RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-28-11 16. juun

) § 1361 lg 1. Maksuhaldur põhjendas loa andmise vajadust sellega, et vahetult pärast kontrollakti väljastamist võõrandas P. Katsefan talle kuulunud kinnisvara (korteriomandi Tallinnas ja elamumaa Kiili vallas) oma emale Nadežda Katsefanile. Kinnistusregistri andmetel puudub P. Katsefanil kinnisvara. Kuigi õiguslikult on korteri uueks omanikuks Nadežda Katsefan, siis faktiliselt kasutab endine omanik ka pärast korteri omandiõiguse üleminekut korterit seal elamiseks edasi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 rakendamine pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib osutuda võimatuks, kui Nadežda Katsefan võõrandab omakorda hetkel tema omanduses oleva vara isikule, kes ei ole võlgniku lähikondne, st on heauskne omandaja asjaõigusseaduse (AÕS) § 56¹ tähenduses, või P. Katsefan vaidleb maksuotsusele vastu ja taotleb selle täitmise peatamist, mis tingib maksuotsuse jõustumise edasilükkumise ja TMS § 188 lg-s 2 nimetatud enam kui kuuekuulise täitemenetluse alustamisega viivitamise. Nimetatud kinnisvaraga tehtud tehingute ainsaks eesmärgiks oli maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramisest kõrvalehoidmine. Kuivõrd mootorsõiduki turuhind ei ole ilmselt samas suurusjärgus maksuhalduri nõudega ja P. Katsefanil puuduvad muud registrisse kantud varad, siis on vajalik kohaldada

§ 130

lg 1 p 5¹ alusel hüpoteegi seadmist.

§ 130

sõnastusest ei tulene, et kinnisasi, millele hüpoteek seatakse, peab kuuluma maksukohustuslasele, kes ei ole maksuvõlga tasunud. Kinnisvara, millele hüpoteegi seadmiseks luba taotletakse, ning maksukohustuslase vahel peab esinema seos. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lõiget 1 ei saa tõlgendada

§ 130lg 1 punkti 51 kitsendavana.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas
2. novembri
3. a määrusega asjas nr 3-09-2566 PMTK taotluse osaliselt. Halduskohus andis loa taotleda P. Katsefanile kuuluvale mootorsõidukile käsutamise keelumärke seadmist, kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks kohus luba ei andnud. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) õige on küll PMTK seisukoht, et kinnisvara võõrandamisega on P. Katsefan teinud tehingu, mis võib tulevikus kahjustada võlausaldajate huve, kuid kohtuliku hüpoteegi seadmiseks soovitud varale ei ole õigusliku alust. Õiguslik alus ei tulene

§ 130lg 1 p-st 51 ning Ts

MS § 378 lõikes 1 sätestatud menetlusõigusnormi ei saa tõlgendada materiaalõigusnormi kitsendavalt; 2) halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ei ole eraldi sätestatud hagi (kaebuse) tagamise abinõude kohaldamiseks loa andmise korda. Seetõttu tuleb kohaldada sätet, mis reguleerib TsMS-s ettenähtud hagi tagamise abinõude kohaldamist halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kui hagi tagamise abinõu on sätestatud TsMS §-s 378 lõikes 1, mille kohaselt saab kohtulikku hüpoteeki seada üksnes kostjale (mitte kolmandale isikule) kuuluvale kinnisasjale.

sätetest tuleneb küll maksuhalduri õigus täitetoimingute tegemisel taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, kuid see ei tähenda, et maksuhalduril on õigus taotluse esitamiseks kinnisasjale, mis on kantud kinnistusraamatus asjaõiguslepingu alusel kolmanda isiku nimele, kes ei ole konkreetse maksumenetluse subjekt. Vastasel juhul sekkuks maksuhaldur otseselt omandiõigussuhetesse ja piiraks intensiivselt isiku omandiõigust, kes ei ole seotud maksumenetlusega. 4. PMTK esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse osas, millega jäeti andmata luba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotlemiseks. Eksisteerivad alused loa andmiseks. On tõenäoline, et loa andmata jätmisel osutub hilisem otsuse sundtäitmine võimatuks. Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kinnisasjale peab kinnisasi kuuluma maksukohustuslasele. N. Katsefan ei ole küll maksumenetluses menetlusosaline, kuid tal on maksumenetlusega puutumus. N. Katsefan on P. Katsefani lähedane ning maksumenetluses on maksuhaldur korduvalt pöördunud teabe saamiseks tema poole. Kohus ei ole arvestanud avaliku huviga ning on põhjendamatult eelistanud üksikisiku huve. Riigi õiguste tagamine ajutise meetme kohaldamisega kaalub üles üksikisiku omandiõiguse piiramise. Ebaõige on tõlgendada TsMS § 378 lg-t 1 kitsendavalt, see ei oleks seadusandja mõttega kooskõlas. Samuti ei selgu halduskohtu määruse põhjendustest, kuidas võiks täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlemiseks loa andmine ja kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistutele tuua kaasa N. Katsefani olukorra halvendamise kuni täitetoimingute tegemiseni.

§ 130lg 1 p 5¹ grammatiline ning teleoloogiline tõlgendus välistab loa andmisest keeldumise Ts

MS § 378 lg 1 alusel. Vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult

§ 1361

koostoimes

§ 130lg 1 p-ga 51 kohaldamist.

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. veebruari
3. a määrusega PMTK määruskaebuse ja tühistas halduskohtu määruse osas, millega PMTK taotlus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et

§ 136

¹ ei näe maksuhaldurile ette erinevaid aluseid halduskohtult loa saamisel täitetoimingute tegemiseks võrreldes

§ 130

lõikest 1 tulenevate alustega, mida maksuhaldur saab kohaldada ilma halduskohtu loata pärast maksuvõla kindlakstegemist ja maksu tasumiseks antud tähtaja möödumist selle võla sissenõudmisel. Maksuhalduri taotluse saab rahuldada juhul, kui maksuvõla sissenõudmisel oleks maksuhalduril õigus maksuvõla tagamiseks taotleda maakohtult maksukohustuslase poolt kolmandale isikule võõrandatud kinnistule hüpoteegi seadmist.

§ 130lg 1 p-st 5¹, AÕS § 363 lg-st 1, Ts

MS § 378 lg 1 p-st 1 ning TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt oleks maksuvõla sissenõudmisel võimalik maksuhalduril nõuda kohtuliku hüpoteegi seadmist tagasivõitmiseks esitatud hagi tagamise abinõuna ka kinnisasjale, mille tagasivõitmist maksuhaldur saab taotleda. Käesoleval juhul ei ole maksuvõlg muutunud sissenõutavaks, mistõttu tagasivõitmise nõude TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

§ 136

¹ lg 1 on erinormiks TMS § 187 lõike 2 suhtes selles osas, et see lubab tagasivõitmise nõude esitamist

§-s 136¹ nimetatud tingimuste esinemisel ka sellise maksuvõla täitmise tagamiseks, mida pole veel määratud. Seetõttu võis maksuhaldur taotleda ka N. Katsefanile võõrandatud kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmist. Halduskohus ei sea ise kohtulikku hüpoteeki, vaid annab maksuhaldurile loa selle taotlemiseks kohases menetluses. Hüpoteegi seab maakohus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. N. Katsefan esitas
2. juunil 2010 määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta jõusse halduskohtu määrus. Määruskaebuse esitaja ei olnud kohtumenetlusse kaasatud, kohtumääruseid talle kätte ei toimetatud. Ringkonnakohtu määrusest sai kaebaja teada
3. juunil
4. Loa andmine riivab N. Katsefani omandiõigust ning kaebajal on subjektiivse õiguse rikkumist võimaldava kohtumääruse vaidlustamiseks kaebeõigus.

§ 136

¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 5¹ ei võimalda maksukohustuse tagamise eesmärgil kolmanda isiku varale hüpoteeki seada. Sellist õigust ei sätesta ka asjaõigusseaduse § 363. TsMS § 378 lg 1 kohaselt saab kohtuliku hüpoteegi seada üksnes kostja kinnisvarale,

§ 130lg 1 p 5¹ ei sätesta maksuhaldurile hüpoteegi seadmise osas erikorda.

Ringkonnakohus ei ole kontrollinud, kas maksuhalduri valitud toiming oli vajalik ja asjakohane (

§ 136lg 2 p 4).

1. PMTK palub jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kaebus ei ole tähtaegne. Kaebaja sai ringkonnakohtu määrusest teada
2. juunil 2010, määruskaebuse esitas aga
3. juunil
4. Määruskaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg oli seega möödunud ning kaebus mittetähtaegne. Kaebeõiguse kontrollimisel tuleb lähtuda esialgse õiguskaitse regulatsioonist ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12² lg 5 kohaselt puudus kaebajal ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohtu määrus on õiguspärane ning selle muutmiseks puudub alus. Riigikohtule
5. mail 2011 esitatud täiendavas seisukohas jäi PMTK oma seisukohtade juurde ja leidis, et kuna haldusasjas nr 3-3-1-50-10 jäi analoogne määruskaebus läbi vaatamata, siis tuleb ka N. Katsefani määruskaebus jätta läbi vaatamata.
6. Riigikohtu halduskolleegium peatas
7. oktoobri
8. a määrusega nr 3-7-1-3-385 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise Riigikohtu üldkogu lahendini haldusasjas nr 3-3-150-
9. Riigikohtu halduskolleegiumi
10. aprilli
11. a määrusega uuendati asja menetlus ja võeti määruskaebus menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Nadežda Katsefan on vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu
13. veebruari
14. a määruse, millega kohus andis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks 1 500 000 krooni suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist kinnistusregistri registriossa nr 11524802 kantud kinnistule, mille asukohaks on Kiili vald, Sookaera küla, ja registriossa nr 3883901 kantud kinnistule, mille asukohaks on Tallinn, Ümera 25-49A. Mõlema kinnisasja omanikuna on kinnistusregistrisse kantud Nadežda Katsefan.
15. HKMS § 74¹ lg 3 kohaselt võib määruskaebuse ringkonnakohtu määrusele esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. PMTK ei ole vaielnud vastu määruskaebuse esitaja väitele, et ringkonnakohtu määruse sai ta kätte
16. juunil
17. Küll aga leiab loa taotleja, et kaebus ei ole tähtaegne seetõttu, et see on esitatud
18. juunil. Määruskaebuse esitamise viimaseks päevaks oli
19. aasta
20. juuni (laupäev). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel tuleb lugeda kaebuse esitamise viimaseks päevaks esmaspäev,
21. juuni
22. Seega on määruskaebus Riigikohtule esitatud tähtaegselt.
23. Kolleegium ei nõustu PMTK seisukohaga, et kaebeõiguse kontrollimisel tuleb kohaldada esialgse õiguskaitse regulatsiooni (HKMS § 12²) ning et seetõttu puudub N. Katsefanil ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks kaebeõigus. Kohtumääruse, millega kohus andis loa täitetoimingu tegemise taotlemiseks, vaidlustamise kord on reguleeritud HKMS §-des 30 ja 74¹ ning seetõttu ei ole alust esialgse õiguskaitse regulatsiooni kohaldamiseks.
24. Riigikohtule määruskaebe korras edasikaebamist reguleerib HKMS § 741 lg 1, mis sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 30 lg 2 p 2 alusel ei ole isikul, kelle suhtes on halduskohus teinud

§ 136

¹,

§ 130

lg 1 p 51 ja HKMS § 29 alusel hüpoteegi seadmiseks loa andmise määruse, õigust esitada selle määruse peale kaebust ringkonnakohtule. Kuna isikul, kelle suhtes haldustoiminguks luba anti, ei ole halduskohtu määruse vaidlustamiseks kaebeõigust, siis ei saa esineda HKMS § 60¹ lg 1, § 74¹ lg 1 ja § 74² ning TsMS § 695 alusel edasikaebeõigust ka ringkonnakohtu määruse peale.

1. Käesoleva asja asjaolud erinevad üldkogu otsuse nr 3-3-1-50-10 aluseks olevatest asjaoludest ning üldkogu ei ole avaldanud oma seisukohta edasikaebeõiguse puudumise põhiseaduspärasuse kohta käesoleva asjaga sarnastes asjades. Käesolevas asjas keeldus halduskohus täitetoimingu tegemise taotlemiseks loa andmisest ja selle andis ringkonnakohus. Luba anti kolmanda isiku, mitte potentsiaalse maksukohustuslase omandis oleva vara suhtes ja puudutatud isikut kohtumenetlusse ei kaasatud ning tema arvamust ei küsitud.
2. Määruskaebuse esitaja on soovinud realiseerida PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigust kaevata enda kohta tehtud kohtuotsuse peale edasi kõrgemalseisvale kohtule. Kuigi PS § 24 lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtuotsus", mis viitab üksnes sisuliste lahendite (otsuste) osas edasikaebeõigusele, hõlmab edasikaebeõiguse esemeline kaitseala ka kohtumääruseid. Nii on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium käsitlenud PS § 24 lg 5 esemelisse kaitsealasse kuuluvana näiteks hagi tagamata jätmise kohtumäärust kui kohtuotsust laiemas mõttes (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-07, p 18). Määrus, millega antakse luba taotleda täitetoimingu tegemist, ei ole käsitatav kohtumenetluse üksikküsimust lahendava määrusena, vaid halduskohus kontrollib, kas vastava taotluse esitamise ja kohtuliku hüpoteegi seadmise alused on täidetud või mitte. Seetõttu ei ole loa andmise määrus käsitatav menetlusliku määrusena, vaid sisulise lahendina ja kuulub samuti PS § 24 lg 5 esemelisse kaitsealasse.
5. Põhiseaduse § 24 lg-st 5 ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt ka Riigikohtu
6. juuli
7. a määrus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). PS § 24 lg-s 5 sisaldub lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida saab piirata seadusega ning edasikaebeõiguse esemelise kaitseala alla paigutub eelkõige õigus esimese astme kohtus tehtud lahendi peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule (vt Riigikohtu üldkogu
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 36). Edasikaebeõiguse tuum on, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus (vt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-10, p 16).
12. Kolleegium kahtleb, kas HKMS § 60¹ lg 1, § 74¹ lg 1 ja § 74² ning TsMS § 695 tulenev edasikaebeõiguse piirang ka määruse suhtes, millega esmakordselt antakse täitetoimingu tegemise taotlemiseks luba, on PS § 24 lg-ga 5 kooskõlas. Kohtusüsteemi efektiivsuse ning täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise võimalikult kiire otsustamise vajadus ei õigusta kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtu määruse vaidlustamise piiramist olukorras, mil loa taotluse esitamiseks andis halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohus. Puudutatud isikut ei kaasatud menetlusse ei haldusega ringkonnakohtus. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hüpoteegi seadmine pärast halduskohtult või ringkonnakohtult loa saamist ei toimu tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete kohaselt ehk hüpoteegi saab seada halduskohtu lahendi alusel (vt ka Riigikohtu üldkogu
13. märtsi
14. a otsus asjas nr 3-3-1-50-10, p 45) ning isikul puudub õigus nõuda hiljem kohtuliku hüpoteegi seadmise õigsuse kontrollimist tsiviilkohtumenetluses. Loa andmisega piiratakse oluliselt puudutatud isiku omandiõigust.
15. Kuna kohtuasja lahendamine eeldab kolleegiumi hinnangul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist, annab asja läbivaatav kohtukoosseis halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 11 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann