Obsah (5)

§ 46§ 24§ 84§ 92§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-38-11 9. juuni

§ 46

lg 1 p 5 kohaselt õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kui kaebuse esitajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Lemminkäinen Eesti AS märkis ringkonnakohtu istungil, et hankija otsuse õiguspärasuse küsimus on põhimõttelist laadi ja apellandi huvi on seotud menetluskuludega. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vaidlustuse esitanud Lemminkäinen Eesti AS-l, samuti kaebuse esitanud Arco Ehitus OÜ-l ja Wesico Project OÜ-l põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks; c)

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Samuti tuleb tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Kuna Lemminkäinen Eesti AS ei pea vastaspooltele menetluskulusid hüvitama, jäävad Arco Ehitus OÜ ja Wesico Project OÜ menetluskulud nende endi kanda. Lemminkäinen Eesti AS põhjendatud menetluskuluks halduskohtus oli 345,92 eurot ja ringkonnakohtus 640 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Lemminkäinen Eesti AS määruskaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega tühistati vaidlustuskomisjoni otsus, ning mõista välja menetluskulud OÜ-lt Loo Vesi. Määruskaebuse põhjendused: a) ringkonnakohtu määruse põhjendustest ei nähtu aluseid ega põhjendusi vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.

§ 24

lg 1 p 4 ja § 46 lg 1 p 5 andsid ringkonnakohtule küll aluse kohtumenetluse lõpetamiseks ja halduskohtu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid neist sätetest ei tulene kohtule õigust vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks või vaidlustuskomisjonis toimunud vaidlustusmenetluse lõpetamiseks;

1. b)kohus ei lahendanud asja sisuliselt. Hankija tunnistas oma otsused kehtetuks pärast vaidlustuskomisjoni otsust. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise tagajärjeks on muu hulgas asjaolu, et Lemminkäinen Eesti AS kaotab õigusliku aluse saada tagasi vaidlustuse esitamisel tasutud ja vaidlustuskomisjoni otsusega hankijalt välja mõistetud riigilõiv summas 10 000 kr;
2. c)ringkonnakohus on tühistanud sisuliselt õige vaidlustuskomisjoni otsuse ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kuna puudub norm olukorra lahendamiseks, tuleks analoogia kohaselt kohaldada RHS § 129 lg-t 4. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks puudus ringkonnakohtul igasugune õiguslik alus. Analoogse vaidluse lahendas Riigikohtu halduskolleegium 9. märtsi 2011. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-91-10. Ka selles asjas lõpetas kolleegium menetluse, sest hankija tunnistas riigihanke kehtetuks. Kolleegium tühistas alama astme kohtute lahendid, kuid jättis tühistamata vaidlustuskomisjoni otsused. Ka TsMS § 431 lg-st 2 ei tulene, et kohus võiks menetlust lõpetades tühistada kohtuvälises menetluses tehtud lahendeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Määruskaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu määrust üksnes osas, millega ringkonnakohus otsustas tühistada vaidlustuskomisjoni otsuse. Ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud ülejäänud osas, sh osas, mis puudutab haldusasjas menetluse lõpetamist. 8. Määruskaebuses leitakse põhjendatult, et käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2011. a otsusega lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-91-10. Viidatud asjas rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluse ajal tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks. Käesolevas asjas rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluse ajal tunnistas hankija vaidlustatud otsuse kehtetuks. Tuleb tõdeda, et vaatamata sarnastele asjaoludele ei tühistanud kolleegium asjas nr 3-3-1-91-10 koos menetluse lõpetamisega vaidlustuskomisjoni otsust. Samas ei asunud kolleegium ka seisukohale, et vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks puuduks sarnastes asjades alus. Seega ei ole ringkonnakohtu määrus käesolevas asjas kolleegiumi seisukohtadega vastuolus. 9.

§ 24

lg 1 p 4 ja § 46 lg 1 p 5 eesmärk on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise korral vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, muu hulgas selleks, et nendes väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Asjas nr 3-3-1-91-10 rõhutas kolleegium, et riigihanke vaidlustes tuleb

§ 24lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis.

Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub aga hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). 10. Kui hankija on hankemenetluse ajal tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud, jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale (RHS § 122 lg 3 p 5). Samas ei reguleeri riigihangete seadus

§ 24lg 1 p 4 kohaldamise tagajärgi vaidlustuskomisjoni otsuse suhtes.

Tulenevalt RHS § 127 lg-st 41 ei jõustu vaidlustuskomisjoni otsus kohtumenetluse ajal, kui pool või kolmas isik esitab kaebuse halduskohtule. RHS § 122 lg 3 p 5 ja § 127 lg 41 ning

§ 24

lg 1 p 4 mõttega oleks vastuolus, kui vaidlustuskomisjoni otsus jõustuks olukorras, kus riigihanke vaidluses lõpetatakse menetlus vaidlustatud hankija otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu. Kolleegium on seisukohal, et õigusselguse tagamiseks ei ole

§ 24

lg 1 p 4 kohaldamisel piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks. Säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada.

1. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et käesolevas asjas kuulub analoogia korras kohaldamisele RHS § 129 lg
2. RHS § 129 lg 4 esimene lause sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija sama seaduse § 117 lg-s 2 nimetatud otsuseid. RHS § 129 lg 4 esimese lause eesmärk on kaitsta sõlmitud hankelepingu kehtimajäämist. Vaidlustuskomisjoni otsus ei ole hankelepingu õiguslikuks aluseks. Seetõttu puudub vajadus kaitsta vaidlustuskomisjoni otsuse kehtivust põhjusel, et sõlmitud on kehtiv hankeleping.
3. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise tagajärjel ei ole vaidlustajal alust nõuda hankijalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. See asjaolu ei tähenda aga, et vaidlustuskomisjoni otsus tuleks jätta tühistamata. Menetluse lõpetamise tõttu puudub selgus, kas vaidlustuskomisjon rahuldas vaide põhjendatult. Erinevalt halduskohtule esitatud kaebuselt tasutud riigilõivust (

§ 84

lg 4 p-st 4) ei näe riigihangete seadus taolistes olukordades ette ka vaidlustuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Lemminkäinen Eesti AS palub mõista OÜ-lt Loo Vesi välja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu 388,26 eurot. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata (

§ 92lg 1).

Teised menetlusosalised ei ole kuludokumente esitanud. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse (

§ 90lg 2 teine lause).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann