Obsah (5)

§ 711§ 1§ 9§ 372§ 2

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-2-4-2-11 Tartu, 16. juuni 2011. a Eesistuja Märt Ras

) § 372 lg 8 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Maakohtu määruse kohaselt palub hageja tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu ning sellest tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, lisatasu, päevaraha ning muud tasud ja viivised. Seega on vaja lahendada küsimus, kas hageja tuleb nimetada ametisse avaliku teenistuse seaduse alusel ja kas tal on selle seaduse alusel õigus nõuda teenistussuhtega kaasnevaid tagatisi. Isik ei saa pöörduda hagiga maakohtusse nõudega tuvastada töösuhte olemasolu riigiteenistuses avaliku teenistuse seaduse sätete alusel, kuna see on avalikõiguslik vaidlus. Kuivõrd hageja nõue ei tulene eraõigussuhtest, mida saaks menetleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ning halduskohus on varem keeldunud T. Titma kaebuse menetlusse võtmisest, taotleb maakohus Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheliselt erikogult asja lahendamiseks pädeva kohtu määramist. ERIKOGU SEISUKOHT 9. Erikogu leiab, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2011. a määrus tuleb seetõttu

§ 711lg 3 alusel osaliselt tühistada.

Samal alusel tuleb osaliselt tühistada ka Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2010. a määrus. Asi tuleb

§ 711lg 3 järgi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

1. Asja materjalidest nähtuvalt palus T. Titma halduskohtule esitatud kaebuses ja maakohtule esitatud hagis muu hulgas tuvastada, et ta on avalik-õiguslikus teenistussuhtes, ning sellest tulenevalt mõista Terviseametilt välja samata jäänud töö- ja muud tasud. Kaebuse väidete kohaselt on ainuvõimalik, et T. Titma töötab Terviseametis riigiteenistujana. Temaga ei olnud võimalik sõlmida töölepingut, sest ta ei teinud tehnilist tööd. Kuna tema töö on alalise iseloomuga, ei ole ta koosseisuväline teenistuja. Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-10-2030 kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel, leides, et halduskohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muutis halduskohtu põhjendusi osaliselt, leides, et tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Pädeva kohtu määramisel saab erikogu võtta seisukoha selle kohta, millise kohtu pädevuses on T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, puhkuse mittesaamise tuvastamiseks, avalikku teenistusse asumise ja peaspetsialisti ametikohal täiskoormusega töötamise tuvastamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks, saamata jäänud tasude maksmiseks, puhkusetasu arvutamiseks ning kahju hüvitamiseks. Selles menetluses ei kontrolli erikogu, kas ringkonnakohtu seisukoht on põhjendatud osas, millega T. Titma tuvastamistaotluse ja teenistusse nimetama kohustamise taotluse kohta esitatud kaebus tagastati ilmselge perspektiivituse tõttu. Erikogu märgib, et kohtumäärus, millega kaebus on HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastatud seetõttu, et kaebus on ilmselt perspektiivitu, ei takista sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda. Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 7, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti kohtusse (vt ka Riigikohtu
2. aprilli
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-101-08 (p 35)).
4. Ringkonnakohus nõustus ekslikult halduskohtu määruse põhjendustega osas, millega halduskohus tagastas käskkirja tühistamise, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamise, puhkusepäevade arvu teatamise ja saamata jäänud tasude nõude kohta esitatud T. Titma kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tsiviilasi vaadatakse

§ 1järgi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. Eraõigussuheteks, millest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses, on muu hulgas võlasuhe, sh töölepingust tulenev suhe.

§ 9järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud.

Halduskohtu pädevuses on HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste ja halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda kaebuse nõudest ja alusest. Praegusel juhul nõuab T. Titma Terviseameti teenistusest puudutud aja eest tasu, kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ning muid tasusid, tuginedes sellele, et pooled on avalik-õigusliku iseloomuga avaliku teenistuse suhtes. Seega väidab T. Titma, et Terviseamet rikub tema õigusi avalikõiguslikus suhtes. Sellega on T. Titma oma kaebuse eseme määratlenud avalik-õiguslikuna. Kui kaebuses väidetud avalik-õiguslikku suhet tegelikult ei eksisteeri, ei muutu vaidlus tsiviilõiguslikuks. Kaebuse aluseks oleva suhte puudumisel tuleb kaebus jätta rahuldamata, mitte tagastada. Seega ei ole töövaidluskomisjoni otsusega tuvastatul tähtsust pädeva kohtu määramisel. Halduskohtu määruse osalise tühistamise aluseks on asjaolu, et halduskohus leidis põhjendamatult, et T. Titma nõuded käskkirja tühistamiseks, töötasu vähendamise õigusvastaseks tunnistamiseks, puhkusepäevade arvu teatamiseks ja saamata jäänud tasude saamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistamise aluseks on see, et ringkonnakohus nõustus ekslikult halduskohtuga, et nende nõuete lahendamiseks ei ole halduskohtul pädevust. 12. Maakohus on avalik-õigusliku teenistussuhte ja puhkuse saamata jäämise tuvastamise ning mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise nõuete osas algatanud pädeva kohtu määramise menetluse ennatlikult.

§ 372

lg 8 kohaselt, kui kohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ja halduskohus on varem samas asjas leidnud, et see ei kuulu tema pädevusse, esitab kohus viivitamata asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks taotluse Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule, teavitades sellest menetlusosalisi. Kuna ringkonnakohus muutis haldusasjas nr 3-10-2030 halduskohtu määruse põhjendusi, ei ole praegusel juhul halduskohus avalik-õigusliku teenistussuhte tuvastamise nõude läbivaatamisest keeldunud pädevuse puudumise tõttu. Puhkuse saamata jäämise tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuet ei ole halduskohtule esitatud. Erikogu leiab, et

§ 711

lg 3 ei välista asja saatmist tervikuna pädevale kohtule, kui nõuded, milles pädeva kohtu määramise menetlus on käivitatud ennatlikult, on seotud nõuetega, milles pädev kohus on pädevuse puudumise tõttu asja lahendamisest ekslikult keeldunud. Selline tõlgendus on vajalik menetlusökonoomia tagamiseks (

§ 2

). Kuivõrd HKMS § 11 lg 7 võimaldab kaebuse esitajal pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega, mis on asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis talle tagastatud, käsitab erikogu T. Titma tuvastamisnõude ja kohustamisnõude kohta esitatud kaebust uue kaebusena. Märt Rask, Henn Jõks, Ants Kull, Ivo Pilving, Harri Salmann