Obsah (6)

§ 40§ 56§ 66§ 64§ 58§ 4

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel

) § 54 ja § 64 lg 2 alusel kehtetuks põhjusel, et Männi 12 detailplaneeringu menetlemise käigus rikuti planeerimismenetluse nõudeid osas, mis puudutavad huvitatud isikute kaasamist planeerimisprotsessi ning nende õigeaegset teavitamist, samuti oli menetluse käigus piisavalt motiveerimata planeeringuala ehitusmahtude suurendamine. 2. OÜ Männi Arendus esitas halduskohtule kaebuse otsuse nr 24 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajat soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel rikutud ärakuulamisõigust (

§ 40

lg 1), selles puuduvad kaalutlused ning põhjendatud pole kaebaja usalduse arvestamata jätmist (

§ 56lg 3 ja § 67 lg 1 ja 2 nõuete rikkumine).

Otsus nr 13 oli andmise ajal õiguspärane ning ei esinenud ühtegi

§ 66lg-s 2 toodud haldusakti kehtetuks tunnistamise alust.

Asjas puudub ülekaalukas avalik huvi ning kaebaja huvi kaalub üles avaliku huvi, sest kaebajal on juba tekkinud varaline kahju. Kahju seisneb detailplaneeringu menetluse käigus sõlmitud kokkulepetes ja rahalistes kulutustes ja suureneb, kui otsus nr 24 kehtima jääb. Huvitatud isikud olid juba algselt planeerimismenetlusse kaasatud, seega on otsus nr 24 sisuliselt õigusvastane. Planeeringuala ehitusmahtu ei ole suurendatud ja sellega seondunud küsimused oleks tulnud lahendada juba planeerimismenetluses.

1. Kiili Vallavalitsus selgitas vastuses, et detailplaneeringu osas toimub uus avalik väljapanek ja on tõenäoline, et see võetakse vastu algsel kujul.
2. Kiili Vallavolikogu
3. jaanuari
4. a otsusega nr 6 (otsus nr 6) kehtestati Luige alevikus Männi 12 kinnistu ja riigimaa detailplaneering, millega kavandati 0,9 ha suurusel maa-alal Männi 12 kinnistu ja reformimata riigimaast krundi moodustamine, maa sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine viie ridaelamu ehitamiseks ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsutee, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
5. Halduskohtu
6. detsembri
7. a istungil ja
8. veebruaril 2010 kirjalikult esitatud seisukohtades jäi kaebaja oma kaebuse ning selles esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, leides, et detailplaneeringu jätkuv menetlemine ja volikogu otsusega nr 6 detailplaneeringu sisuliselt samal kujul kehtestamine ei muuda kaebust põhjendamatuks.
9. Tallinna Halduskohus jättis OÜ Männi Arendus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohus leidis, et vaidlustatav haldusakt oli õiguspärane ega rikkunud OÜ Männi Arendus õigusi. Asja halduskohtus menetlemise ajal uuendati haldusmenetlus, korraldati nõuetekohane planeeringu avalik väljapanek ning otsusega nr 6 kehtestati detailplaneering. Kuigi kaebajat huvitav detailplaneering on kehtestatud ja ta selle tulemusi vaidlustanud ei ole, ei soovinud kaebaja otsuse nr 13 tühistamise nõuet muuta. Otsus nr 13 oli oluliste menetlusvigade tõttu, mis seisnesid planeerimisseaduse (PlanS) § 18 lg 6 ja lg 7 p 2 rikkumises, vormiliselt õigusvastane. Informatsioon detailplaneeringu avalikust väljapanekust ei olnud välja pandud ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas ja seda informatsiooni ei tehtud õigeaegselt, s.o üks nädal enne avaliku arutelu toimumist, teatavaks vallalehes. Oluliste menetlusvigade puhul tuleb haldusakt kehtetuks tunnistada ja menetlusviga kõrvaldada. Kui OÜ-le Männi Arendus on tekkinud kahju, saab ta esitada vastava nõude. Kaebaja ära kuulamata jätmine oli vastavuses

§ 40lg-ga 3 ega toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist.

Otsus nr 24 oli motiveeritud, sisaldades viidet planeerimismenetluse veale. Ehitusmahtude suurenemine kui teine otsuse nr 24 põhjendus oli motiveerimisviga, mis on aga ebaoluline. Planeerimismenetluse korrektne läbiviimine ei ole kaebaja huvide vastane. Kaebaja huvide vastane oleks menetlusnorme rikkuva haldusakti kehtestamine. 7. OÜ Männi Arendus esitas apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei saa vastustaja poolt nimetatud menetlusnormide rikkumine olla aluseks detailplaneeringu kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamisele.

§-des 3 ja 5 sätestatud põhimõtetega kooskõlas olevaks ei saa pidada haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamist ainuüksi menetlusvigade kõrvaldamise eesmärgil olukorras, kus haldusorganile on juba haldusakti kehtetuks tunnistamise hetkel teada, et tulevikus võetakse vastu täpselt sama sisuga haldusakt. Otsuses nr 24 puuduvad täielikult kaalutlused. Ärakuulamisõiguse rikkumine on oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Planeerimisseadusest ei tulene alust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks menetlusnõuete rikkumise tõttu.

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas OÜ Männi Arendus apellatsioonkaebuse ja tühistas otsuse nr
2. Ringkonnakohtu hinnangul pole õige ei kaebaja seisukoht, et otsus nr 13 oli õiguspärane, ega ka halduskohtu seisukoht, et see oli menetlusõiguse rikkumise tõttu vormipuudusega. Kui menetlusvead võisid mõjutada asja otsustamist, oleks tegu hoopis materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Menetlusreeglite järgimisel on planeerimismenetluses eriline tähtsus ning nende eesmärk on tagada sisult õige haldusakti andmine. Planeerimisdiskretsiooni õiguspärane teostamine on võimalik vaid siis, kui järgitakse menetlusnõudeid, milleks on ka avalikkuse ärakuulamine. Käesoleval juhul neid planeerimisseaduse nõudeid eirati (PlanS § 18 lg 6 ja lg 7 p 2). Menetlusvead võisid mõjutada asja otsustamist, sest ilma avalikkust nõuetekohaselt informeerimata ei ole teada huvitatud isikute olemasolu ning seega ei ole ka planeeringulahenduse muutmine välistatud. Haldusakti kehtetuks tunnistamiseks tuleb menetlus uuendada. Kuna planeerimisseadus ei keela ega kohusta planeeringu avaldamise reeglite rikkumise tõttu detailplaneeringu kehtestamise otsust kehtetuks tunnistama, on planeeringu kehtestanud vallavolikogul

§ 64lg-st 2 selles osas kaalutlusõigus.

Menetlusreeglite rikkumine andis vastustajale seega aluse menetluse uuendamiseks, kuid mitte tingimata akti kehtetuks tunnistamiseks. Planeerimismenetluse normide rikkumine tingib küll planeeringu õigusvastasuse, kuid otsuse kehtetuks tunnistamise kohta oleks saanud langetada alles pärast avatud menetluse läbiviimist, uurimispõhimõtte rakendamist ja ärakuulamiskohustuse täitmist. Ei otsusest nr 6 ega muudest materjalidest ei nähtu, et maa-ala suuruse muutmine 1 hektarilt 0,9 hektarile oleks olnud seotud detailplaneeringu uue avaliku väljapanekuga ja ka vastustaja ise on märkinud, et sisulisi muudatusi võrreldes esimese detailplaneeringu kehtestamise otsusega tehtud ei ole. Seega näitab menetluse lõpptulemus, et uuendamine ei oleks lõppenud detailplaneeringu (tervikuna) kehtetuks tunnistamisega ning vastustajal oli teistsuguse otsuse tegemine võimalik. Sellest tulenevalt on otsus nr 24 õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus rahuldas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 alusel OÜ Männi Arendus taotluse ja mõistis Kiili Vallavolikogult kaebaja kasuks välja menetluskulud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kiili Vallavalitsus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Õige pole seisukoht, et kehtetuks tunnistamise asemel oleks tulnud menetlus uuendada. Kohtud leidsid, et menetlusvead detailplaneeringu vastuvõtmisel võisid mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on avalikkuse kaasatuse olulisust korduvalt rõhutanud ja selle põhimõtte mittejärgimisel tunnistanud planeeringu kehtestamise otsuseid õigusvastaseks, sõltumata sellest, kas sisuliselt oli planeeringulahendus õige või mitte. Menetluse uuendamise läbi poleks olnud võimalik teostada toiminguid, mis olid jäänud tegemata ja võisid mõjutada asja otsustamist. Vallavolikogul puudus vajadus tuvastada PlanS § 18 lg 6 ja lg 7 p 2 rikkumine eraldiseisvalt uuendamise sätete alusel. Ringkonnakohtu otsuse rakendamine loob õiguslikult põhjendamatu olukorra, kus sisuliselt peaks jõusse jääma otsus, mille osas haldusakti andja on tuvastanud menetlusnõude olulise rikkumise. Menetluse uuendamise sätete alusel ei oleks saanud jõuda samale tulemusele, kuhu nüüd, sest esimene otsus ei vastanud selle tegemise ajal kehtivale õigusele. Asjaolu, kas detailplaneering samadel alustel uuesti kehtestatakse, ei olnud ette teada, kuna avalikustamine oli toimunud puudustega ja kõigile huvitatud isikutele polnud tagatud võimalust esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kiili Vallavolikogul oli planeerimisseadusest ja haldusmenetluse seadusest tulenevalt kohustus haldusakt kehtetuks tunnistada ilma kohustuseta menetlust uuendada.
2. OÜ Männi Arendus märgib vastuses, et asjas on vastustajaks Kiili Vallavolikogu, kuid kassatsioonkaebuse on esitanud Kiili Vallavalitsus, kes ei ole asjas ei pool ega kolmas isik. Seetõttu tuleb kassatsioonkaebus jätta menetlusse võtmata. Ka sisuliselt on kassatsioonkaebus põhjendamatu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Haldusasjas on vaidlustatud Kiili Vallavolikogu
4. mai
5. a otsus nr 24, millega tunnistati kehtetuks Männi 12 kinnistu ja riigi maa osa detailplaneeringu kehtestamise otsus. Ringkonnakohus rahuldas OÜ Männi Arendus kaebuse ja tühistas otsuse nr
7. OÜ Männi Arendus leiab, et kuivõrd kassatsioonkaebuse on esitanud Kiili Vallavalitsus, on tegu kaebusega omavalitsusorgani poolt, kes ei ole asjas ei pooleks ega kolmandaks isikuks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 ning
8. septembril
9. a Kiili Vallavolikogu poolt kinnitatud Kiili valla põhimääruse § 39 lg 4 p 5 kohaselt esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid vallasekretär. Sellest tulenevalt võib vallasekretär kohtus esindada ka valla organeid. Asja materjalide kohaselt on käesolevas kohtumenetluses algusest peale asjas vastustajaks loetud vaidlusaluse otsuse vastu võtnud Kiili Vallavolikogu. Kohtumenetluses on vastustaja esindajana osalenud ning seisukohad esitanud Kiili vallasekretär. Vallasekretär on allkirjastanud ka kassatsioonkaebuse. Üksnes asjaolust, et kassatsioonkaebus on esitatud Kiili Vallavalitsuse blanketil, ei tulene, et tegu on asjas pooleks või kolmandaks isikuks mitteoleva omavalitsusorgani kaebusega. Nii vastustaja seisukohad varasemas menetluses kui ka kassatsioonkaebuse on esitanud Kiili valda kohtus esindamiseks pädevust omav isik. Seega tuleb kassaatoriks lugeda Kiili Vallavolikogu.
10. Halduskolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas puudus vallal kaalutlusõigus.

§ 64

lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Sellist kohustust käesoleval juhul seadusest ei tulene. Planeerimisseadus reguleerib planeeringu kehtetuks tunnistamist üksnes olukorras, kus kohalik omavalitsus või planeeritava maaala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (PlanS § 27 lg 1). PlanS § 18 lg-d 6 ja 7 sätestavad küll kohustuslikud nõuded planeeringu avalikule väljapanekule, ent ei näe nende rikkumisel ette kohustust planeeringu kehtetuks tunnistamiseks. Seega toimub planeeringu kehtetuks tunnistamine muudel juhtudel haldusmenetluse seaduse kohaselt ning ringkonnakohus on õigesti leidnud, et planeeringu kehtestanud vallavolikogul oli

§ 64lg 2 alusel planeeringu kehtetuks tunnistamise osas kaalutlusõigus.

Seejuures tuli kaalumisel arvestada ka

§-ga 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. 14. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et planeeringut kehtestava otsuse kehtetuks tunnistamisel oleks kassaator pidanud tagama OÜ Männi Arendus õigused, eelkõige

§ 40lgst 1 tuleneva õiguse olla ära kuulatud.

Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole

§ 58

valguses alust väita, et OÜ Männi Arendus ära kuulamata jätmine enne otsuse nr 24 vastuvõtmist ei saanud asja otsustamist mõjutada, sest detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustamisel oli vastustajal ulatuslik kaalutlusruum. Kassaator on iseenesest õigesti märkinud, et Riigikohus on korduvalt avalikkuse kaasatuse põhimõtte mittejärgimisel tühistanud planeeringu kehtestamise otsuseid. Kolleegium on varasemates lahendites rõhutanud avalikkuse tõhusa kaasamise olulisust planeerimismenetluses ning selgitanud, et planeerimisotsustele omase ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on isikute õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses võrreldes tavapärase haldusmenetlusega suurem roll (vt nt

1. mai
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-08, p 12,
3. veebruari
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 6). Samuti on kolleegium asunud seisukohale, et erinevaid huve arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamiseni kui planeerimismenetluse ühe eesmärgini jõudmiseks on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda (vt
5. novembri
6. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 16). Ka halduskohus ja ringkonnakohus rõhutasid menetlusreeglite erilist tähendust planeerimismenetluses. Huvitatud isikute ja avalikkuse kaasamise olulisusest ei tulene haldusorganile absoluutset kohustust menetlusreeglite rikkumise tõttu detailplaneering kehtetuks tunnistada olukorras, kus detailplaneeringu kehtestamist pole tähtaegselt vaidlustatud. Võrreldes juhtudega, kus detailplaneering tühistatakse isiku nõudel eelnimetatud rikkumise tõttu kohtu poolt või vaidemenetluses, võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt olla menetluslikel rikkumistel väiksem kaal, sest arvestada tuleb detailplaneeringu kehtimajäämisest huvitatud isiku õiguste ja tema võimaliku usalduse kaitse kohustusega (

§-d 66 ja 67). Detailplaneeringut endapoolse vea tõttu kehtetuks tunnistades ei saa haldusorgan tugineda üksnes avalikkuse kaasamise põhimõtte olulisusele. Esmalt tuleks kohases menetluses selgitada, kas detailplaneering rikub üldse kaasamata jäänud isikute huve. OÜ Männi Arendus ja algselt kaasamata jäetud isikute ärakuulamine enne otsuse nr 24 vastuvõtmist oleks võinud asja sisulist otsustamist mõjutada. 15. Lisaks eeltoodule tuleb otsust nr 24 ka kaalutluste puudumise tõttu pidada materiaalselt õigusvastaseks. Eespool p-st 14 tulenevalt on vastustaja detailplaneeringu kehtestamisel tehtud menetlusvigu üle tähtsustanud, jättes kaebaja õiguste ja huvidega arvestamata. Sellega on vastustaja rikkunud

§ 4

lg-s 2 sätestatud kaalutlusreegleid (oluliste asjaolude ja põhjendatud huvide kaalumise kohustust). Asjaolu, et kohtumenetluse ajal on detailplaneering sisuliselt samal kujul kehtestatud, ei muuda otsust nr 24 õiguspäraseks, vaid pigem sisendab kahtlust, et algse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine toimus läbimõtlematult. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium Kiili Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ Männi Arendus palub jätta menetluskulud Kiili Vallavolikogu kanda. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei ole OÜ Männi Arendus esitanud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt ei mõisteta kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmisel menetluskulusid välja. Seega tuleb menetluskulud kassatsiooniastmes jätta poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann