Obsah (5)

§ 273§ 172§ 175§ 272§ 477

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 172 lg 1 järgi oli võimalik leping sõlmida kolmanda isiku kasuks. Hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt toimus hageja palvel raha tasumine Sanders Group Inc.-le. Hageja palus raha kanda Sanders Group Inc.-le, kuid pooltel oli selge kokkulepe, et võlasuhe tekib hageja ja kostja vahel ning ainuüksi hageja on kohustatud saadud summad tagasi maksma.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. mai
3. a otsusega hagi ja tuvastas, et kostjal on kohustus anda nõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse järgi ei ole tõendatud, et pooled sõlmisid kirjaliku laenulepingu

§ 273kohaselt.

Laenusuhte olemasolu ei ole tõendatud ka muude tõenditega. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei teki, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Eeldada tuleb, et kinnisasi vastutab üksnes omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate nõuete eest. Kande muutmiseks on AÕS § 65 lg 1 järgi vajalik isiku nõusolek, kelle õigusi kande parandamine puudutab. Kuna hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ei ole tõendatud, tuleb hageja nõue rahuldada ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks. 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20. mai 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus ei arvestanud, et kostja väidetud ülekannete tegemise ajal kehtinud

sätete kohaselt oli võimalik sõlmida leping kolmanda isiku kasuks (

§ 172

) või panna kohustuse täitmine kreeditorile siduvalt kolmandale isikule (

§ 175

). Seega oli pooltel võimalik kokku leppida, et kostja kohustuse täidab tema korraldusel kolmas isik, aga samuti, et kohustus täidetakse hageja nimetatud kolmandale isikule. Leides, et kirjaliku laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud ja raha liikumine kolmandate isikute vahel ei ole selle kohta piisavaks tõendiks, ei pööranud maakohus tähelepanu, millistes vastastikustes õigustes ja kohustustes pooled hüpoteegi seadmisel või enne seda kokku leppisid. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas kostjal on tekkinud nõudeõigus hageja vastu mingi muu õigussuhte kui laenusuhte alusel. 7. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 5. novembri 2008. a otsusega ringkonnakohtu otsuse muutmata ja hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates ei ole välistatud, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 sisaldub lisaks tagatiskokkuleppele ka laenuleping. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad vormistasid

§ 272lg 3 järgi laenulepinguks hageja varasema võimaliku võla kostjale.

Kui kostja tõendab laenulepingu olemasolu, pöördub mh ümber tõendamiskoormus ja hageja peab omakorda tõendama, et laenulepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. Seega on tõendamiskoormus poolte vahel jagatud. AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vajalik tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende rahalist suurust. Küll tuleb need selgeks teha hüpoteegiga koormatud kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kohustuseks, mis vormistati ümber laenulepinguks, võis

§ 272

lg 3 järgi olla nii lepinguline kui ka lepinguväline kohustus (nt alusetult omandatud vara väljaandmise kohustus

§ 477

lg 1 järgi).

§ 172

lg 1 järgi võis kokku leppida kohustuse täitmise kolmandale isikule ja anda kolmandale isikule ka kohustuse täitmise nõude. H. Gelštein ja/või temaga seotud Scandinavian Steel AB ning hageja ja/või Sanders Group Inc. võisid leppida kokku, et rahaülekannetest hagejale ja/või Sanders Group Inc.-le tulenevad kohustused tuleb täita kostjale. Teine võimalus asjaosaliste suhete hindamiseks on, et H. Gelštein ja/või Scandinavian Steel AB loovutas(id) oma nõuded hageja vastu kostjale. Mõlemal juhul võisid hageja ja kostja kokku leppida, et hageja võlgneb tema või Sanders Group Inc. saadud raha kostjale laenuna. Põhimõtteliselt on võimalik lugeda Sanders Group Inc. tegevus hageja tegevuseks ja tema kohustused hageja isiklikeks kohustusteks. Ringkonnakohus saatis õigesti asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Selgeks tuleb teha poolte tegelik tahe hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel ja eriti selle p 2 sõnastamisel.

1. Harju Maakohus jättis
2. jaanuari
3. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi ei tõendanud hageja, et laenulepingut ega muud lepingut ei ole sõlmitud. Vastasel korral puuduks põhjus ja põhjendus hüpoteegi seadmise lepingut sõlmida. Esitatud Sanders Group Inc. pangakonto väljavõtte ja Handelsbankeni ülekannete kohaselt on Scandinavian Steel AB üle kandnud Sanders Group Inc.-le 144 000 USA dollarit, 250 000 USA dollarit, 150 000 USA dollarit, 143 466 USA dollarit 13 senti ja 284 233 USA dollarit 44 senti. Tõendatud on, et raha ülekandmiseks oli kostja poja H. Gelšteini korraldus. Sanders Group Inc. pangakonto väljavõte tõendab, et hagejale maksti aastatel 1995-1997 korduvalt raha. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et Sanders Group Inc. kandis hagejale nt
4. septembril 1996 üle 224 000 krooni,
5. jaanuaril 1997 27 000 krooni.

§ 172

lg 1 järgi oli võimalik kokku leppida kohustuse täitmises kolmandale isikule ja anda kolmandale isikule kohustuse täitmise nõue. See tähendab, et kostja poeg H. Gelštein ja/või temaga seotud äriühing Scandinavian Steel AB ning hageja ja/või Sanders Group Inc. võisid kokku leppida, et rahaülekannetest hagejale ja/või Sanders Group Inc.-le tulenevad kohustused tuleb täita kostjale.

§ 175lubas lepingust tuleneva kohustuse täitmise panna kolmandale isikule. Tulenevalt enne 1. juulit 2002 kehtinud Ts

ÜS § 134 lg-st 2 on Sanders Group Inc. suhtes kohaldatav Eesti seadus. Hageja kasutas Sanders Group Inc. kontot nagu enda oma ja kostja laenas hagejale oma poja ja firma kaudu ning raha tuli kanda hageja näidatud arvelduskontole. On usutav, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 viidatud laenuleping tähendab varasemaid laene, mille andmine hagejale on tõendatud ülalmärgitud pangakontode väljavõtete ja panga ülekannetega, ning sellega, et hageja on raha välja võtnud. Hageja ei ole tõendanud väidet, et ta kandis raha üle H. Gelšteinile.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
3. Tallinna Ringkonnakohus asendas
4. detsembri 2010 määrusega kostja V. Gelšteini kostja H. Gelšteiniga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 211 lg 1 alusel.
5. juunil 2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas V. Gelštein oma 14 299 350 krooni 80 sendi suurused nõuded apellandi vastu H. Gelšteinile. Lisaks sõlmisid H. Gelštein ja V. Gelštein
6. juunil 2010 notariaalselt tõestatud hüpoteegi üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse Pärnamäe 51 asuva kinnisasja mõttelist osa koormava ja V. Gelšteini kasuks seatud hüpoteegi ülekandmiseks H. Gelšteinile. See muudatus on kantud kinnistusraamatusse
7. juunil
8. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
10. detsembri
11. a otsusega maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud TsMS § 693 lg-t 2, kui asus seisukohale, et hageja on kohustatud tõendama oma väidet, et laenulepingut ega muud lepingut ei ole sõlmitud. Kostja pidi esmalt tõendama laenulepingu või muu õigussuhte olemasolu ning alles pärast seda sai ümber pöörduda pooltevaheline tõendamiskoormus. Maakohtu otsusest ei nähtu, millal ja millise sisuga laenulepingud pooled sõlmisid. Juhul kui kostja leidis, et laenu andmine hagejale nähtub mingitest muudest kolmandate isikute vahelistest õigussuhetest või dokumentidest, siis oli kostja kohustuseks TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada nimetatud asjaolusid ning nende seotust praeguse vaidlusega. Maakohus ei tuvastanud, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 sisaldub ka laenuleping. Maakohus järeldas, et lepingu p-st 2 tuleneb, et hüpoteegipidaja ja omanik on sõlminud laenulepingu. Maakohtu otsusest ei nähtu, millal ja millise sisuga laenuleping sõlmiti. Maakohus tuvastas, et Scandinavian Steel AB on mitmel korral erinevaid summasid üle kandnud V. Gelšteini poja H. Gelšteini korralduse alusel Sanders Group Inc.-le. Sanders Group Inc. pangakontolt on aga tehtud väljamakseid hagejale. Need kohtu tuvastatud asjaolud ei tõenda aga iseenesest hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole otsuses

§ 172lg 1 kohaldamise aluseks olevaid kokkuleppeid tuvastanud.

Ükski asjas esitatud tõend ei tõenda, et kostja oleks hagejale mingeid summasid üle andnud või et summad oleksid antud hagejale kostja korraldusel. Samuti ei tulene asja materjalidest poolte kokkulepe, et raha ülekannetest hagejale või Sanders Group Inc.-le tulenevad kohustused tuleb täita kostjale. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 kui jättis otsuse tegemisel hindamata hageja

1. augustil 2009 esitatud seisukohad ja täiendavad tõendid, millega hageja soovis näidata Scandinavian Steel AB poolt Sanders Group Inc.-le tehtud rahaülekannete tegelikke põhjuseid. Nimetatu tõendab hageja ja H. Gelšteini ühiseid äriprojekte ning raha liikumist nende raames. Asjas puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et hageja ja kostja vahel on õigussuhe, mida tagab hüpoteek, ja hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja H. Gelšteini esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 693 lg-t 2, mille kohaselt on Riigikohtu otsuse seisukohad sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud, samuti TsMS § 654 lg 5 teist lauset, mille kohaselt juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme (eelkõige

§ 172lg-t 1, § 272 lg-t 3, aga ka enne 1. juulit 2002 kehtinud Ts

ÜS § 134). Hageja ja V. Gelšteini vahel (kusjuures V. Gelštein tegutses oma poja H. Gelšteini vahendusel, kes oli V. Gelšteini esindajaks) oli selge kokkulepe, et võlasuhe tekib V. Gelšteini ja hageja vahel ning et ainuüksi F. Potter isiklikult on kohustatud saadud summad tagastama. Asjaolu, et vaidlusalused summad kanti Sanders Group Inc. arvelduskontole, ei välista seda, et tekkinud võlasuhtes on vastutavaks hageja isiklikult. Tallinna Ringkonnakohus ei ole tähelepanu pööranud

§ 175

lg-le 1, mille kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse täitmise täielikult või osaliselt panna kolmandale isikule. Pooled olid sõlminud sellise suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja palus rahasummade ülekandmist Sanders Group Inc arvelduskontole. Sanders Group Inc. on välismaine offshore-äriühing, mis oli hageja kontrolli all, mistõttu Sanders Group Inc. tegevust on võimalik lugeda hageja isiklikuks tegevuseks ning Sanders Group Inc. kohustusi hageja isiklikeks kohustusteks.

1. oktoobril 1997 hageja ja V. Gelšteini vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 sisaldub lisaks tagatiskokkuleppele laenuleping (võlatunnistus), millega vormistati varasem võlakohustus hageja ja V. Gelšteini vaheliseks laenuks. Ükski mõistlik isik ei sea oma kinnisasja mõttelisele osale hüpoteeki juhul, kui täielikult puuduvad tagatavad nõuded ning on välistatud nende tekkimine tulevikus.
2. Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis
5. novembri
6. a otsuses asjas nr 3-2-1-104-08 sama asja menetledes mh seda, et hageja nõude aluseks on AÕS § 349 lg 1, mille kohaselt on koormatud kinnisasja igakordsel omanikul õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Riigikohtu juhise kohaselt tuli asja uuel läbivaatamisel teha kindlaks poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ja eriti selle p 2 sõnastamisel. Hageja leiab, et kostjal tema vastu nõudeid ei ole ning nõuab kostjalt hüpoteegi kustutamist. Kostja väidab, et hüpoteegiga on tagatud kehtivad nõuded hageja vastu.
7. Täpne ei ole ringkonnakohtu otsuse p-s 32 märgitu, et maakohus ei tuvastanud hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 sisalduvat laenulepingut ja maakohtu otsusest ei nähtu, millal ja millise sisuga laenuleping sõlmiti. Maakohtu otsuse kohaselt on usutav, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 viidatud laenuleping tähendab varasemaid laene, mille andmine hagejale on tõendatud pangakontode väljavõtete, pangakontodelt ülekannete tegemise ja sellega, et hageja on raha välja võtnud. Maakohus viitas ka

§-le 272, mis võimaldas laenulepinguks ümber vormistada erinevaid kohustusi. Kuna ringkonnakohus lähtus ekslikult sellest, et maakohus laenulepingu olemasolu ei tuvastanud, siis puuduvad ringkonnakohtu otsuses põhjendused, miks ta ei nõustu kostja väidetu ja maakohtu tuvastatuga, et hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2 sisalduva laenulepinguga vormistati hageja varem saadud laenud. Tõendamiskoormuse kohta kordab kolleegium eelviidatud

1. novembri
2. a otsuse p-s 16 märgitut, et kui kostja tõendab laenulepingu olemasolu, pöördub mh ümber tõendamiskoormus ja hageja peab omakorda tõendama, et laenulepingu alusel tagatud võlga tegelikult ei ole. Kolleegium kordab ka viidatud otsuse p-s 16 märgitut, et AÕS § 349 lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamata jätmiseks ei ole vaja tuvastada kõiki tagatud nõudeid ega nende täpset suurust.
3. Ringkonnakohtu otsusest jääb selgusetuks, kas kohus on oma põhjendustes kostjana käsitanud V. Gelšteini või H. Gelšteini. Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis viidatud otsuse p-s 18, et põhimõtteliselt on võimalik lugeda Sanders Group Inc. tegevus hageja tegevuseks. Maakohus leidis, et tulenevalt enne
4. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 134 lg-st 2 on Sanders Group Inc. suhtes kohaldatav Eesti seadus. Tõendatud on selle äriühingu tegutsemine Eestis ning see, et hageja on teda esindanud ja tema pangakontot käsutanud. Ringkonnakohus pole võtnud seisukohta hageja ja Sanders Group Inc. tegevuse kohta samas asjas
5. novembril 2008 tehtud otsuse p 18 valguses, kas hagejale saab omistada nimetatud äriühingu tegevuse ja kas hageja võib tema eest vastutada. Täiendavalt märgib kolleegium, et raha üleandmiseks laenusaajale sai pidada ka seda, kui laenuandja on laenusaaja käsundi alusel teinud makseid kolmandale isikule (vt ka Riigikohtu
6. detsembri
7. a otsus asjas nr 3-2-1-92-02, p. 18). Kui kohus pidas kostjana silmas V. Gelšteini, siis nõustub kolleegium kassatsioonkaebuse väitega, et tähelepanuta on jäetud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 175

lg 1, mille kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse täitmise täielikult või osaliselt panna kolmandale isikule. Sellekohase väite on kostja esitanud ka maakohtu menetluses. Seega võis H. Gelštein olla hageja ja V. Gelšteini vahelisest võlasuhtest tuleneva V. Gelšteini kohustuse täitja, V. Gelšteini ja hageja vahelisest võlasuhtes tulenev raha tasuti hageja palvel tema nimetatud isiku (s.o Sanders Group Inc.) arvelduskontole. H. Gelštein võis aga ka panna oma kohustuse täitmise Scandinavian Steel AB-le. Millise V. Gelšeini ja H. Gelšteini vahelise sisesuhte alusel täitmine toimus, ei oma hageja ja V. Gelšteini vahelise võlasuhte hindamisel tähtsust. Kui nimetatud kohustuse täitis rahaülekannetena Scandinavian Steel AB, võis olla ka tema V. Gelšteini kohustuse täitjaks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb järgida TsMS § 654 lg-t 5 ja mh hinnata, kas hageja ja V. Gelštein võisid olla sõlminud kokkuleppe, mille täitmine pidi toimuma nii, et H. Gelštein ja/või temaga seotud Scandinavian Steel AB kannavad raha üle hagejale ja/või Sanders Group Inc.-le. 19. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 172lg-t 1.

Riigikohus on asjas nr 3-2-1-104-08 tehtud otsuse p-s 17 viidanud võimalusele, et H. Gelštein ja/või temaga seotud Scandinavian Steel AB ning hageja ja/või Sanders Group Inc. võisid leppida kokku, et rahaülekannetest hagejale ja/või Sanders Group Inc.-le tulenevad kohustused tuleb täita V. Gelšteinile, kellele nad andsid ka iseseisva lepingu täitmise nõudeõiguse. Seega oleks V. Gelšteinil olnud nõue hageja vastu H. Gelšteini ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevalt, mis oleks selleks varasemaks kohustusteks, mis muudeti laenulepinguks hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2. Ringkonnakohus leidis, et asjas esitatud tõenditest ei tulene, et kostja oleks hagejale mingeid summasid üle kandnud või mingid summad oleks antud hagejale kostja korraldusel. Nimetatud seisukoht ei välista aga

§ 172lg 1 kohaldamist.

Kui ringkonnakohus peab kostja all silmas V. Gelšteini, siis märgib kolleegium, et

§ 172lg 1 ei näinud ette eeldusena kolmanda isiku korraldust kohustuste täitmiseks.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja apellatsioonkaebuse alusel ja käesolevas otsuses antud juhiseid ning menetlusreegleid järgides kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
3. Kautsjoni on kostja eest tasunud Gerly Gelštein. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel muule isikule kui menetlusosalisele viimase korraldusel. Korralduse puudumisel tuleb kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon kostjale. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve