RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-30-11 13. juuni 2011 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann I. V. (V.) kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse nr 12.2-3/8397-14 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-922 I. V. määruskaebus Kirjalik menetlus 1. Rahuldada määruskaebus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist puudutavas osas. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus haldusasjas nr 3-10-922. 3. Saata asi uueks lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas. 5. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 8. jaanuari 2010. a korraldusega nr 12.2-3/8397-14 I. V. tasuma sama maksu- ja tollikeskuse 2. detsembri 2009. a korralduse nr 12.23/8397-8 täitmata jätmise eest sunniraha 5000 kr. I. V. vaie 8. jaanuari 2010. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks jäeti Maksu- ja Tolliameti 5. märtsi 2010. a vaideotsusega rahuldamata. 2. I. V. esitas 9. aprillil 2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksu- ja tollikeskuse 8. jaanuari 2010. a korralduse tühistamiseks. 20. aprillil 2010 esitas kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt takistas kaebuse postitamist üks päev varem kaebaja halb tervislik seisund, mis ei võimaldanud minna postiasutusse. 5. aprillil 2010 pöördus kaebaja perearsti poole. Kaebajal oli kõrge palavik, lihasevalu ja kõhulahtisus. Perearst määras ambulatoorse ravi ja uue vastuvõtu 12. aprilliks 2010. 3. Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2010. a määrusega jäeti kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetati haldusasja menetlus. Määruse kohaselt on perearsti tõendiga tõendatud, et kaebaja pöördus arsti vastuvõtule 5. aprillil 2010 ning et tal oli palavik, peavalu, kõhulahtisus ja lihasevalu. Teada ei ole, millal kaebaja tervenes. Kaebus on koostatud hiljemalt 7. aprillil ja saadetud postkontorist 9. aprillil. Kaebaja suutis end kahe päevaga haigusest koguda sedavõrd, et koostas kohtule kaebuse. Seega oli kaebaja tervislik seisund halb, kuid mitte selline, et kaebuse postitamine või elektrooniline edastamine oleks seadnud tema tervise ohtu. Seega oli kaebajal kaebuse esitamine küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik. 4. I. V. esitas 15. septembril 2010 määruskaebuse, milles ta palus halduskohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega ennistada kaebetähtaeg. Määruskaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada täitemenetlus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebaja halva tervisliku seisundi tõttu suuteline minema postiasutusse, et postitada kaebust tähtaegselt, s.o päev varem. Kaebajal oli peavalu, kõhulahtisus, tugev lihasevalu ja kõrge palavik ning voodist tõustes oli liikumine raskendatud. Sellises seisundis autojuhtimine ja postiasutusse sõitmine oleks olnud ohtlik nii kaebajale endale kui ka teistele liiklejatele. Kaebajal ei ole kodus arvutit ning kaebuse elektrooniline edastamine ei olnud seega võimalik. Kaebaja ei koostanud kaebust ise, vaid oli selle koostamise tellinud. Samas ei olnud ta andnud enda esindamiseks volikirja. Kaebus oli valmis 7. aprillil 2010, kuid kaebaja ei olnud võimeline sellele järele sõitma. Maksu- ja tollikeskus on kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod kaebajat sellest teavitamata ning tehes kaebajale võimatuks nii riigilõivude tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste vahendite kasutamise. 5. Tallinna Halduskohtu 23. septembri 2010. a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole kaebaja tõendanud, et sunniraha tasumisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu või et tal puuduksid pärast seda igapäevaseks eluks vajalikud rahalised vahendid. Kaebaja ei ole põhistanud, et sunniraha tasumisel tekiksid talle kohtumenetluse ajal pöördumatud tagajärjed. Sunniraha summas 5000 kr ei saa üldjuhul pidada sedavõrd suureks summaks, et selle tasumine oleks töötavale isikule üle jõu käiv. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ka taotluselt riigilõivu tasumata jätmise tõttu. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused:
- a)kaebuse tähtaegne esitamine polnud objektiivselt takistatud;
- b)kaebaja poolt haiguse põhistamiseks esitatud arstitõendist ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik seisund kaebetähtaja lõpul ning kuivõrd kaebus on kuupäevastatud 7. aprillil 2010, saab sellest järeldada, et kaebaja tervislik seisund oli sedavõrd paranenud, et ta sai kaebust koostada. Sellest järelduvalt oli võimalik ka kaebuse tähtaegne postitamine postiasutuse kaudu või elektrooniliselt;
- c)kaebetähtaja ennistamise taotluses ei väidetud, et haigestumine kaebajal kaebuse koostamist takistanud oleks ja et kaebuse koostas muu isik, kellel puudus volitus kaebaja nimel kaebuse kohtule esitamiseks. Määruskaebuse üldsõnalisus ei võimalda kaebuse koostamise tellimist kontrollida. Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja on kaebuse ise koostanud. Kui kaebaja viis kaebuse koostamise lõpule 7. aprillil 2010, pidid hiljemalt selleks ajaks olema taandunud kaebaja väidetud tervisehäire sümptomid. Seetõttu pole usutav, et kaebaja tervislik seisund takistas tal korraldada kaebuse kohtule edastamist hiljemalt 8. aprillil 2010. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. I. V. määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja peatada täitemenetlus järgmistel põhjustel:
- a)ringkonnakohtu seisukoht, et perearsti poolt väljastatud tõendist ei nähtu, milline oli kassaatori tervislik seisund kaebetähtaja lõpul, st kas isiku tervislik seisund takistas teda tõendis märgitud tähtajal menetlustoiminguid sooritamast, on väär. Kassaator ei ole ise tõendi väljaandja ega saa vastutada arsti poolt välja antud tõendi jm puuduste eest;
- b)ringkonnakohtu arvamus, et "07.04.2010 pidid hiljemalt selleks ajaks olema taandunud kaebaja väidetud tervisehäire sümptomid", on meelevaldne. Ringkonnakohus ei ole pädev andma arsti asemel hinnangut kassaatori tervislikule seisundile, seda enam, et on ise viidanud asjaolule, et perearsti välja antud tõendist viimast ei nähtu;
- c)kaebaja ei koostanud kaebust ise. Kaebuses oli viide, et kaebaja esitab menetluskulu nimekirja. Tõendusmaterjal on lisatud määruskaebusele;
- c)ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et maksuhaldur on kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod kaebajat teavitamata, tehes tal võimatuks nii riigilõivude tasumise kui ka igapäevaseks eluks vajalike rahaliste vahendite kasutamise. Kaebaja palus peatada täitemenetluse. Ringkonnakohus on rikkunud head haldustava. 8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
- a)asja materjalidest ei nähtu objektiivseid takistusi, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kaebaja sai juba 5. aprillil 2010 perearsti poole pöördudes teada, et tema tervislik olukord ei pruugi võimaldada tal kaebust tähtaegselt esitada. Seetõttu pidi ta juba siis kaaluma erinevaid variante Maksukonsultandi UÜ koostatud kaebuse kättesaamiseks ja selle saatmiseks halduskohtule. Ta võinuks paluda kaebuse postitamist või allkirjastamist kaebuse koostajalt, tunnistades hiljem volituse olemasolu, või pöörduda lähikondsete poole;
- b)esitatud arstitõend ei tõenda takistusi menetlustoimingute tegemiseks 8. aprillil 2010. Kuna kaebusele ei olnud võimalik järele minna, pidi kaebuse koostanud õigusteadmistega isikule olema selge, et kaebust ei esitata tähtaegselt. Õigusteadmistega isik pidi teadma, et esialgset kaebust on hiljem võimalik täiendada ja parandada. Kaebaja on möönnud, et ta oli teadlik kaebuse esitamise tähtajast;
- c)kaebaja väide kaebuse koostamise tellimise kohta jäi kahes kohtuastmes paljasõnaliseks. Kohus ei pidanud kontrollima, millal ja kelle poolt on kaebus tegelikult koostatud. Kaebuse esitamine oli raskendatud, kuid mitte võimatu;
- d)ringkonnakohus ei pidanud andma hinnangut täitemenetluse peatamise taotluse kohta. Halduskohus märkis 15. aprilli 2010. a määruses, et asi võeti menetlusse tähtaja küsimuse lahendamiseks. Ringkonnakohtus sai olla vaidlus sama küsimuse üle. Asjas, milles ei ole veel lõplikku kohtulahendit kaebuse tähtaegsuse küsimuses, ei olnud ringkonnakohtul kohustust võtta seisukohta täitemenetluse peatamise taotluse osas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kaebaja samasisulist määruskaebuse lahendas kolleegium 18. aprilli 2011. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-18-11. Kolleegium jääb nimetatud määruses toodud põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid käesolevas asjas täielikult korrata. 10. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas jätab kolleegium määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 601 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebetähtaja ennistamist puudutavas osas rahuldab kolleegium määruskaebuse ning tühistab ringkonnakohtu määruse kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu, mis võisid kaasa tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse ebaõige lahendamise, ning saadab määruse tühistatud osas uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Tähtaja ennistamise taotlust ei saa jätta rahuldamata üksnes kahtlusele tuginedes. Kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks oleks kohtud HKMS § 16 lg 2 teise lause ja § 25 lg 2 kohaselt pidanud koguma tõendeid või tegema kaebajale ettepaneku tõendite esitamiseks. 11. HKMS § 90 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kautsjon tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann