3-1-1-55-11

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil osalenud isikud 3-1-1-55-11 15. juuni 2011 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Väärteoasi B karistamises liiklusseaduse § 7462 lg 1 järgi Viru Maakohtu 13. jaanuari 2011. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-10-1114 Ida Prefektuur 8. juuni 2011, suuline menetlus Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 13. jaanuari 2011. a kohtuotsus B väärteoasjas liiklusseaduse § 7462 lg 1 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida Prefektuuri 16. märtsi 2010. a otsusega karistati B-d liiklusseaduse (LS) § 7462 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut (1800 krooni) selle eest, et ta ei kasutanud ajavahemikel 23.-26. ja 28.31. jaanuar ning 3.-7., 10.-14. ja 16.-17. veebruar 2010 mootorsõidukile Scania R92ML registrimärgiga XXX XXX paigaldatud sõidumeerikut nõuetekohaselt ega kandnud salvestuslehele käsitsi vajalikke andmeid. Samuti lõpetas B 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehele 22. jaanuaril ja 1., 9. ning 15. veebruaril 2010 alustatud salvestamise hiljem kui 24 tunni möödudes. Sellega rikkus B Euroopa Ühenduste Nõukogu 20. detsembri 1985. a määruse nr 3821/85 (edaspidi EMÜ määrus nr 3821/85) artiklis 15, LS § 204 lg-s 11 ja liikluseeskirja §-s 71 sätestatud nõudeid. 2. Ida Prefektuuri otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Paul Paas, kes taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja märkis, et kuigi LS § 203 lg 7 kohaselt peab juht, kes töötab töö- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, täitma LS §-s 203 sätestatud nõudeid, ei rakendu LS § 203 isiklike sõitude korral. B ei teostanud väärteootsuses viidatud ajal vedu ühegi lepingu alusel, mistõttu ei pidanud ta ka sõidumeerikut kasutama. 3. Viru Maakohtu 13. jaanuari 2011. a otsusega kaebus rahuldati. Kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus märkis, et B ei 3-1-1-55-11 kasutanud sõidukit ärilisel eesmärgil, vaid vedas puitaluseid vanemate maakodusse kütteks ja aitas sugulastel-tuttavatel erinevaid esemeid transportida, mistõttu teda ei saa karistada. Mitteärilisel eesmärgil tehtava veo korral sõidumeerikut kasutama ei pea. Nimelt ei kohaldata tulenevalt EMÜ määrust nr 3821/85 asendava Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15. märtsi 2006. a määruse nr 561/2006 (edaspidi EÜ määrus nr 561/2006) art 3 p-st

1. h)määrust veo korral, mille puhul on tegemist kaupade mitteäriliseks veoks kasutatava sõidukiga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas Ida Prefektuur kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu EÜ määruse nr 561/2006 art 3 p-le h), mille kohaselt ei ole sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastatud sellised kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavad sõidukid, mille täismass on üle 7,5 tonni. Et aga kohus on tuvastanud, et B veoki täismass oli 17 tonni, pidi B kasutama sõidumeerikut vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Maakohus tuvastas, et B kasutas 17 tonnise täismassiga veokit, kuid ei teinud seda ärilisel eesmärgil. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2011. a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-9-11 on märgitud, et juhul kui kasutatava sõiduki täismass ületab 7,5 tonni, on tulenevalt EÜ määruse nr 561/2006 artikli 3 p-st
2. h)sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ka siis, kui veol ei ole ärilist eesmärki. Hoolimata sellest on maakohus siiski käeolevas asjas leidnud, et sõidumeeriku kasutamine ei olnud kohustuslik. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohus eksis LS § 204 lg 11 ja § 7462 lg 1 rakendamisel ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 1 tähenduses, mistõttu kriminaalkolleegium tühistab maakohtu otsuse. 6. Asja uuel arutamisel tuleb ka silmas pidada, et sama menetlusalust isikut on karistatud erinevate tegude toimepanemise eest ühe ja sama väärteokoosseisu järgi kahes erinevas väärteomenetluses (väärteoasi nr 4-10-297 - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-11 ja käesolev väärteoasi nr 4-10-1114 - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-55-11). KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks, mistõttu isikut võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. jaanuari 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-106-04). 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu 13. jaanuari 2011. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg Jüri Ilvest Hannes Kiris 2