RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-11 Otsuse kuupäev
- juuni 2011 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüdistuses KarS § 3981 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
- kriminaalasjas nr 1-09-18627 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Toomas Tooli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, Karoly Kirberi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
- mai 2011, suuline menetlus Istungil osalenud isikud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt, Toomas Tooli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Karoly Kirberi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik veebruari
- a otsus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a otsus Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüdistuses KarS § 3981 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks.
- Määrata AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt kassatsioonimenetluses Toomas Toolile osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 2 500 eurot (kaks tuhat viissada eurot) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Toomas Tooli kasuks.
- Määrata Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid poolt kassatsioonimenetluses Karoly Kirberile osutatud õigusabi mõistlikuks suuruseks 1 457,14 eurot (üks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja neliteist senti) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Karoly Kirberi kasuks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Toomas Tooli ja Karoly Kirberit süüdistati selles, et N.T andis M. T. volitatud esindajana ajavahemikul 14.-
- juuli 2008 AS S Kauplemise maaklerile K. Kirberile tehingukorraldused müüa M. T.-ga seotud AS S esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes järjest madalama hinnaga, eesmärgiga viia AS A aktsia turuhind alla hinnataset 0,56 eurot. Nende tehingukorralduste alusel müüs K. Kirber M. T. AS S esindajakontol olevaid AS A aktsiaid Tallinna Börsil järgnevalt:
- juulil 2008 225 334 aktsiat, keskmise hinnaga 0,6107 eurot;
- juulil 2008 3 727 aktsiat, keskmise hinnaga 0,62 eurot;
- juulil 2008 24 000 aktsiat, keskmise hinnaga 0,59 eurot;
- juulil 2008 1 000 aktsiat, keskmise hinnaga 0,6 eurot;
- juulil 2008 175 000 aktsiat, keskmise hinnaga 0,58 eurot ja
- juulil 2008 36 500 aktsiat, keskmise hinnaga 0,57 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega panid K. Kirber ja N.T süüdistuse kohaselt kaastäideviijatena toime KarS § 3981 lg 1 järgi kvalifitseeritava turumanipulatsiooni: eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingukorralduse ja tehingu tegemise finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil. Sellise kavatsetud mõjutamise tulemusel viidi avalikkus (börsil kauplejad) eksimusse AS A aktsia tegeliku turuväärtuse osas ja AS A aktsia hind langes
- juulil 2008 börsipäeva lõpul 0.55 euroni. Silmas pidades N.T jätkuvat huvi omandada AS-s A suurosalust ning kõiki N.T, M. T. ja OÜ F poolt tehtud tehinguid AS A aktsiatega kogumis, puudus süüdistuses toodud müügitehingutel õigustatud põhjendus ning tehingud ei vastanud turu tunnustatud tavale.
- Maakohus mõistis N.T ja K. Kirberi õigeks. Kohtu arvates ei surutud süüdistuses märgitud ajavahemikul AS A aktsia hinda stabiilselt väärtusest 0,62 eurot väärtuseni 0,55 eurot, kuna juba varem oli AS A aktsia hinnas kõikumisi alla 0,6 euro. Seega ei viinud süüdistatavad AS A aktsia hinda tavapäratule või kunstlikule tasemele ega hoidnud seda tavapäratul või kunstlikul tasemel. N.T oli aktiivselt börsil osaleja, kes andis teiste seas ka süüdistuses märgitud ajavahemikul AS A aktsiaga seotud tehingukorraldusi. Investorina oli ta ühel hetkel huvitatud nende aktsiate ostust, kuid hinnates järgmisel hetkel ettevõtte perspektiivi, pidas õigemaks aktsiatest loobuda. Seega tegutses N.T lähtuvalt enda majanduslikest huvidest ja ta ei pidanud võimalikuks, et tema tegevuse tulemusel AS A aktsia hind langeb. On tõendatud, et K. Kirber tegi süüdistuses nimetatud ajavahemikul AS A aktsiatega tehinguid ka N.T tehingukorralduste alusel, kuid ta tegi seda oma oskuste ja kogemuste piires parimal võimalikul viisil. Kohus leidis, et N.T andis korraldusi õiguspäraste tehingute tegemiseks, milleks on igaühel võõrandamatu õigus. Aktsiatega börsil kauplemisel nende hind kõigubki. Kuna aga tegu, s.o kauplemine oli õiguspärane, siis ei saanud kauplemise tagajärjena kujunenud hind olla ebaseaduslik. Ei ole tuvastatud, et just N.T tehingukorralduste alusel tehtud tehingud oleksid AS A aktsia hinna alla surunud, sest nende aktsiatega kauplesid sel ajal teisedki investorid ja turg oli üldises languses.
- Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör, kes taotles N.T ja K. Kirberi süüditunnistamist, ja mõlema süüdistatava kaitsjad, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist kaitsjatasude hüvitamise osas.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a otsusega tühistati maakohtu otsus K. Kirberile ja N.T-le õigusabikulude hüvitamise osas. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, muus osas jättis aga maakohtu otsuse muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Riigikohtule kassatsiooni Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja maakohtule või ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
- Kassatsioonile esitasid vastused N.T kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. Kirberi kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik. Kaitsjad taotlevad ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist ning kassatsioonimenetlusega seotud kulude hüvitamist kaitsealustele.
- Riigikohtu istungil toetas prokurör kassatsiooni ja leidis, et vaatamata kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisele on võimalik kriminaalasi kassatsioonimenetluses sisuliselt läbi vaadata. Prokuröri seisukohta kriminaalasja sisulise läbivaatamise võimalikkuse osas toetasid ka kaitsjad. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Järgides KrMS § 19 lg-s 1 sisalduvat nõuet arutas ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni korras kolmest ringkonnakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus. Tulenevalt KrMS § 342 lg-st 1 ja § 306 lg-st 3 kirjutavad kohtuotsusele alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtukoosseisu kuuluva isiku poolt kohtuotsuse allkirjastamata jätmise loeb KrMS § 339 lg 1 p 6 kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohtu
- veebruari
- a otsuse allkirjastanud üksnes kaks, mitte aga kolm kohtunikku. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kõnealuse kohtuotsuse ja kassatsioonimenetluse poolte seisukohti käsitlemata saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks.
- N.T kaitsja esitas Riigikohtu istungil taotluse kaitsealuse poolt kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude, s.o 4 257,60 euro (sh käibemaks) hüvitamiseks. Ka K. Kirberi kaitsja taotles kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist, kuid 1 457,14 euro (sh käibemaks) suuruses summas. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalkolleegium märgib, et olukorras, kus Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi prokuröri kassatsiooni alusel, tühistab ringkonnakohtu otsuse kriminaal-menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks, tuleb süüdistatavale hüvitada mõistliku suurusega menetluskulud, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel kassatsioonimenetluses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-09, p 61;
- septembri
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22 ja
- juuni
- a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-11, p-d 18 ja 19). Kolleegiumi hinnangul on kassatsioonimenetluses N.T poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 2500 eurot, mis tuleb süüdistatavale hüvitada. K. Kirbery poolt kaitsjale makstud tasu peab kolleegiumi mõistlikuks ja see tuleb süüdistatavale hüvitada täies ulatuses. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.