← Eesti

3-3-1-39-11

Obsah (5)§ 23§ 24§ 93§ 92§ 90

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-39-11 4. augus

§ 23lg 3 punkti 1 alusel läbi vaatamata (punkt 1).

Määrus on jõustunud.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. detsembri 2010 määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna: 1) riigilõivu väljamõistmine sõltub vaidlustusmenetluses tehtavast sisuliselt lahendist, ei ole riigilõivu küsimust võimalik otsustada eraldiseisvalt enne vaidlustuse lahendamist; 2) kaebajal on küll vaidlustuskomisjoni otsuse peale tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise õigus, kuid kaebusega taotletavat eesmärki vaidlustuskomisjoni otsuse isoleeritud vaidlustamisega võimalik saavutada ei ole; 3) vaidlustuskomisjoni

  1. novembri
  2. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamisnõuet tuleb käsitleda koos RKAS
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamisnõudega; 4) asjas on hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuded jäänud läbi vaatamata ja menetlusse on jäänud üksnes vaidlustuskomisjoni otsus, on ilmselge, et kaebusega taotletavat eesmärki (vaidlustuse eest tasutud riigilõivu hüvitamine) kaebajal enam võimalik saavutada ei ole; 5) kaebus tagastatakse selle esitajale läbivaatamatult, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.
  5. Aspen Grupp OÜ määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetlemiseks.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. aprilli
  8. a määrusega asjas nr 3-09-1342 tühistati halduskohtu
  9. detsembri
  10. a määrus, tehti asjas uus määrus, lõpetati menetlus Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  11. novembri
  12. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks ning mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt: 1) halduskohus oleks pidanud asja menetluse lõpetama

§ 24lg 1 p 1 alusel, sest RKAS 10.

jaanuari

  1. a otsusega nr 02/08 tunnistati hankemenetlus kehtetuks RHS § 29 lg 3 p 6 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a määrus asjas nr 3-3-1-91-10). Kuna vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulude hüvitamine tuleb otsustada käesoleva asja raames, pole takistusi menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asja menetlus lõpetada

§ 24

lg 1 p 4 alusel; 2) menetluskuludena tuleb välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Õigusabikuludena on kaebaja taotlenud kokku 5953,21 euro hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid mis puudutab lõpliku taotluse p-s 3.1 näidatud õigusabikulusid, on kaebaja jätnud halduskohtus toimunud menetluses menetluskulude nimekirja ja õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid esitamata, mis

§ 93lg-t 1 arvestades tähendab, et neid kulusid välja ei mõisteta.

Seega tuleb p 3.1 all taotletud kuludest arvestada üksnes halduskohtu

  1. detsembri
  2. a määruse vaidlustamisega kantud õigusabikulusid. Õigusabitasu 3997,49 eurot tuleb hankijalt välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. RKAS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määruse asjas nr 3-09-1342, jätta Aspen Grupp OÜ kaebus

§ 23

lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud

§ 92lg 4 alusel Aspen Grupp OÜ kanda.

Kui ringkonnakohtu määrus jääb

§ 24

lg 1 p 4 osas muutmata, jätta menetluskulud

§ 92lg 10 alusel poolte endi kanda.

RKAS väidab, et: 1) ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 24lg 1 p 4.

RKAS otsuste osas on kohtumenetlus lõppenud; 2) ringkonnakohtu määrus ei ole õiguslikult ega ka faktiliselt põhjendatud ning see rikub õiguskindluse põhimõtet; 3) menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane. 8. Aspen Grupp OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna: 1) riigihangete alased õigusaktid, mis peaksid reguleerima kohtumenetlust, on äärmiselt puudulikud. Menetlusosalistele ei ole tagatud õigust selgele menetlusele. Kohtupraktika puudub. Seetõttu jagas halduskohus kaebuse kaheks (RKAS otsuste ja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine), kuid sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Seetõttu oleks haldusasja menetlus tulnud kohe lõpetada

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Ringkonnakohus lõpetas menetluse õigesti

§ 24

lg 1 p 4 alusel; 2) vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine teenib õigusselguse huve. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks see jääma jõusse pärast seda, kui hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks; 3) ringkonnakohtu määrus menetluskulude osas on õiguspärane. Menetluskulusid ei ole ebaõiglaselt välja mõistetud; 4) RKAS ei saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles see analüüsis enamtasutud riigilõivu, kuna see ei puuduta RKAS õigusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas Aspen Grupp OÜ vaidlustuskomisjoni otsuse ja RKAS
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 13/07 p-d 2 ja
  4. Aspen Grupp OÜ vaidlustas vaidlustuskomisjoni otsuse seetõttu, et saada vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv tagasi ja et talle hüvitataks vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulud.
  5. Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määrusega jäeti kaebus RKAS
  8. oktoobri
  9. a otsuse nr 13/07 p-de 2 ja 5 õigusvastasuse tuvastamiseks läbi vaatamata, määrus on jõustunud. Halduskohtu
  10. detsembri
  11. a määrusega jäeti kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse osas

§ 23lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu viimati mainitud määruse ja tegi asjas uue määruse, millega lõpetas menetluse Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

11. Kolleegium rõhutas asjas nr 3-3-1-91-10, et riigihanke vaidlustes tuleb

§ 24lg 1 p 4 kohaldamisel vaadelda ka menetlust vaidlustuskomisjonis.

Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). Kolleegium on seisukohal, et ka käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi lahendatud asjadega nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11. Viidatud asjades rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluste ajal tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks. Kuigi käesolevas asjas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamata, tunnistas järgnenud kohtumenetluse ajal hankija hankemenetluse kehtetuks. Hankeasjades ei ole kohtumenetluses

§ 24

lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et vaidlustuskomisjon oleks vaidlustuse rahuldanud või jätnud selle rahuldamata, vaid see, et hankija on kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja et kaebajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. 12. RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS § 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel

§ 24

lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka

§ 92alusel hankija kanda jätmist.

Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse). Kolleegium on seisukohal, et eeltoodu laieneb analoogselt ka vaidlustusmenetluses kantud õigusabikuludele. Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt ei saa käesolevas asjas vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõiv ega seal kantud menetluskulud olla põhjendatud huviks vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks. 13. Kuna

§ 24

lg 1 p 4 kohaldamisel ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-38-11, p 10).
  3. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Kolleegium on seisukohal, et kuna vaidlustuskomisjoni
  4. novembri
  5. a otsus tühistatakse ja kehtiv õigus ei näe

§ 24

lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamisel ette vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist, jääb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot) Aspen Grupp OÜ kanda (vt ka käesoleva otsuse p 12). 15. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks õigusabikuludena välja 3997,49 eurot. RKAS on seisukohal, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane, kuna ta ei ole käitunud õigusvastaselt. RKAS ei vaidle selle üle, et menetluskulud on kantud ega väida, et kohtu väljamõistetud menetluskulud ei oleks vajalikud ega põhjendatud. Kolleegium ei nõustu RKAS-ga, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab asja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 92

lg 10).

§ 92

lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-3-11, p 15). Kolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist erandliku olukorraga, mis annaks aluse vähendada väljamõistetava summa ulatust. Kaebusega pöördus kohtusse Aspen Grupp OÜ, misjärel RKAS tühistas hankemenetluse. RKAS pidi ette nägema, et

§ 24

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada RKAS-lt Aspen Grupp OÜ menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium RKAS määruskaebuse osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse osas, millega mõisteti RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4665,36 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue määruse ja mõistab RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 4026,24 eurot.
  2. RKAS kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist ei taotle, mistõttu ei võta kolleegium kassatsiooniastme menetluskulude osas seisukohta ja need jäävad poolte endi kanda (

§ 93lg 1).

Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 90lg 2).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.