← Eesti

3-1-1-53-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-53-11 Määruse kuupäev

  1. juuni 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi Väärteoasi V.-H. R.-i karistamises KarS § 218 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus väärteoasjas nr 4-10-3828 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.-H. R.-i kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. juuni 2011, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON Jätta V.-H. R.-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  6. jaanuari
  7. a kiirmenetluse otsusega karistati V.-H. R.-i KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 360 krooni selle eest, et ta võttis
  8. jaanuaril 2010 Pärnu MAXIMA kaupluse müügisaalist erinevaid kaupu 494 krooni 90 sendi väärtuses ja möödus nendega kassadest, jättes kaupade eest tasumata.
  10. oktoobril
  11. a esitasid V.-H. R. ja tema kaitsja vandeadvokaat Heldur Otti Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist ja täitemenetluse kohest peatamist. Kaebuse kohaselt ei pannud V.-H. R. talle süüksarvatud tegu toime ja tõenäoliselt kasutas keegi tundmatu isik väärteomenetluses V.-H. R.-i identiteeti. V.-H. R. sai tema suhtes tehtud otsusest teada alles kohtutäituri saadetud täitmisteatest.
  12. Pärnu Maakohtu
  13. oktoobri
  14. a määrusega peatati kohtuvälise menetleja otsuse täitmine.
  16. novembril 2010 alustas Lääne Ringkonnaprokuratuur KarS § 1572 tunnustel kriminaalmenetlust, kontrollimaks V.-H. R.-i poolt kriminaalmenetluse alustamise avalduses esitatud väidet, et
  17. jaanuaril 2010 MAXIMA kaupluses varguse toime pannud isik esines V.-H. R.-ina ja esitas kohtuvälisele menetlejale V.-H. R.-i isikuandmed.
  19. märtsil 2011 kriminaalmenetlus prokuratuuri loal lõpetati. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgiti, et käekirjaekspertiisi tulemina koostatud eksperdiarvamuse kohaselt on allkirja kiirmenetluse otsusel, nagu ka allkirjad menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tõenäoliselt kirjutanud V.-H. R.. Lisaks osutati määruses, et ka kaks väärteoasja menetlenud politseiametnikku tundsid V.-H. R.-i ära kui varguse toime pannud isiku. Seega on välistatud, et
  20. jaanuaril 2010 pani varguse toime keegi tuvastamata isik, kes esines V.-H. R.-ina.
  21. Pärnu Maakohtu
  22. märtsi
  23. a määrusega jäeti V.-H. R.-i ja tema kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Kohus märkis, et eksperdiarvamuse ja tunnistajate ütlustega on ümber lükatud kaebuse esitajate identiteedipettuse väide. Järelikult sai menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse kätte juba
  24. jaanuaril 2010, mistõttu
  25. oktoobril 2010 esitatud kaebus ei ole VTMS § 114 lg 3 kohaselt tähtaegne. Alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub.
  26. Pärnu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse V.-H. R. ja tema kaitsja H. Otti, kes taotlesid määruse tühistamist ja seda, et V.-H. R.-ile tagatakse õigus kohtulikule menetlusele.
  27. Tallinna Ringkonnakohtu
  28. aprilli
  29. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on kogutud tõenditele tuginedes põhjendatult tuvastanud, et V.-H. R. sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte
  30. jaanuaril
  31. Selle otsuse peale kaebuse esitamise viimane päev oli
  32. veebruar
  33. Kaebus esitati aga alles
  34. oktoobril 2010, s.t mittetähtaegselt. Seega jättis maakohus õigesti kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  35. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V.-H. R.-i kaitsja vandeadvokaat H. Otti, kes taotleb nii ringkonnakohtu
  36. aprilli
  37. a kui ka maakohtu
  38. märtsi
  39. a määruste tühistamist ja Pärnu Maakohtu kohustamist selleks, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale sisuliselt läbi vaadataks. Samuti taotleb kaitsja maakohtu ja ringkonnakohtu määruste täitmise peatamist. Määruskaebuses leitakse, et ehkki väärteomenetluse seadustik ei võimalda ringkonnakohtu
  40. aprilli
  41. a määrust vaidlustada, on käesoleval juhul kaebus siiski lubatav, sest rikutud on V.-H. R.-i põhiseaduslikku õigust kaitsta end kohtus talle esitatud süüdistuse vastu. Menetlusalust isikut ei ole kohtuistungil ära kuulatud ja tal ei ole võimaldatud viibida kohtumääruse aluseks olevate kriminaalmenetluses kogutud tõendite uurimise juures. V.-H. R.-il puudub muu tõhus võimalus oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Kaitsja väidab jätkuvalt, et V.-H. R. ei saanud kohtuvälise menetleja otsust kätte
  42. jaanuaril
  43. Samuti puuduvad kohtulikult kontrollitud tõendid selle kohta, et V.-H. R.-il oleks puutumus temale etteheidetava väärteoga.
  44. Vastuses määruskaebusele leiab kohtuväline menetleja, et maakohus kontrollis eelmenetluses kaebuse esitamise õiguslikke aluseid piisava põhjalikkusega ja mõlemad kohtud on oma järeldusi põhistanud ning need põhistused on lugejale jälgitavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, maa- ja ringkonnakohtu määrused aga muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  45. V.-H. R.-i kaitsja vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu
  46. aprilli
  47. a määrust, millega vaadati V.-H. R.-i ja tema kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu
  48. märtsi
  49. a määruse peale sisuliselt läbi, kuid jäeti rahuldamata. VTMS § 198 sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata.
  50. Riigikohus saaks V.-H. R.-i kaitsja määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui VTMS §-s 198 ette nähtud edasikaebepiirang osutuks asjassepuutuvas osas põhiseadusvastaseks (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  51. detsembri
  52. a määrus asjas nr 3-1-1-2209, p 10 ja Riigikohtu üldkogu
  53. mai
  54. a otsus asjas nr 3-1-1-88-07, p 46). Käesoleva väärteoasja asjaolud ei anna aga kolleegiumi hinnangul alust järelduseks, et VTMS § 198 on põhiseadusega vastuolus. Seega tuleb kaitsja määruskaebus jätta läbi vaatamata.
  55. Kolleegium märgib, et V.-H. R.-ile oli seadusega tagatud võimalus enda karistamine KarS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada. Selleks tulnuks tal VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja jooksul esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja
  56. jaanuari
  57. a otsuse peale. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaja kehtestamine ei ole käsitatav PS § 15 lg-st 1 tuleneva kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse riivena. Kaitsja väite, et V.H. R. ei saanud kaebust esitada, sest
  58. jaanuaril 2010 ei antud kohtuvälise menetleja otsust kätte mitte V.-H. R.-ile, vaid V.-H. R.-i identiteeti kasutanud tundmatule isikule, on nii esimese kui ka teise astme kohus ümber lükanud. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebusest tuleneva seisukohaga, et V.H. R.-i ja tema kaitsja kaebuse tähtaegsust puudutavate tõendite hindamiseks pidi maakohus korraldama kohtuistungi. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse tähtaegsust, sh kaebetähtaja ennistamise põhjendatust, eelmenetluses. Eelmenetlus on kirjalik. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on võimalik kaebusele lisada tõendid, mis kinnitavad kaebuse tähtaegsust või kaebetähtaja möödalaskmise põhjuse mõjuvust. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamine kirjalikus menetluses võib riivata PS § 24 lg-s 2 ette nähtud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, ent käesoleva väärteoasja puhul ei saa seda riivet pidada ebaproportsionaalseks. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.