Määrus on jõustunud.
lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna: 1) riigilõivu väljamõistmine sõltub vaidlustusmenetluses tehtavast sisuliselt lahendist, ei ole riigilõivu küsimust võimalik otsustada eraldiseisvalt enne vaidlustuse lahendamist; 2) kaebajal on küll vaidlustuskomisjoni otsuse peale tühistamiskaebusega halduskohtusse pöördumise õigus, kuid kaebusega taotletavat eesmärki vaidlustuskomisjoni otsuse isoleeritud vaidlustamisega võimalik saavutada ei ole; 3) vaidlustuskomisjoni
jaanuari
Halduskohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja asja menetlus lõpetada
lg 1 p 4 alusel; 2) menetluskuludena tuleb välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot), kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 kr (15,97 eurot) ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 12,78 eurot, kokku 667,87 eurot. Õigusabikuludena on kaebaja taotlenud kokku 5953,21 euro hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud, kuid mis puudutab lõpliku taotluse p-s 3.1 näidatud õigusabikulusid, on kaebaja jätnud halduskohtus toimunud menetluses menetluskulude nimekirja ja õigusabi eest tasumist tõendavad dokumendid esitamata, mis
Seega tuleb p 3.1 all taotletud kuludest arvestada üksnes halduskohtu
lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud
Kui ringkonnakohtu määrus jääb
lg 1 p 4 osas muutmata, jätta menetluskulud
RKAS väidab, et: 1) ringkonnakohus kohaldas valesti
RKAS otsuste osas on kohtumenetlus lõppenud; 2) ringkonnakohtu määrus ei ole õiguslikult ega ka faktiliselt põhjendatud ning see rikub õiguskindluse põhimõtet; 3) menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane. 8. Aspen Grupp OÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata, kuna: 1) riigihangete alased õigusaktid, mis peaksid reguleerima kohtumenetlust, on äärmiselt puudulikud. Menetlusosalistele ei ole tagatud õigust selgele menetlusele. Kohtupraktika puudub. Seetõttu jagas halduskohus kaebuse kaheks (RKAS otsuste ja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine), kuid sisuliselt on tegemist ühe ja sama vaidlusega. Seetõttu oleks haldusasja menetlus tulnud kohe lõpetada
Ringkonnakohus lõpetas menetluse õigesti
lg 1 p 4 alusel; 2) vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine teenib õigusselguse huve. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks see jääma jõusse pärast seda, kui hankemenetlus on tunnistatud kehtetuks; 3) ringkonnakohtu määrus menetluskulude osas on õiguspärane. Menetluskulusid ei ole ebaõiglaselt välja mõistetud; 4) RKAS ei saa vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles see analüüsis enamtasutud riigilõivu, kuna see ei puuduta RKAS õigusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Ringkonnakohus tühistas halduskohtu viimati mainitud määruse ja tegi asjas uue määruse, millega lõpetas menetluse Aspen Grupp OÜ kaebuses Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 19. novembri 2007. a otsuse nr 120-07/101475 tühistamiseks
11. Kolleegium rõhutas asjas nr 3-3-1-91-10, et riigihanke vaidlustes tuleb
Riigihanke vaidlus tervikuna käivitub hankija tegevuse peale esitatud vaidlustusega (p 21). Kolleegium on seisukohal, et ka käesolev asi on sarnane Riigikohtu halduskolleegiumi lahendatud asjadega nr 3-3-1-91-10 ja nr 3-3-1-38-11. Viidatud asjades rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse ning järgnenud kohtumenetluste ajal tunnistas hankija hankemenetluse kehtetuks. Kuigi käesolevas asjas jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse rahuldamata, tunnistas järgnenud kohtumenetluse ajal hankija hankemenetluse kehtetuks. Hankeasjades ei ole kohtumenetluses
lg 1 p 4 rakendamise eelduseks see, et vaidlustuskomisjon oleks vaidlustuse rahuldanud või jätnud selle rahuldamata, vaid see, et hankija on kohtumenetluse ajal tunnistanud hankemenetluse kehtetuks ja et kaebajal puudub asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. 12. RHS § 126 lg 6 reguleerib vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmise küsimust. RHS § 126 lg 6 ei näe olukorras, kus hankija tunnistab vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks ja seetõttu jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastab selle vaidlustajale, ette seda, et vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõiv tuleks tagastada või jätta hankija kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri eelmainitud küsimust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse kohtumenetluses tasutud riigilõiv, kui kaevatav haldusakt on tunnistatud kehtetuks. Seega on seadusandja riigihangete seaduse ja riigilõivuseadusega ammendavalt reguleerinud kohustuslikus kohtueelses menetluses tasutud riigilõivu küsimuse, kui menetlus lõpetatakse
Kehtiv õigus ei näe kohtumenetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel ette vaidlustuskomisjonile tasutud lõivu tagastamist ega ka
Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest (RLS § 2). Aspen Grupp OÜ on tasutud lõivu eest toimingu saanud (s.t vaidlustuskomisjon on tema vaidlustuse läbi vaadanud ja teinud sisulise otsuse). Kolleegium on seisukohal, et eeltoodu laieneb analoogselt ka vaidlustusmenetluses kantud õigusabikuludele. Eelmainitud põhimõtetest lähtuvalt ei saa käesolevas asjas vaidlustuskomisjonile tasutud riigilõiv ega seal kantud menetluskulud olla põhjendatud huviks vaidlustuskomisjoni otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks. 13. Kuna
lg 1 p 4 kohaldamisel ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus RHS § 127 lg 41 alusel mittejõustunuks, tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada (Riigikohtu halduskolleegiumi
lg 1 p 4 alusel kohtumenetluse lõpetamisel ette vaidlustuskomisjonis tasutud riigilõivu tagastamist ega ka hankija kanda jätmist, jääb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 kr (639,12 eurot) Aspen Grupp OÜ kanda (vt ka käesoleva otsuse p 12). 15. Ringkonnakohus mõistis RKAS-lt Aspen Grupp OÜ kasuks õigusabikuludena välja 3997,49 eurot. RKAS on seisukohal, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane, kuna ta ei ole käitunud õigusvastaselt. RKAS ei vaidle selle üle, et menetluskulud on kantud ega väida, et kohtu väljamõistetud menetluskulud ei oleks vajalikud ega põhjendatud. Kolleegium ei nõustu RKAS-ga, et menetluskulude jätmine tema kanda on ebaõiglane.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab asja menetluse
Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (
lg 10).
lg-st 10 tuleneb kohtu õigus erandina vähendada väljamõistetava hüvitise ulatust, jättes kulud täielikult või osaliselt poole enda kanda (Riigikohtu halduskolleegiumi
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel võivad teise poole menetluskulud jääda tema kanda. Nendel asjaoludel ei ole alust pidada RKAS-lt Aspen Grupp OÜ menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks.
Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (
Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.