, mistõttu on võimalik esitada teistmisavaldus nende kohtulahendite peale, millega otsustati pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Sellise teistmisavalduse lahendamise tulemustest lähtudes on haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 4 alusel võimalik tagada N. Mikolenko õiguste kaitse seoses KMA

  1. oktoobri
  2. a ettekirjutusega nr 10033180119." Seega pidas Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks uuendada haldusmenetlust väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude N. Mikolenkolt sissenõudmise küsimuses siis, kui teistmise korras on tühistatud need kohtulahendid, millega otsustati väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise pikendamine. Sellisel viisil vastab praeguses asjas esitatud teistmisavaldus

§ 702

lg 2 p-s 8 sätestatud nõudele, mille järgi teistmise aluseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt tuvastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide selline rikkumine Eesti kohtu lahendiga, mida ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu. Samas ei käsitlenud Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-3-2-1-10 neid kohtulahendeid, millega otsustati N. Mikolenko väljasaatmiskeskusse paigutamine ja seal kinnipidamine. Seega osutati selliste lahendite teistmise põhimõttelisele võimalikkusele, otsustamata selle üle, kas iga üksikut lahendit on Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsuse alusel võimalik Eesti seaduse alusel teista. 9. Tulenevalt HKMS § 76 lg-test 1 ja 2 kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse sätteid teistmisavalduse tähtajale, kuid jäetakse kohaldamata

§ 704lg 3.

Viimatinimetatud sätte asemel kohaldatakse HKMS § 76 lg 2 teist lauset, mille järgi teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta.

§ 704

lg 2 esimene lause näeb ette, et sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest. 10. HKMS § 77 järgi lähtub Riigikohus teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamisel, selle menetlusse võtmisel ning lahendamisel tsiviilkohtumenetluse sätetest.

§-s 705 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti."

§ 674

lg-s 1 sätestatakse: "Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kaebuse muutmisele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut." HKMS § 60 lg 11 järgi jäetakse kassatsioonkaebus läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist.

  1. Euroopa Inimõiguste Kohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus jõustus
  4. jaanuaril
  5. Tulenevalt eeltoodust sai teistmisavaldust esitada kuni
  6. juulini
  7. Tähtaegseks saab lugeda seega
  8. mai
  9. a teistmisavaldust ning selle
  10. mai
  11. a,
  12. mai
  13. a ja
  14. juuni
  15. a lisasid. Nimetatud lisad on teistmisavalduse osaks ja vaadatakse läbi. N. Mikolenko
  16. oktoobri
  17. a,
  18. oktoobri
  19. a,
  20. oktoobri
  21. a,
  22. novembri
  23. a ja
  24. veebruari
  25. a avaldused ei ole tähtaegsed. Need avaldused jäävad läbi vaatamata.
  26. Euroopa Inimõiguste Kohtu ülalnimetatud otsus puudutas N. Mikolenko kinnipidamist väljasaatmiskeskuses. Seega saab see kohtuotsus olla aluseks Eesti nende kohtulahendite teistmisele, millega otsustati paigutada N. Mikolenko väljasaatmiskeskusse ning pikendati väljasaatmiskeskuses tema kinnipidamise tähtaega. Kolleegium on

§ 702

lg 2 p 8 kohaldamisel seisukohal, et praegusel juhul ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumist võimalik mõistlikult kõrvaldada teisiti kui teistmise kaudu.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega asjas nr 3-2055/2003 otsustati N. Mikolenko paigutada väljasaatmiskeskusse alates
  4. novembrist
  5. Tallinna Halduskohus pikendas N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega järgmiselt: 1)
  6. detsembri
  7. a otsusega asjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 2)
  8. veebruari
  9. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 3)
  10. aprilli
  11. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 4)
  12. juuni
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 5)
  14. augusti
  15. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 6)
  16. oktoobri
  17. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra alates
  18. novembrist 2004; 7)
  19. detsembri
  20. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 8)
  21. märtsi
  22. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra; 9)
  23. mai
  24. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 alates
  25. maist 2005; 10)
  26. juuni
  27. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 alates
  28. juulist 2005; 11)
  29. augusti
  30. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kahe kuu võrra, s.o
  31. novembrini 2005; 12)
  32. oktoobri
  33. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kuni
  34. jaanuarini 2006; 13)
  35. detsembri
  36. a otsusega haldusasjas nr 3-2055/2003 kuni
  37. veebruarini 2006; 14)
  38. veebruari
  39. a otsusega haldusasjas nr 3-06-343 kuni
  40. aprillini 2006; 15)
  41. aprilli
  42. a otsusega haldusasjas nr 3-06-755 kuni
  43. juunini 2006; 16)
  44. juuni
  45. a otsusega haldusasjas nr 3-06-1175 kuni
  46. augustini 2006; 17)
  47. augusti
  48. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1591 kuni
  49. oktoobrini 2006; 18)
  50. oktoobri
  51. a määrusega haldusasjas nr 3-06-2029 kuni
  52. detsembrini 2006; 18)
  53. detsembri
  54. a määrusega haldusasjas nr 3-06-2423 kuni
  55. veebruarini 2007; 19)
  56. veebruari
  57. a määrusega haldusasjas nr 3-07-318 kuni
  58. veebruarini 2007; 20)
  59. aprilli
  60. a määrusega haldusasjas nr 3-07-723 kuni
  61. juunini 2007; 21)
  62. juuni
  63. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1165 kuni
  64. augustini 2007; 22)
  65. augusti
  66. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1563 kuni
  67. oktoobrini
  68. Tallinna Halduskohtu
  69. oktoobri
  70. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1915 jäeti rahuldamata Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Tallinna Halduskohtu ülalnimetatud lahenditest kaebas N. Mikolenko Tallinna Ringkonnakohtule edasi
  71. detsembri
  72. a otsuse asjas nr 3-2055/2003,
  73. veebruari
  74. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  75. detsembri
  76. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  77. mai
  78. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  79. detsembri
  80. a määruse haldusasjas nr 3-06-2423,
  81. veebruari
  82. a määruse haldusasjas nr 3-07-318,
  83. juuni
  84. a määruse haldusasjas nr 3-07-1165 ja
  85. augusti
  86. a määruse haldusasjas nr 3-07-
  87. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  88. märtsi
  89. a otsusega asjas nr 2-3/491/2004 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  90. detsembri
  91. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata,
  92. mai
  93. a otsusega asjas nr 2-3/653/04 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  94. veebruari
  95. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata,
  96. veebruari 2005 otsusega asjas nr 2-3/548/05 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  97. detsembri 2004 otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata,
  98. juuli
  99. a otsusega asjas nr 2-3/800/2005 Tallinna Halduskohtu
  100. mai
  101. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata,
  102. veebruari
  103. a määrusega asjas nr 3-06-2423 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  104. detsembri
  105. a määruse asjas nr 3-06-2423 muutmata,
  106. aprilli
  107. a määrusega asjas nr 3-07-318 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  108. veebruari
  109. a määruse muutmata,
  110. juuli
  111. a määrusega asjas nr 3-07-1165 määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  112. juuni
  113. a määruse muutmata.
  114. oktoobri
  115. a määrusega haldusasjas nr 3-07-1563 tagastas Tallinna Halduskohus määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
  116. augusti
  117. a määruse peale asjas nr 3-07-1563 läbivaatamatult. Riigikohtule kaebas N. Mikolenko edasi Tallinna Ringkonnakohtu
  118. juuli
  119. a otsuse asjas nr 23/800/05 ja
  120. juuli
  121. a määruse asjas nr 3-07-
  122. Riigikohus jättis
  123. septembri
  124. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-500 kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu
  125. juuli
  126. a otsuse peale menetlusse võtmata.
  127. septembri
  128. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-409 jättis Riigikohus menetlusse võtmata määruskaebuse ringkonnakohtu
  129. juuli
  130. a määruse peale.
  131. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks loa andmist või väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist ei puuduta
  132. mai
  133. a,
  134. mai
  135. a ja
  136. juuni
  137. a avaldustes nimetatud kohtulahendid, mille tühistamist N. Mikolenko taotleb. Kuna N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise asjas tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus ei seondu nimetatud avaldustes loetletud kohtulahenditega, siis ei ole see kohtuotsus nende lahendite teistmise aluseks ja need teistmistähtaja kestel esitatud avaldused jäävad rahuldamata. 15.

§ 703

lg-s 2 sätestatakse: "Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata."

§ 703

lg-st 2 ei saa tuletada nõuet, et teistmine

§ 702

lg 2 p-s 8 sätestatud alusel on võimalik vaid siis, kui isik on kohtuasjas, milles Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni rikkumise, eelnevalt ammendanud siseriikliku kohtutee. Sellist nõuet pole sätestatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku teistes sätetes ega halduskohtumenetluse seadustikus. Sellest sättest tulenevalt ei ole teistmine võimalik siis, kui isik oli kohtumenetluses teadlik asjaolust, mille ta esitab teistmise alusena, kuid jättis selle asjaolu kohtumenetluses vastuväites või kaebuses esitamata. Samuti ei ole sellest sättest tulenevalt teistmine võimalik siis, kui isik kohtumenetluses esitas vastuväites või kaebuses asjaolu, mille ta esitab teistmise alusena, kuid kohus jättis vastuväite või kaebuse rahuldamata. 16.

§ 702

lg 2 p-ga 8 seonduvalt vajab lahendamist küsimus, kas teistmist võimaldavaks asjaoluks

§ 703

lg 2 mõttes on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumine või see, et nimetatud konventsiooni rikkumise on tuvastanud Euroopa Inimõiguste Kohus. Kui lugeda teistmist võimaldavaks asjaoluks konventsiooni rikkumine ja isik on kaebuses kõrgemalseisvale Eesti kohtule tuginenud sellele rikkumisele, kuid kohus ei ole kaebust rahuldanud, siis oleks teistmine lubamatu ja teistmisavaldus jääks rahuldamata isegi juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus hiljem tuvastab samas kohtuasjas konventsiooni rikkumise Eesti kohtu poolt. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas

§ 702

lg 2 p 8 mõttega, sest sellise tõlgenduse puhul muutuks

§ 702

lg 2 p 8 sisutühjaks ja isikul puuduks võimalus teista neid tema suhtes tehtud Eesti kohtulahendeid, mille puhul Euroopa Inimõiguste Kohus on tuvastanud konventsiooni rikkumise. Seega tuleb asuda seisukohale, et teistmist võimaldavaks asjaoluks

§ 702

lg 2 p 8 mõttes on Euroopa Inimõiguste kohtu lahend, millega on tuvastatud konventsiooni rikkumine selles kohtuasjas, milles tehtud lahendit soovitakse teista. Kuna teistmist võimaldavat asjaolu (s.o Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt EIÕK rikkumise tuvastamist) ei eksisteerinud väljasaatmiskeskuses viibimise pikendamise kohtuasjade läbivaatamise ajal, ei saanud Mikolenko sellele varasemas menetluses tugineda. Seetõttu ei kohaldu käesolevas asjas

§ 703lg 2.

  1. Praeguses asjas ei vaata kolleegium teistmise korras läbi ringkonnakohtu lahendeid, millega jäeti rahuldamata N. Mikolenko edasikaebus halduskohtu nende lahendite peale, millega halduskohus pikendas N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega. Samuti ei vaata kolleegium teistmise korras läbi Riigikohtu määrusi, millega ei võetud menetlusse N. Mikolenko edasikaebusi ringkonnakohtu ülalosutatud lahendite peale. Riigikohtu halduskolleegiumil puudub alus vaadata teistmise korras läbi neid ringkonnakohtu lahendeid, mille peale pole teistmisavaldust esitatud või mille peale esitatud teistmisavaldus pole tähtaegne. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu lahendite teistmata jätmine ei takista halduskohtu lahendite teistmist ega haldusmenetluse uuendamist N. Mikolenkolt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmise asjas.
  2. Euroopa Inimõiguste Kohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse punktid 64 ja 65 on mõistetavad selliselt, et alates augustist 2004 oli N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamine konventsiooni rikkuvalt pikaajalise kestusega. Seega on esimeseks kohtulahendiks, millega anti luba pikendada N. Mikolenko kinnipidamist väljasaatmiskeskuses Tallinna Halduskohtu
  5. augusti
  6. a otsus haldusasjas nr 3-2055/
  8. N. Mikolenko teistmisavaldus tuleb väljasaatmiskeskuses kinnipidamist puudutavas osas rahuldada osaliselt. Eeltoodud põhjendustel kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu
  9. augusti
  10. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  11. oktoobri
  12. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  13. detsembri
  14. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  15. märtsi
  16. a otsuse haldusasjas nr 32055/2003,
  17. mai
  18. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  19. juuni
  20. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  21. augusti
  22. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  23. oktoobri
  24. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  25. detsembri
  26. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  27. veebruari
  28. a otsuse haldusasjas nr 3-06-343,
  29. aprilli
  30. a otsuse haldusasjas nr 3-06-755,
  31. juuni
  32. a otsuse haldusasjas nr 3-06-1175,
  33. augusti
  34. a määruse haldusasjas nr 3-06-1591,
  35. oktoobri
  36. a määruse haldusasjas nr 3-06-2029,
  37. detsembri
  38. a määruse haldusasjas nr 3-06-2423,
  39. veebruari
  40. a määruse haldusasjas nr 3-07-318,
  41. aprilli
  42. a määruse haldusasjas nr 3-07-723,
  43. juuni
  44. a määruse haldusasjas nr 3-07-1165 ja
  45. augusti
  46. a määruse haldusasjas nr 3-07-
  48. N. Mikolenko teistmisavaldus jääb rahuldamata Tallinna Halduskohtu
  49. oktoobri
  50. a otsuse asjas nr 3-2055/2003 tühistamise nõudes, millega N. Mikolenko paigutati väljasaatmiskeskusse, sest Euroopa Inimõiguste Kohus pidas N. Mikolenko esialgset paigutamist väljasaatmiskeskusse õiguspäraseks.
  51. N. Mikolenko teistmisavaldus jääb rahuldamata väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamist puudutavate Tallinna Halduskohtu
  52. detsembri
  53. a otsuse asjas nr 3-2055/2003,
  54. veebruar
  55. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003,
  56. aprilli
  57. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003 ja
  58. juuni
  59. a otsuse haldusasjas nr 3-2055/2003 tühistamise nõudes, sest need kohtulahendid olid tehtud enne augustit
  61. Teistmisavalduse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse HKMS § 90 lg 2 alusel.
  62. Seonduvalt N. Mikolenkolt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmisega märgib kolleegium järgmist. N. Mikolenkol on võimalik taotleda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 4 alusel Politsei- ja Piirivalveametilt haldusmenetluse uuendamist temalt väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks antud haldusakti(de) suhtes ning vajadusel HMS § 69 alusel sellis(t)e haldusakti(de) tagasitäitmist. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Praegusel juhul on haldusmenetluse uuendamise asjaolust teadasaamise päevaks Riigikohtu halduskolleegiumi käesoleva otsuse kättesaamise päev. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.