RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbiv

§ 3161järgi Tallinna Ringkonnakohtu 8.

märtsi

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-2449 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tambet Grauberg, kassatsioon Inna Käi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau
2. mai 2011, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus Inna Käia süüdistuses

§ 3161järgi muutmata ja prokuröri kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Inna Käia süüdistati AS K äripanganduse osakonna suurklientide ärikliendihaldurina
2. a veebruaris ebaseaduslikult V. D.-le kriminaalasja nr 08230121523 kohtueelse menetluse andmete avaldamises kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalmenetlusele allutatud isikute kohta. I. Käi sai V. D. krediidiriski hindamise eesmärgil AS K laenu järelevalve osakonna juhataja K. T. käest AS-ile K adresseeritud politsei päringu, millega küsiti pangalt kriminaalasja nr 08230121523 raames, kas P. R. ja V. D. on K kliendid ning nende arvelduskontode väljavõtteid. Nimetatud päringu eesmärk ja andmed said I. Käiale teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, sest töölepingu kohaselt oli I. Käi muu hulgas kohustatud tegema järelevalvet äriklienditoodete kasutamise üle oma portfelli haldusalas olevate klientide osas ja teostama ärikliendihalduri haldusalas olevate projektide üle järelevalvet (sh vajaliku informatsiooni kogumine ja talletamine kliendi riskide hindamiseks). Samuti pidi I. Käi tegema koostööd panga erinevate struktuuriüksuste vastavate spetsialistidega, täitma panga juhtide korraldusi ja juhiseid, hoidma panga konfidentsiaalset infot ja arvestama panga koostööpartnerite seaduslikke huve. I. Käial ei olnud KrMS § 214 lg-s 1 nõutavat prokuratuuri luba süüdistuses märgitud politsei päringust nähtuvate kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks. Andmete avaldamisega kahjustas I. Käi kriminaalmenetluse huve ja raskendas oluliselt kuriteo avastamist. Politsei tegi K-le päringu arvelduskontode väljavõtete ja konto kasutamise andmete saamiseks, tõendamaks kriminaalasjas nr 08230121523 esialgset teavet, et V. D. oli finantseerijaks autojuhtidele maksmisel C AS territooriumilt varastatud asjade eest. Pärast seda, kui I. Käi oli hoiatanud V. D. kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja planeerimine kriminaalasjas, sest kriminaalmenetlusele allutatud isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Menetlustaktikaliselt muutus võimatuks pikemaajaliste uurimis- ja jälitustoimingute teostamine, sest kuriteos kahtlustatavad isikud, sh V. D. muutsid enda käitumist konspireeritumaks ja varjasid muuhulgas kuriteoasjaolusid telefoniga rääkimisel. I. Käia poolt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nende isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine. V. D. teatas päringust teadasaamisel koheselt kriminaalmenetluse alustamisest P. R.-ile, kellega tal on ühised ärihuvid MTÜ-s T. V. D. töökoha läbiotsimisel ei leitud midagi, mis seostaks teda C AS-lt varastatud asjade, selle eest tasumise või MTÜ T tegevusega, millega osutus võimatuks kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamine V. D. tegevuses ja kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Samuti oli Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX territooriumil, kuhu varastatud kaup toimetati, videosalvestused osaliselt kustutatud ja alates
3. veebruarist 2009 oli salvestamine peatatud. Seega oli I. Käia poolt kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt raskendatud P. R. ja V. D. poolt kuriteo toimepanemise organiseerimise tuvastamine ja samuti varastatud kauba C AS autojuhtide poolt Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX territooriumile toimetamise tuvastamine.
4. Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega mõisteti I. Käi eeltoodud süüdistuses õigeks tema tegevuses kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.
7. Süüdistuses kirjeldatud teavet V. D.-le edastades ei rikkunud I. Käi töösisekorra eeskirjast ega töölepingust tulenevaid nõudeid.

§ 3161sisustamist viitega Kr

MS § 214 lg 1 sätestatud prokuröri loa puudumisele kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks ei pidanud kohus kohaseks, sest KrMS § 214 lg 3 sätestab üheselt, et kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Sellest saab aga järeldada, et tegemist on karistamise erikorraga kohtueelses menetluses, mis puudutab erilisele isikutunnusele vastavaid isikuid, sest karistada saab vaid menetlustoimingus osalejaid, kellele on selgitatud kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal või sellele eelnevalt olnud menetlustoimingus osaleja ja et teda oleks niisugusest keelust teavitatud. Samuti puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, et prokuratuur oleks eeluurimiskohtunikule esitanud taotlust I. Käia trahvimiseks kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei saa süüdistatavale ette heita KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud keelu eiramist, kuna ta ei ole KrMS § 214 lg-s 3 sätestatud erilise isikutunnusega isik. Politsei päringust, millest I. Käi V. D. teavitas, ei nähtu märget selle kohta, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende avaldamine on keelatud, mistõttu ei saanud päringuga kokku puutuv menetlusväline isik teada, et päringu andmete avaldamine on keelatud. 2.2. Süüdistusest ei selgu, milles seisnes kriminaalmenetluse huvide kahjustamine ja kuriteo avastamise oluline raskendamine kui I. Käiale süüksarvatud teo koosseisupärane tagajärg. Esitatud süüdistus on süüdistatavale inkrimineeritud teo tagajärje osas umbmäärane. Kui süüdistuses kirjeldatud käitumisega raskendati kuriteo avastamist, siis peaks olema ka tuvastatud, milliste lisajõupingutustega menetlustoimingute näol nendest raskustest üle saadi ja milline oli tulemus. Kriminaalasjas puuduvad tõendid kirjeldatud asjaolu kohta. Kui päring tehti panka, tõendamaks esialgset teavet V. D. kohta, kes väidetavalt oli kuritegude finantseerijaks, siis puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, mida nimetatud päringule saadud vastusega lõpuks tõendati ja kui pangast saadud andmed midagi ei tõendanud, siis ei saa seda I. Käiale ka inkrimineerida, sest temast ei sõltunud pangaandmete sisu ning tõendite kogumise kohustus oli kohtueelsel menetlejal. Süüdistatavale heidetakse ette ka seda, et päringu kohta andmete avaldamine välistas võimaluse tuvastada isikute poolt valmistoodangu varastamine ja riknenud kauba turustamine, kuid kohtu arvates on päringust saadava informatsiooni ja varguse ning riknenud kauba turustamise tõendamine erinevad tõendamisesemed, kuivõrd vargused ja turustamine olid toime pandud enne I. Käiale inkrimineeritud teo toimepanemist ja tema tegu ei saanud nende kuritegude tõendamist välistada. Asjaolu, et pärast I. Käia tegu lõpetati kuritegude toimepanemine teiste isikute poolt või jätkati kuritegude toimepanemist varjatumalt ja kannatanul jäi seetõttu edasine varaline kahju saamata, ei ole kohtu arvates I. Käiale süüks arvatav. Süüdistuse kohaselt raskendas I. Käia käitumine ka P. R.-i ja V. D. poolt kuritegude toimepanemise organiseerimise ja varastatu lattu toimetamise tuvastamist. Niisuguse väite puhul on aga tegemist isikute süü eeldamisega ja nende kuriteos süüdi olevana käsitamisega. 2.3.

§ 3161nõuab erisubjekti.

Selle kuriteo saab toime panna vaid isik, kellele koosseisu dispositsioonis märgitud andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Neid andmeid saavad üldjuhul teada jälitustoiminguid või kohtueelset menetlust vahetult läbi viivad ametiisikud, selle üle järelevalvet teostavad ametiisikud, lubasid väljastavad eeluurimiskohtunikud jt ametiisikud, samuti ametiasutuse töötajad, sh sekretärid, konsultandid jne. Erisubjektidena

§ 3161

tähenduses võivad kõne alla tulla ka isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse seoses nende tööga, so tõlgid, spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse ja nad saavad kohtueelsest menetlusest mingisugusegi ülevaate kasvõi ühe konkreetse toimingu osas, saades sellest tulenevalt ka informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest. I. Käi pangatöötajana ei olnud isik, kes sai kohtueelse menetluse andmetest teada seoses tööga

§ 3161

märgitud isikuna ning seetõttu puudus tal nimetatud kuriteo toimepanemiseks vajalik eriline isikutunnus. 2.

1. Süüdistatav sai panka saadetud päringust teada teise pangatöötaja kaudu. Talle edastatud päringust nähtus, et menetletakse kriminaalasja, kriminaalasja numbri, kohtueelse menetleja nime ning isikute nimed, kelle kohta päring on esitatud. Päringust ei selgu kriminaalmenetluse ajendit ega alust, menetluse alustamise kuupäeva, menetlusele allutatud isikuid, algset karistusõiguslikku hinnangut, päringus märgitud isikute menetluslikku staatust, samuti seda, kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms. Seega ei sisaldanud päringus olnud informatsioon sisuliselt midagi kohtueelse menetluse kohta, mistõttu niisuguse teabe edasi andmine ei saanud mõjutada kohtueelse menetluse käiku. Nii I. Käial, V. D.-l, kui ka P. R.-il puudusid võimalused teada saada andmeid konkreetse kriminaalmenetluse alustamise ajendi või aluse kohta, läbiviidud menetlustoimingute ja nende tulemuste kohta või menetleja isiku kohta. 2.
2. Kohtuliku uurimisega tuvastatu kohaselt ei osanud süüdistatav mõelda võimalikule tagajärjele, veel vähem selle saabumist ette näha, või võimalikuks pidada. Eelmärgitu põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistataval puudus saabuva tagajärje osas tahtlus.
3. Prokurör esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ning I. Käia süüditunnistamist ja karistamist

§ 3161järgi.

3.1. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et I. Käi ei olnud

§-s 3161 nimetatud erisubjekt. Nimetatud kuriteo eest saab vastutav olla isik, kellele koosseisus sätestatud andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Kuriteokoosseisu tõlgendamisel ei nähtu seadusandja soovi kitsendada subjekte menetlusasutuse ametnikega, vaid subjektidena on määratletud ka isikud, kes puutuvad kriminaalmenetluse andmetega kokku tööalaselt. See on olnud taotluslik, sest eeluurimise andmetega ei puutu kokku ainult uurija või jälitaja. I. Käia kokkupuude nimetatud andmetega ei olnud juhuslik, sest ta oli õigustatud tulenevalt tööülesannete täitmise iseloomust kõnealust teavet kasutama. Isiku kohustust hoida eeluurimise andmeid saladuses tuleb jaatada olukorras, kus menetlusasutus on kuriteo avastamisse ja tõkestamisse kaasanud eraõiguslikke isikuid, kelle töötajad peavad tagama eeluurimise asutusele vajaliku teabe edastamise ja konfidentsiaalsuse. Kui nimetatud kuriteokoosseisu alusel võiks vastutada ainult menetlusasutuses töösuhetes olev isik (nt tõlk või autojuht), siis tekiks isikute põhjendamatult erinev karistusõiguslik kohtlemine. 3.2. Prokuröri arvates on maakohus asunud ka ebaõigele seisukohale, et I. Käia poolt avaldatud andmed ei ole

§-s 3161 sätestatud teoobjektiks, sest süüdistataval puudus juurdepääs andmetele, millest nähtuks, „kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms". Päring sisaldas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid - kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalasja läbivate isikute kohta. Kuni kahtlustatava isikuga seotud vahetute uurimistoimingute tegemiseni - nt kahtlustatava ülekuulamine või läbiotsimine ei ole teave kriminaalasja olemasolust avalik. Kriminaalmenetlusest teadasaamine mõjus kahtlustatavatele hoiatusena, mis tõi kaasa raskusi kuriteo tuvastamisel. 3.3. Apellant märkis, et KrMS § 214 lg 1 sätestab üldreegli, mille järgi võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Sama paragrahvi kolmas lõige ei täienda esimest lõiget, vaid sätestab tagajärje menetlustoimingus osalejale, kui keeldu rikutakse. Seega ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et KrMS § 214 lg-st 3 tuleneks eriline isikutunnus

§ 3161sisustamiseks. Kr

MS § 214 lg-ga 1 nõutava loa puudumine sisustab küll

§ 3161

normatiivse koosseisulise tunnuse - ebaseaduslik avaldamine, aga ei määratle vastutatavate subjektide ringi. Kuriteokoosseisuga kaitstavat õigushüve, s.o tõe tuvastamist kriminaalasjas on rünnatud, kui kriminaalmenetlust läbivatele isikutele antakse edasi kriminaalmenetlust puudutavat informatsiooni. Kriminaalmenetluse käigus politsei tehtud päring oli AS-le K täitmiseks kohustuslik, mis muu hulgas tähendab salastatuse kaitset menetletavas kriminaalasjas. I. Käi panga töötajana oli isik, kes pidi tööandja ja menetlusasutuse huvidega arvestama. Kuna I. Käial ei olnud KrMS § 214 lg-st 1 tulenevat luba kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks, oli andmete edastamine ebaseaduslik. 3.4. Apellandi arvates on süüdistusaktis näidatud I. Käia käitumise tulemusena

§-s 3161 sätestatud koosseisupärase tagajärje saabumine. Tagajärg seisnes pikemaajaliste uurimis- ja jälitustoimingute tegemise võimatuks muutumises, sest kuriteos kahtlustatavad - P. R. ja V. D. konspireerisid enda käitumise. I. Käialt eeluurimisest teadaandmine välistas võimaluse tuvastada nimetatud isikute poolt kuriteo toimepanemine. Seega, kui süüdistatav oli hoiatanud V. D. kriminaalmenetluses tõendite kogumise eest, raskenes oluliselt eeluurimise läbiviimine ja plaanimine kriminaalasjas, sest kriminaalasja läbivatel isikutel oli teada, et politsei tunneb nende ebaseadusliku tegevuse vastu huvi. Kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamise oluline raskenemine on üks

§ 3161ette nähtud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena sätestatud tagajärg.

Prokurör selgitas, et tagajärje sisustamisel tuleb lähtuda nendest asjaoludest, mis on kohtuliku eeluurimise hetkel teada ja mida kasutatakse kahtlustuse põhistamisel. Kahtlustuse esitamisel on kohtueelne menetleja veendunud, et kogutud tõendite põhjal on alust kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises. Seega tuleb kuriteo olemasolu puudumise tuvastamist käsitada kahtlustuse ära langemisena, mis päädib kriminaalmenetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Praegusel juhul oli V. D. suhtes põhjendatud kuriteokahtlus, s.o varastatud kauba turustamise organiseerimine, mida aga ei tuvastatud just I. Käia tegevuse tulemusena. 3.

1. Alternatiivselt taotles prokurör, et juhul kui ringkonnakohus asub siiski seisukohale, et tagajärg ei ole saabunud, tuleks anda hinnang võimaliku kuriteokatse kohta. 3.
2. I. Käial oli talle süüks arvatud teo tagajärje põhjustamiseks otsene tahtlus. Ta soovis aidata V. D.l jõuda selgusele kriminaalmenetluse eesmärkides.
3. veebruaril 2009 kohtus süüdistatav V. D.-ga ja teavitas teda politsei päringust.
4. veebruaril 2009 helistas I. Käi V. D.-le, täpsustades kriminaalasjas kriminaalmenetluse alustamise fakti, hoiatades uurimisega tuvastatavate asjaolude eest ja manitsedes teda ettevaatusele, sest pidas võimalikuks, et menetlus seondub majanduskuriteoga MTÜ-s T. Seega on I. Käi intensiivselt realiseerinud kuritegelikku eesmärki - selgitada välja kriminaalmenetlusega seotud andmed, et nendest V. D.-le teada anda. Kriminaalmenetlusest teavitamine ja selle eest hoiatamine on tavalise elukogemusega objektiivse hindaja arusaama järgi sobiv vastava tagajärje esilekutsumiseks, mistõttu nägi I. Käi põhjusliku seose arengut ja tagajärge ette, saades aru enda teoga kaasnevast ohust tõe tuvastamisele. Süüdistatava selgitused, et ta ei osanud kergemeelselt arvata tagajärje saabumist, on asjakohatud, sest lootus, et tagajärg ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. Need peavad tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. I. Käial selline adekvaatne põhjendus puudus.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ja lisas omalt poolt järgmist. 4.1.

§-s 3161 ettenähtud süüteokoosseis on I. Käia käitumises välistatud eelkõige põhjusel, et ta ei ole nimetatud kuriteo subjekt e. isik, kellele on kriminaalasja kohtueelse menetluse andmed saanud teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Kriminaalkorras karistatakse andmete ebaseadusliku avaldamise eest isikuid, kes said andmetest teada seoses töö- või ametiülesannete täitmisega, kuna nende ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimine. Seega on määrav tähtsus juriidilise isiku volitustel toimetada kriminaalmenetlust ja jälitusmenetlust, kellega töö- või teenistussuhtes olles andmeid avaldatakse. Pelgalt politseiasutuselt konkreetses kriminaalasjas saadud päring ei muuda automaatselt pangatöötajat, tervishoiuasutuse töötajat vms isikut kohtueelse menetluse andmetele juurdepääsu omavaks ja sealt andmeid saavaks või koguvaks isikuks. Ka asjaolu, et pangatöötajatele, arstidele vms isikutele kehtivad oma ametis piirangud tööga seoses saadud andmete avaldamise osas, ei muuda neid politseiasutuselt päringu saamisel kriminaalasja kohtueelsele menetluse andmetele ligipääsu omavaks isikuks. Kohtukolleegium osutas

§ 3161

koosseisu tõlgendamisel seaduseeelnõu algataja seletuskirjale, millest nähtuvalt oli koosseisu kehtestamise eesmärk näha ette karistus näiteks juhtumiks, kus politseitöötaja, prokurör või muu kohtueelse uurimise või jälitusmenetluse andmetega kokkupuutuv isik avaldab kolmandatele isikutele operatiivinfot, nurjates nii politseioperatsiooni läbiviimise. 4.

1. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonis esitatud väide võrdsuspõhiõiguse rikkumise kohta seoses vaidlusaluse süüteokoosseisu subjektsuse küsimuse lahendamisega on põhjendamatu. Põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud aga üksnes siis, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Arutatavas kaasuses ei ole prokuröri poolt võrreldavad isikud võrdses olukorras, sest kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimise eest vastutavates asutustes töötavatel isikutel on ligipääs kogu informatsioonile e kriminaalmenetluse materjalidele, mille avaldamine teeb võimatuks või raskendab oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise. Pelgalt politseiasutuse tehtud päringust saadavast informatsioonist selleks ei piisa. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tambet Grauberg esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsiooni Riigikohtule, taotledes maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ning kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaatori etteheited seisnevad kokkuvõtlikult kahes väites. 5.
3. Kassaator ei nõustu seisukohaga, et süüdistatav ei olnud

§ 3161sätestatud kuriteo subjekt.

Kohtute viide seaduse eelnõu seletuskirjale ei ole piisav argument, leidmaks, et selle kuriteo subjekt saab olla üksnes kriminaalasja materjalidele ligipääsu omav isik, kelle ülesanne on tagada menetluse tõrgeteta läbiviimine. Kuriteokoosseisu grammatiline, süstemaatiline ja objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine annab teistsuguse tulemuse ja kinnitab prokuröri veendumust, et nõutav on küll erisubjekt, kuid selleks võib olla ka muu isik, kui kriminaalasja materjalidele ligipääsu omav isik, kelle ülesanne on tagada menetluse tõrgeteta läbiviimine. I. Käi sai pangatöötajana kriminaalmenetluse kohta teavet tööülesannete täitmise raames, tal puudus seaduslik alus selle teabe edastamiseks ja ta põhjustas koosseisus nimetatud tagajärje tekkimise ohu. Ringkonnakohus on põhjendamatult kohelnud ebavõrdselt menetlusasutusega töösuhetes olevaid isikuid (nt tõlk või autojuht) ja teisi tööülesannete täitmisel kriminaalasja kohtueelse menetlemise andmetega kokkupuutuvaid isikuid. 5.

1. Prokuröri hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et I. Käial puudus tahtlus koosseisupärase tagajärje põhjustamiseks. Kassaator leiab, et tahtlus oli kaudse tahtluse vormis olemas, sest ta kujutas endale tavapärase elukogemuse põhjal ette, et avaldatud andmed võimaldavad V. D.-l astuda samme, mis tõe tuvastamist oluliselt kahjustavad. Samas ei nähtu ühtki adekvaatset asjaolu, millest selguks, et ta sellise asjade kujunemisega ei soostuks. Juhul, kui sedastatakse, et koosseisupärane tagajärg ei saabunud, tõusetuks küsimus, kas I. Käi on toime pannud süüteokatse.
2. I. Käia kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau esitas kassatsioonile vastuse, milles taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuste muutmata ja kassatsiooni rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maa- ja ringkonnakohus kohaldasid I. Käia

§ 3161

järgi õigeks mõistes materiaalõigust õigesti.

§ 3161

koosseis näeb ette kriminaalvastutuse isikule töö- või ametiülesannete täitmise raames teatavaks saanud kriminaalasja kohtueelse menetluse ja kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimuva jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest, kui see toob kaasa spetsiifilised tagajärjed - muudab võimatuks või raskendab oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise või jälitustoimingu eesmärgi saavutamise jälitusmenetluses. Keskendudes

§ 3161

koosseisu alternatiivile kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikust avaldamisest väljendub selle ebaõigussisu järgnevas. 7.

1. Menetluse andmed on mingist konkreetsest menetlusest pärinev informatsioon. Vaadeldava kuriteokoosseisu seisukohast ei ole oluline, kui mahukad avaldatavad andmed on. Sestap ei saa ka nõustuda arutatavas asjas maakohtu märgituga, nagu ei saaks kohtueelse menetluse andmeteks lugeda politsei poolt kriminaalmenetluse raames pangale saadetud päringus sisalduvat teavet kriminaalmenetluse toimumise fakti, kriminaalasja numbri, menetleja nime ja päringuga seotud isikute kohta. Küll aga peab tegu olema isiku jaoks arusaadavalt kriminaalasja kohtueelse menetluse andmetega. Need ei saa olla üksnes kuulujutu tasandil, vaid konkreetne informatsioon, mis pärineb kindlast kriminaalmenetlusest ja on isiku jaoks sellega üheselt seostatav. Kui eelkäsitletud kriteeriumid on täidetud, siis ei ole tarvis, et isikule teatavaks saanud andmetest, nt politsei päringust nähtuks kriminaalmenetluse ajend või alus, menetluse alustamise kuupäev, menetlusele allutatud isikud ja nende menetluslik staatus, algne karistusõiguslik hinnang, ega see, kes võiks olla kahtlustatavad, kannatanud, tunnistajad, milliseid menetlustoiminguid on tehtud või milliseid plaanitakse teha vms. 7.
2. Kohtueelse menetluse andmete avaldamine peab olema ebaseaduslik. Kriminaalkolleegium leiab, et ebaõige on prokuratuuri seisukoht, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine on alati ebaseaduslik, kui selleks puudub KrMS § 214 lg-s 1 ettenähtud prokuratuuri luba. Lähtuvalt sama paragrahvi
3. lõikest laieneb see keeld kuni
4. septembrini 2011 üksnes menetlustoimingus osalejatele. Menetlusvälistele isikutele KrMS § 214 lg-s 1 sätestatud keeld ei laiene. Menetlusväliste isikute puhul peab andmete avaldamise keeld olema sätestatud seaduses või ka töö- või teenistussuhet reguleerivates dokumentides. Andmete avaldamise ebaseaduslikkusest aga üksi ei piisa nende avaldaja vastutusele võtmiseks

§ 3161järgi.

7.3. Vastutus

§ 3161

järgi nõuab edasiselt, et nimetatud kuriteokoosseisu järgi saab vastutada üksnes isik, kellele kohtueelse menetluse andmed said teatavaks seoses töö- või ametiülesannete täitmisega. Sellest omakorda tuleneb, et isiku töö- või ametiülesanded seonduvad mingil viisil kriminaalasjade kohtueelse menetlemisega. 7.4. Lõpuks nõuab

§-s 3161 kirjeldatud kuriteokoosseisu vaadeldav koosseisualternatiiv veel tagajärjena kuriteona karistatava teo olemasolu või puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise võimatuks muutmist või olulist raskendamist. Kas ja mil määral on kohtueelse menetluse andmete avaldamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist raskendanud või võimatuks muutnud, on faktiküsimus. 8. Otsustamaks, kas I. Käi on V. D.-le kriminaalmenetluse andmetest teada andmisel toime pannud talle süüdistuse kohaselt süüksarvatud kuriteo, tuleb eeltoodu valguses analüüsida, kas I. Käi on realiseerinud kõik

§ 3161objektiivse koosseisu elemendid.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. 8.

1. Kuigi vaieldamatult avaldas I. Käi V. D.-le kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, ei ole tuvastatud, nagu teadnuks ta, et tegu on kohtueelse menetluse andmetega, mille avaldamine on keelatud. Eeltoodule tuginevalt tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et vaidlusaluses päringus puudus igasugune märge selle kohta, et tegemist on kohtueelse menetluse andmetega ja et nende avaldamine on keelatud. Järelikult puudus päringuga kokku puutuval kõrvalisel, s.o menetlusvälisel isikul teave selle kohta, et päringu andmete avaldamine on keelatud. Juba nimetatud põhjusel pole võimalik väita, et pangale esitatud politsei päringus sisaldunud andmete avaldamine I. Käia poolt oli ebaseaduslik. 8.
2. Arutatava kriminaalasja lahendamisel on keskse tähtsusega küsimus sellest, kas I. Käi on käsitatav erilise isikutunnusega isikuna

§-s 3161 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes. Kriminaalkolleegium leiab, et I. Käi ei ole seda. Subjektsuseks ei piisa üksnes faktist, et isik sai kriminaalmenetluse andmetest teadlikuks töö- või ametiülesannete raames tegutsedes. Kolleegiumi hinnangul saab

§-s 3161 sätestatud süüteo subjekt olla üksnes isik, kellel on töö- või teenistusülesannete täitmisel seatud õiguslik kohustus mitte avaldada talle teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid. Nagu eelpool juba öeldud, võib niisugune kohustus tuleneda seadusest või ka nt isiku töö- või teenistussuhet reguleerivatest dokumentidest. 8.

1. Seega seisneb andmete avaldamise ebaseaduslikkus eelnimetatud õigusliku kohustuse rikkumises. Õiguslik kohustus mitte avaldada kriminaalmenetluse andmeid ei saa aga põhineda üksnes faktil, et menetlusasutus on kaasanud kuriteo avastamisse ja tõkestamisse eraõigusliku juriidilise isiku, kelle töötaja peab edastama menetlusasutusele mingit teavet. AS K kohustus edastada menetlusasutusele (politseile) panga klienti puudutavaid finantsandmeid tuleneb krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p-st
2. Selle sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud avaldama kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena pangasaladust muu hulgas kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses. Kuid viidatud sättest ega mujalt nähtu oma tööülesannete raames järelepärimisele vastust koostava panga töötaja keeldu teavitada politseile edastatud andmetest või päringu faktist ja sisust päringus märgitud panga klienti. 8.
3. Arutatavas kriminaalasjas on prokuratuur väitnud, et I. Käia õiguslik kohustus mitte avaldada AS K kliendile V. D.-le teavet pangale tema kohta kriminaalmenetluse raames päringu tegemisest, tulenes tema töölepingust. Prokuröri põhjendused, nagu tuleneks I. Käia töölepingust tema kohustus mitte avaldada talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid, on alusetud. Süüdistuses märgitud I. Käia töölepingu punktidest nähtub hoopis tema kohustus hallata tema haldusalasse kuuluvaid kliente ja projekte. See tööülesanne on kantud panga kui finantsasutuse ja I. Käia tööandja, mitte aga menetlusasutuse huvidest. Ka kohustus teha panga erinevate struktuuriüksuste spetsialistidega koostööd, täita panga juhtide korraldusi ja juhiseid, hoida panga konfidentsiaalset infot ning arvestada panga koostööpartnerite huve, ei osunda iseenesest I. Käia kohustusele mitte avaldada talle teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid. Süüdistusaktis ei ole täpsustatud, et I. Käi rikkunuks oma töösuhte raames pangaga ühtki eelnimetatud töölepingust tulenevat kohustust. Maakohus on sellega seoses tuvastanud järgmist. I. Käiale anti ülesanne seoses politseist saabunud päringuga uurida V. D. majanduslikku ja rahalist olukorda, kuivõrd võis tekkida oht, et senised laenutingimused tuleb üle vaadata. Teda ei hoiatatud, et sellest päringust ei või V. D. teavitada. Tunnistajana üle kuulatud panga töötaja K. T. selgitas, et ta palus I. Käial uurida V. D.-lt põhjusi, millest võis tuleneda päringu esitamine, kuivõrd klient peab vastavalt lepingule ise panka teavitama oma probleemidest, mis võivad lepingutingimuste täitmise ohtu seada. Sama tunnistaja ütluste kohaselt panka tulnud päringust klienti tavaliselt ei teavitata, kuid see ei ole reglementeeritud. 8.
4. Sidumaks kriminaalmenetluse andmete õigustamatut avaldamist isiku töö- või teenistuskohustuste rikkumisega, peab kriminaalkolleegiumi hinnangul ära näitama nii selle, et eelnimetatud kohustuse rikkumine on üldse aset leidnud, kui ka selle, et see kohustus oli suunatud menetlusandmete saladuses pidamisele. Tuleb nõustuda maakohtu otsuses märgituga, et erilise isikutunnusega isikuteks

§ 3161

koosseisu mõttes saab lugeda kohtueelset menetlust vahetult läbi viivaid ametiisikuid, menetluse üle järelevalvet teostavaid ametiisikuid, lubasid väljastavad eeluurimiskohtunikke jt ametiisikuid, aga samuti menetlusasutuste töötajaid, sh sekretärid, konsultandid jne. Muud isikud, kes kohtueelse menetluse andmetest võivad seoses tööga teada saada, saavad olla isikud, kes on kaasatud kohtueelsesse menetlusse seoses nende tööga, s.o tõlgid, spetsialistid, eksperdid, tehnilised töötajad, kes on kaasatud menetlusse kas regulaarselt teatud kohtueelse menetluse toimingutesse või üksikutesse toimingutesse ning nad saavad kohtueelsest menetlusest mingisugusegi ülevaate kas või ühe konkreetse toimingu kohta, saades informatsiooni tõendamiseseme asjaoludest. Seega peetakse käsitletavas kuriteokoosseisus eeskätt silmas isikuid, kelle ülesandeks on tagada kriminaalmenetluse ja jälitusmenetluse tõrgeteta läbiviimine e uurimisvõi jälitusasutuse, prokuratuuri või kohtuga töö- või teenistussuhtes olevaid isikuid. 9. Prokuröri arvates koheldakse ringkonnakohtu tõlgenduse järgi põhjendamatult erinevalt menetlusasutusega töösuhtes olevat isikut ja muid töösuhtes olevaid isikuid, sest teoobjekt (kriminaalmenetluse andmed) on sama ja vahe on üksnes isikute erinevates võimalustes neid andmeid teada saada ning seega erinevates võimalustes menetluse kulgu häirida. Kolleegium ei nõustu sellise seisukohaga. Ebavõrdse kohtlemise aluseks on juba eelkäsitletud asjaolu, et mitte kõigil töö- või teenistussuhtes olevatel isikutel ei ole tööalaselt õiguslikku kohustust kriminaalmenetluse andmete saladuses hoidmiseks. Prokuratuuri lähenemine, nagu võiks isiku

§ 3161

järgi karistamise aluseks olla üksnes kriminaalmenetluse huvide tõsise kahjustamise fakt, on ebaõige. Selliselt on süüteo objektiivsest koosseisust osa tunnuseid jäetud sisustamata. 10. Eeltoodud põhjendustel on I. Käia käitumises välistatud

§-s 3161 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis ja sellest tulenevalt ei vaja enam käsitlemist ka kassaatori seisukohad süüteokatse osas.

1. Kriminaalkolleegium märgib aga obiter dictum korras täiendavalt. KrMS § 214 lg 3 alates
2. septembrist 2011 jõustuvas redaktsioonis sätestatakse, et kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise korral võib eeluurimiskohtunik kohtumäärusega prokuratuuri taotlusel trahvida menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut. Teo eest, mis on süüdistusaktis omistatud I. Käiale, võiks eelmärgitust lähtuvalt alates
3. septembrist 2011 jõustuva KrMS § 214 lg 3 redaktsiooni kohaselt järgneda menetluslik vastutus. Sama sätte hetkel kehtiv redaktsioon võimaldab aga kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu rikkumise korral trahvida üksnes menetlustoimingus osalejaid. Menetlusvälise isiku, kes ei vasta

§ 3161

koosseisus sätestatud erisubjekti tunnustele, karistamine kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest, on seega kehtivas õiguses üldse välistatud. 12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi