RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Eesti

"Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema kord" (määrus nr 129) § 12 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei saa

§ 8

lg 6 järgi kontserni kuuluvad taotlejad kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul. AS Ekseko kuulub kontserni. HK Scan OYJ-le kuuluvad tütarettevõtjatena AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg. AS Rakvere Lihakombinaat tütarettevõtjaks on AS Ekseko. AS Tallegg on kontserni kuuluva taotlejana saanud

1. a taotlusvoorus investeeringutoetusi 6 717 988 kr ja
2. a taotlusvoorus 1 105 312 kr, kokku 7 823 300 kr, mis on programmperioodi maksimaalne toetussumma kontserni kohta. AS Ekseko esitas PRIA
3. märtsi
4. a käskkirjale vaide, mis jäeti
5. mai
6. a vaideotsusega nr 13-4/76 rahuldamata.
7. AS Ekseko esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA
8. märtsi
9. a käskkiri nr 13-6/558 ja kohustada PRIA-t rahuldama taotlus või see uuesti läbi vaatama, kuna: 1)

§ 8

lg-t 6 tuleb tõlgendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidest ja konkurentsiõigusest lähtuvalt; 2) sätestatud piirangut ei sisalda ükski Euroopa Liidu õigusakt; 2) AS Ekseko ja AS Tallegg ei ole üks majandusüksus. Nende omanik ei ole sama isik ja äriühingutel on erinevad emaettevõtted. AS Ekseko tegeleb sigade kasvatamise ja elusloomade müügiga, mistõttu ei tegutse AS Ekseko ja AS Tallegg samal kaubaturul; 3)

§ 8

lg 6 tõlgendamine ei saa lähtuda äriseadustikust (ÄS); 4) PRIA kohtles AS-i Ekseko ebavõrdselt võrreldes teiste seakasvatajatega; 5) määrus nr 129 § 8 lg 6 on vastuolus Euroopa Liidu õigusega; 6) kui

§ 8

lg 6 ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega või annab ministrile laiaulatusliku vabaduse piirangu kehtestamisel, tuleb kohtul kontrollida, kas nimetatud säte on kooskõlas põhiseadusega; 7) PRIA ei ole käskkirja piisavalt põhjendanud ja ta rikkus ärakuulamisõigust.

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. novembri
3. a otsusega asjas nr 3-10-1632 kaebuse, tühistas PRIA
4. märtsi
5. a käskkirja nr 13-6/558, kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning mõistis PRIA-lt AS Ekseko kasuks välja menetluskulud 10 250 kr. Kohus leidis, et: 1)

§ 8lg-ga 6 kehtestatud piirang ei sisaldu Euroopa Liidu õigusaktides.

Nõukogu

1. septembri
2. a määruse nr 1698/2005 "Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta" (nõukogu määrus 1698/2005) kohaselt aitab maaelu arengutoetus kaasa põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele.

§ 8

lg-t 6 tuleb tõlgendada, lähtudes Euroopa Liidu õigusest ja arvestades põllumajanduspoliitika eesmärke; 2)

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirang peab vältima olukorda, kus toetatakse ühte majandusüksust. AS Ekseko ja AS Talleggi puhul on tegemist kahe eraldi majandusüksusega, kus omanik on erinev isik ja äriühingutel on erinevad emaettevõtted. AS Tallegg ja AS Ekseko vahel ei toimu konkurentsi, kuna nad tegutsevad erinevatel kaubaturgudel. AS Ekseko taotluse rahuldamine ei too kaasa konkurentsimoonutust. Tegemist ei ole kontserni kuuluvate äriühingutega ja

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirangut ei saa kohaldada; 3) puudub vajadus analüüsida võrdse kohtlemise põhimõtte väidetavat rikkumist, kuna iga investeeringutoetuse taotlejat tuleb käsitada iseseisva taotlejana ja hinnata tema vastavust toetuse saajate nõuetele. Kuna kaebaja suhtes ei ole kohaldatav

§ 8

lg 6, ei ole vaja hinnata nimetatud sätte võimalikku vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega, "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" (arengukava) sätetega, ettevõtlusvabaduse piiramisega ja põllumajandusministri pädevusel piirangu kehtestamisel; 4) PRIA ei ole kuulanud ära AS Ekseko esindajaid ega nõudnud täiendavaid selgitusi. Sellega on PRIA rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-t 1; 5) vaidlustatud haldusakt on arusaadav ja kontrollitav ning vastab HMS § 55 ja § 56 nõuetele.

1. PRIA palus apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata.
2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
3. märtsi
4. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Ekseko kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus leidis, et: 1) igale liikmesriigile eraldatakse Euroopa Liidu vahenditest toetusi konkreetses summas, millest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks. ELÜPS § 455 lg 2 andis ministrile õiguse otsustada, kuidas toimub taotluste rahuldamine ja millistele kriteeriumitele peab taotleja vastama. Seetõttu oli põllumajandusminister õigustatud vastu võtma määrust nr 129; 2)

§ 8

lg 6 kohaselt ei saa kontserni kuuluvad taotlejad kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul. Kuna kontserni määratlus ei tulene teistest õigusaktidest, oli PRIA õigustatud kohaldama äriseadustikku. AS Ekseko ja AS Tallegg puhul on tegemist ühe majandusüksusega. Kuna AS Ekseko kuulub oma emaettevõtte AS Rakvere Lihakombinaat kaudu HK Scan OYJ-sse, kuhu kuulub ka AS Tallegg, on tegemist ühte kontserni kuuluvate ettevõtetega.

§ 8

lg 6 eesmärk on vältida olukorda, kus toetused koonduksid väheste ettevõtjate kätte, millega neil oleks võimalik saavutada konkurentsieelis; 3) ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna puuduvad sellised asjaolud, mille kohta oleks kaebajalt tulnud küsida täiendavat selgitust, tõendit või vastuväidet; 4) haldusakti andmisel ei ole haldusmenetluse seaduse nõudeid rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. AS Ekseko palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2011. a otsuse ja jätta muutmata Tartu Halduskohtu 29. novembri 2010. a otsuse asjas nr 3-10-1632. Kassaator väidab, et: 1)

§ 8

lg-s 6 sätestatud kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu õigusega; 2) ELÜPS § 455 lg 2 ei loo õiguslikku alust kontsernipiirangu kehtestamiseks. Isegi kui säte sellise võimaluse loob, oleks see Euroopa Liidu õigusega vastuolus; 3) kuna kõik meetmemäärused ei sisalda kontsernipiirangut, koheldakse kontserne ebavõrdselt; 4)

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirang ei ole proportsionaalne; 5) äriseadustik ei reguleeri konkurentsivaldkonda. Kassaator ja AS Tallegg ei tegutse samal kaubaturul. Kontserni kuulumine ei too automaatselt kaasa konkurentsiolukorra halvenemist.

§ 8lg 8 tagab sama eesmärgi, mis § 8 lg 6.

Ringkonnakohus tõlgendas

§ 8

lg-t 6 ja äriseadustikku koostoimes, mis on ebaõige; 6) kontserni kuulumine ei tähenda veel õiguste kuritarvitamist toetuse taotlemisel ja saamisel; 7) kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja arengukavaga; 8) PRIA rikkus ärakuulamisõigust, kuna kassaatoril puudus võimalus esitada enda seisukoht AS-le Tallegg antud toetuse, konkurentsiolukorra ja piirangu Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta; 9) ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi. Ringkonnakohtu põhjendus, et vahendid on piiratud, ei ole asjakohane. Kohtuotsus on vastuoluline ÄS § 6 rakendamise ja kontsernipiirangu osas. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta, et kontsernipiirang on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga ning arengukavaga. 7. PRIA kirjalikku seisukohta ei esitanud. 8. Kaasatud isik Põllumajandusministeerium on seisukohal, et

§ 8

lg 6 on nõukogu määrusega 1698/2005 kooskõlas, kuna: 1) arengukava meetme 1.4 (põllumajandusettevõtete ajakohastamine) üldeesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine. Alameetme 1.4.2 (investeeringud loomakasvatusehitistesse) spetsiifiline eesmärk on konkurentsivõime suurendamine; 2) toetuse maksimaalse suuruse kehtestamine on vajalik selleks, et vältida toetusraha koondumist üksikute ettevõtjate kätte. Maaelu arengu edendamisse suunatud vahendid on piiratud ressurss; 3) alameetme 1.4.2 eesmärgiks on nõukogu määruse 1698/2005 art 4 lg 1 p a kohaselt aidata kaasa põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele. Üksikute konkurentsivõimeliste ettevõtjate põlistamise asemel tuleb tähelepanu pöörata kogu valdkonna ühtlasele ja stabiilsele arendamisele, et panna laiapõhjaline alus konkurentsivõimelisele ja jätkusuutlikule sektorile. Toetusrahade koondumine üksikute ettevõtjate kätte annab neile põhjendamatu konkurentsieelise Toetuse maksimaalse summa kehtestamisel aga puuduks sügavam mõte, kui toetuste andmisel ei vaadeldaks taotlejate omavahelisi seoseid. Sel juhul oleks toetusrahade koondumine väheste isikute kätte võimalik sõltumata kehtestatud piirmääradest; 4) nõukogu määruse nr 1698/2005 art 5 lg 2 kohaselt peab EAFRD ja liikmesriikide poolt antav abi olema kooskõlas ühenduse tegevuste, poliitika ja prioriteetidega. Konkurentsipoliitika on üks Euroopa Liidu poliitikatest. Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleb nii põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava riigiabi partnerettevõtteid ja nendega seotud ettevõtteid käsitada toetuse määramisel ühe majandusüksusena. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on ettevõtja majandusüksus ka siis, kui see koosneb õiguslikult mitmetest füüsilistest või juriidilistest isikutest; 5) Euroopa Liidu kaasrahastatavate toetuste seotust konkurentsiküsimustega on analüüsinud ka Riigikohus 19. detsembri 2006. a otsuses nr 3-3-1-80-06; 6) Euroopa Komisjon kiitis arengukava heaks. Kuivõrd arengukava peatüki 5.2 kohaselt on põllumajandusministril õigus kehtestada investeeringumeetmete kohta maksimaalne toetussumma, võib järeldada, et Euroopa Komisjon on selle lugenud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevaks; 7) Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisega seonduvates küsimustes annab lõplikke seisukohti siiski Euroopa Kohus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Esmalt analüüsib kolleegium vaidlustatud käskkirja õiguspärasust siseriikliku õiguse kontekstis (I). Seejärel analüüsib kolleegium

§ 8lg 6 vastavust Euroopa Liidu õigusele (II).

Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (III). I 10. PRIA jättis AS Ekseko loomakasvatusehitise investeeringutoetuse taotluse rahuldamata, kuna

kõik nõuded ei olnud täidetud.

§ 8

lg 6 sätestab, et kontserni kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta toetust rohkem kui 7 823 300 kr programmperioodi jooksul. Seega

§ 8

lg 6 rakendamiseks tuleb tuvastada, kas taotleja kuulub kontserni ja kas kontserni kohta on toetust makstud sätestatud summa ulatuses. 11. Kassaator on seisukohal, et

§ 8lg-s 6 sätestatud mõiste "kontsern" sisustamisel ei saa lähtuda äriseadustikust.

Kolleegium leiab, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, määruses nr 129 ja "Eesti maaelu arengukavas 2007-2013" (arengukava) ei ole "kontserni" mõistet sisustatud. Riigikohtu halduskolleegium märkis õigusmõiste sisustamise kohta

1. mai
2. a otsuses nr 3-3-112-11 (p 11) järgmist: "Õiguskorras on tavapärane, et ühes seaduses avamata mõistet sisustatakse selle seaduse kaudu, milles see mõiste on avatud. Vaid juhul, kui on alus eeldada, et seadust, milles mõiste on jäetud avamata, peab mõistma teisiti kui seadust, milles see mõiste on avatud, tuleb tunnistada esimese seaduse autonoomset mõistekasutust ja lähtuda sellest, et see seadus kasutab määratlemata õigusmõistet." Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud

(redaktsiooni kehtivuse lõpp

1. augustil 2010) seletuskirjas ei ole avatud kontserni mõistet ega selgitatud kontsernipiirangu eesmärki. Põllumajandusminister võttis
2. augusti
3. a määrusega nr 87 vastu uue "Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra" (määrus nr 87), mille § 20 lg-ga 3 tunnistati määrus nr 129 kehtetuks.

ja määruse 87 reguleerimisalad kattuvad (

§ 1ja määruse nr 87 § 1).

Ka määruse nr 87 § 8 lg-s 6, sarnaselt

§ 8lg-ga 6, on sätestatud samas sõnastuses kontsernipiirang.

Kuigi

seletuskirjas ei ole avatud kontsernipiirangu mõiste sisu ja eesmärki, on seda tehtud määruse nr 87 seletuskirjas: ""Äriseadustiku" § 6 lõike 1 lause 2 kohaselt on emaettevõtja tütarettevõtjaks ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjal üksinda või koos emaettevõtjatega. Eesti õigus tunnustab ka välismaa äriühinguid. Kuigi "Raamatupidamise seaduse" kohaselt kajastatakse kontserni ettevõtteid raamatupidamislikult ühtse majandusüksusena, on "Äriseadustikust" tulenevalt kontserni kuuluvad ettevõtjad siiski eelkõige iseseisvad äriühingud. Vaatamata sellele, et kui emaettevõtja omab asukohamaad näiteks Soomes ja tütarettevõtjad asuvad Eestis, tuleb neid käsitleda kontsernina. Kui taotleja on saanud toetust kontserni liikmena olles, siis juhul, kui toetuse saaja hiljem enam ei kuulu kontserni, ei saa kontsern rohkem toetust, kui tema (kontserni) liikmed on eelarveperioodi jooksul toetust saanud kontserni liikmena olles." Kolleegium on seisukohal, et puudub alus eeldada, et

§ 8lg-s 6 kasutatud kontserni mõistet peab sisustama teisiti kui äriseadustikus.

Seda kinnitab ka argument, et määruse nr 87 seletuskirjas on kontserni mõiste sisustatud otseselt äriseadustiku kontserni mõistega. Kui õigusnormi andja on õigusnormi uue redaktsiooni vastu võtnud samas sõnastuses ja seletuskirjas mõiste sisustanud ning selgitanud õigusnormi eesmärki, võib eeldada, et õigusnormiandja hilisem tahe pole erinev tema varasemast tahetest. Eeltoodu tõttu tuleb ka

§ 8

lg-s 6 sätestatud kontserni mõistet sisustada äriseadustikus antud legaaldefinitsiooniga. 12. Äriseadustiku § 6 lg 1 sätestab: "Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga." Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni (ÄS § 6 lg 3). Vaidlus puudub selles, et äriseadustiku mõttes on AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg HK Scan OYJ tütarettevõtjad ning AS Ekseko AS Rakvere Lihakombinaat tütarettevõtja. Ühtlasi ei vaielda selle üle, et AS Tallegg sai 2008 taotlusvoorus investeeringutoetusi 6 717 988 kr ja 2009 taotlusvoorus 1 105 312 kr, kokku 7 823 300 kr. Kolleegium on seisukohal, et kuna AS-ga Ekseko ühte kontserni kuuluv AS Tallegg on saanud toetust 7 823 300 kr programmperioodi jooksul, ei vasta AS Ekseko

§ 8lg 6 nõudele.

Seetõttu on PRIA jätnud taotluse õiguspäraselt rahuldamata

§ 12lg 4 alusel.

13. AS Ekseko on seisukohal, et PRIA rikkus ärakuulamisõigust, kuna ta ei andnud võimalust esitada endapoolseid väiteid. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Kolleegium märgib, et HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise korral. Seetõttu oli PRIA-l HMS § 40 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kohustus AS Ekseko ära kuulata. HMS § 40 lg 1 üldreeglist sätestab HMS § 40 lg 3 erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üks selline erand on sätestatud HMS § 40 lg 3 p-s 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ärakuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nimetatud sättele tugines PRIA ka kohtumenetluses. AS Ekseko taotles maaelu arengu toetust ja esitas PRIA-le vormikohase kirjaliku avalduse. Vaidlus puudub selles, et PRIA tugines taotlusele ja andmetele, millest nähtus, et AS-ga Ekseko äriseadustiku mõttes samasse kontserni kuuluv AS Tallegg oli investeeringutoetusi saanud 7 823 300 kr. Asjaolu, et AS Ekseko kuulub äriseadustiku mõttes kontserni, pidi olema teada ka AS-le Ekseko.

§ 8lg-s 6 sätestatud nõue oli mõistetav ja selge ning PRIA-l puudus kaalutlusõigus.

AS Ekseko ei väida seda, et PRIA oleks kaldunud taotluses esitatud andmetest kõrvale, mis tingiks täiendava vajaduse lisaandemete saamiseks. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et PRIA jättis käesolevas asjas õiguspäraselt HMS § 40 lg 3 p 2 alusel AS Ekseko ära kuulamata.

1. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on piisavalt põhjendatud ja vastab HMS §-des 55 ja 56 sätestatud haldusakti nõuetele. Kolleegium nõustub kohtute sellise järeldusega, kuna vaidlustatud käskkiri vastab vorminõuetele ja on põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et PRIA jättis AS Ekseko taotluse õiguspäraselt rahuldamata. II
3. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel on oluline küsimus ka see, kas

§ 8lg 6 vastab Euroopa Liidu õigusele.

1. Riigikohtu istungil olid nii kassaatori kui ka PRIA esindajad seisukohal, et tegemist on siseriikliku õiguse tõlgendamisega, mistõttu puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsust küsida. Kolleegium ei nõustu väitega, et tegemist on pelgalt siseriikliku õiguse tõlgendamisega, kuna vaidlusaluse piirangu Euroopa Liidu õigusele vastavuse hindamisel tuleb tõlgendada ka Euroopa Liidu õigust.
2. Kuigi Euroopa Liidu õiguse lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul, tuleb ka Riigikohtul

§ 8lg 6 tõlgendamisel Euroopa Liidu õigust kohaldada.

Asjakohase Euroopa Kohtu praktika kohaselt puudub viimase astme siseriiklikul kohtul eelotsuse taotlemise kohustus, kui on olemas Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika või liidu õiguse õige kohaldamine on nii ilmselge, et ei jää mingit võimalust mõistlikuks kahtluseks, kuidas esitatud küsimust lahendada (vt Euroopa Kohtu

1. oktoobri
2. a otsus kohtuasjas 283/81: CILFIT, EKL 1982, lk 3415, p-d 13-16 ja 21).
3. Maaelu arengu toetuste ühine õigusraamistik on sätestatud nõukogu määrusega 1698/
4. Komisjoni
5. detsembri
6. a määrusega nr 1975/2006 on kehtestatud nõukogu määruse 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollmenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta. Ühtlasi on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate toetuste kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestatud komisjoni
7. detsembri
8. a määrusega nr 1974/
9. Siseriiklikult on nõukogu määruse 1698/2005 art-te 15 ja 16 alusel koostatud arengukava, millega rakendatakse maaelu arengu strateegiat läbi erinevate meetmete. Arengukava meetme 1.4 (põllumajandusettevõtete ajakohastamine) alameede 1.4.2 käsitleb investeeringuid loomakasvatusehitistesse. Euroopa Komisjon on arengukava heaks kiitnud. ELÜPS § 454 lg 2, § 455 lg 2 alusel ja arengukava alameetme 1.4.2 rakendamiseks võttis põllumajandusminister vastu

. Seega põhineb maaelu arengu toetuse (investeeringud loomakasvatusehitistesse) maksmise õiguslik alus Euroopa Liidu õigusel, mida on siseriikliku õigusega täiendavalt reguleeritud. 20. Euroopa Liidu Kohtu andmebaasist ega ka Euroopa Liidu Teatajast ei nähtu, et Euroopa Kohus on oma varasemas praktikas nõukogu määruse 1698/2005 ja selle rakendusaktide ning siseriikliku õigusega sätestatud nn kontsernipiirangu kooskõla Euroopa Liidu õigusega selgitanud. 21.

§ 8

lg-s 6 märgitud piirangut ei ole sätestatud nõukogu määruses 1698/2005 ega ka komisjoni määrustes 1975/2006 ja 1974/

1. Ühtlasi ei ole arengukava alameetme p-s 1.4.
2. (investeeringud loomakasvatusehitistesse) märgitud piiranguid, mis puudutaksid kontserni. Arengukavas on märgitud, et alameetme 1.4.2 maksimaalseks toetuseks programmperioodi jooksul on 7 823 300 kr. Seetõttu on Euroopa Liidu õigusest tulenevale õigusele seatud siseriikliku õigusega täiendavad piirangud. 22.
3. Nõukogu määruse 1698/2005 art 5 lg 1 esimese lause kohaselt tagavad ka liikmesriigid, et EAFRD ja liikmesriikide poolt antav abi on kooskõlas ühenduse tegevuste, poliitika ja prioriteetidega. Analoogse kohustuse liikmesriigile sätestab ka sama artikli lg 7, mille kohaselt tagavad liikmesriigid EAFRD poolt finantseeritavate tegevuste vastavuse asutamislepingule ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele. Kolleegium on seisukohal, et eelmainitud art 5 lg 1 ja lg 7 loovad liikmesriigile ka aluse piiravate tingimuste kehtestamiseks, mida ei ole nõukogu määruse 1698/2005 ega selle rakendusaktides ette nähtud. Seega on ühenduse õigusega liikmesriikidele jäetud tegutsemisruum. Samas peab selline piirav tingimus olema kooskõlas määruse 1698/2005 eesmärkidega ja sätetega ja vastama ühenduse õiguse üldpõhimõtetele (vt analoogia korras Euroopa Kohtu
4. septembri
5. a otsus liidetud asjades C-181/04 kuni C-183/04: Elmeka, EKL 2006, lk I-8167, p 31 ja selles viidatud kohtupraktika), näiteks võrdse kohtlemise põhimõte ja proportsionaalsuse põhimõte. 22.
6. Nõukogu määruse 1698/2005 preambula
7. põhjenduse kohaselt on ühenduse põllumajandusettevõtete investeeringutoetuse eesmärk põllumajandusettevõtete moderniseerimine. Maaelu arengu toetus aitab kaasa põllumajanduse konkurentsivõime parandamisele (nõukogu määrus 1698 art 4 lg 1 punkt a). Toetuse suunamine põllumajandussektori konkurentsivõime parandamiseks hõlmab endas ka põllumajandusettevõtte moderniseerimist (nõukogu määrus 1698/2005 art 20 punkt b alapunkt i). Nimetatud eesmärki peab arvestama ka määruses nr 129 § 8 lg-s 6 sätestatud piirav tingimus. Konkurentsivõime parandamist tuleb vaadelda ka liidu siseturu toimimise seisukohalt. EÜ artikli 87 lg 3 punkt c (Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 3 p c) sätestab, et kui abimeede mõjutab kaubandustingimusi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, ei saa seda ühisturuga kokkusobivaks tunnistada sõltumata temaga kaasnevatest võimalikest positiivsetest tagajärgedest. Euroopa Kohus on sedastanud, et põllumajandussektorile antava abi puhul tuleks samuti lähtuda EÜ artikli 87 lg 3 punktist c (Euroopa Kohtu
8. detsembri
9. a otsus asjas C-464/09: Holland Malt BV, EKL 2010, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 50). Täiendava piirangu eesmärgiks ei ole sanktsioneerida taotleja kontserni kuulumist, vaid tagada, et toetused ei kontsentreeruks erinevate tütarettevõtete kaudu kontserni ja et seeläbi ei loodaks kontsernile riigiabi kaudu konkurentsieeliseid, mis võib kahjustada turgu ja seeläbi ka turul toimivat konkurentsi. Seetõttu tuleb konkurentsivõime parandamisel arvestada sellega, et abi ei tohi luua olukorda, et emaettevõte saaks läbi erinevate tütarettevõtete toetusi kumuleerivalt ulatuses, mis võib luua kontsernile põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kontsernil on võimalik sisesuhetes kokku leppida, kuidas toetusi taotletakse. Seega on põhjendatud arvestada abi andmisel seda, kas taotleja kuulub kontserni või mitte. 22.
10. Seetõttu on kolleegium veendunud, et

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirang jääb liikmesriikidele jäetud tegutsemisruumi piiridesse ja vastab nõukogu määruses 1698/2005 seatud eesmärkidele.

1. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et proportsionaalsuse põhimõte kuulub ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka ning selle kohaselt on nõutav, et ühenduse õigusnormidega rakendatavad meetmed oleksid vastava õigusaktiga taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik (Euroopa Kohtu
2. juuni
3. a otsus asjas C-58/08: The Queen, EKL 2010, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, p 51 ja selles viidatud kohtupraktika). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirang ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ilmselges vastuolus, kuna tegemist ei ole sobimatu meetmega ühenduse õigusega taotletava eesmärgi saavutamiseks (konkurentsivõime parandamiseks). Meede aitab tagada liidu siseturu konkurentsi. Samuti puudub alus väita, et piirang läheks kaugemale kui konkurentsivõime parandamiseks oleks tarvilik.

1. Euroopa Kohtu praktika kohaselt eeldab võrdse kohtlemise põhimõte, et isikuid sarnases olukorras ei koheldaks erinevalt ja isikuid erinevates olukordades ei koheldaks sarnaselt, välja arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (Euroopa Kohtu
2. aprilli
3. a otsus asjas C-110/03: Belgia Kuningriik, EKL 2005, lk I-2801, p 71 ja selles viidatud kohtupraktika). Kassaator ei ole toonud esile võrreldavat gruppi, kellega teda on erinevalt koheldud. Ainuüksi asjaolu, et Euroopa Liidu õiguse alusel ja EL-i vahenditest makstakse ka teisi toetusi, mille maksmisele ei ole liikmesriik sätestanud nn kontsernipiirangut, ei anna alust väita, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Eesmärgid, miks toetust makstakse, ja olukorrad on erinevad. Vaidlust ei ole selle üle, et kassaatorit on

alusel makstava toetuse raames koheldud võrdselt ja samasuguselt teiste kontserni kuuluvate sama toetuse taotlejatega. Kontserni kuuluvat ja mittekuuluvat äriühingut ei tule kohelda ühtemoodi. Seetõttu puudub käesolevas asjas alus väita, et vaidlusaluse piirangu olemasolu tingib võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kassaatori suhtes. 25. Seetõttu ei esine kolleegiumil käesoleva asja lahendamisel kahtlusi nõukogu määruse 1698 ega ka selle rakendusaktide tõlgendamise osas ning

§ 8lg-s 6 sätestatud piirangu vastavuses Euroopa Liidu õigusele.

III

1. Eeltoodust tulenevalt jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium jätab Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 93 lg 1). Kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 90 lg 2). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann