← Eesti

3-1-1-64-11

Obsah (6)§ 184§ 185§ 64§ 65§ 68§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise ku

§ 184lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p-de 1 ning 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 28.

aprilli

  1. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-16535 Rain Vaha kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marju Persidskaja
  2. august 2011, kirjalik menetlus
  3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus, millega jäeti Rain Vaha kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga apellatsioon läbi vaatamata, ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  6. Määruskaebus rahuldada.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo määruskaebuse esitamisel Rain Vahale riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 115 (ükssada viisteist) eurot ja 6 senti, sealhulgas käibemaks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. märtsi
  10. a otsusega tunnistati Rain Vaha süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks.

Samuti tunnistati R. Vaha süüdi

§ 185

lg 2 pde 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõisteti R.

Vahale liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati 6 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuseni.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistusaeg 3 päeva.

§ 184lg 2 p 1 järgi tunnistati R.

Vaha süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta grupis koos A. A.-ga omandas 2009. a ebaseaduslikult vähemalt 130 grammi amfetamiini ja hoidis seda Tartumaal Reola metsas peidikus ning A. A. kasutuses olnud sõiduautos. Samuti andsid R. Vaha ja A. A. seda narkootilist ainet nii suurtes kui ka väikestes kogustes edasi erinevatele isikutele.

§ 185lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tunnistati R.

Vaha süüdi selles, et tema täisealise isikuna, kes oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, andis

  1. a juulikuus grupis koos A. A.-ga kahele alaealisele isikule kokku kolmel korral ühe doosi lahustatud amfetamiini.
  2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Vaha kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja R. Vaha suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist. Eeskätt vaidlustas apellant maakohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut ja selle alusel tehtud kohtu järeldusi. Muu hulgas leidis kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tõsikindlaid tõendeid, mis võimaldaksid R. Vaha käsitada A. A. poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise kaastäideviijana. R. Vaha teopanus on sisustamata ja maakohtu otsusest ei nähtu tõendeid selle kohta, et A. A. ja R. Vaha tegutsesid narkootilise aine käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Kaitsja leidis, et maakohtu otsuses puudub nõuetekohane tõendite analüüs. Sellise analüüsi puudumine on aga käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes.
  3. Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on R. Vaha süüditunnistamist piisavalt põhjalikult motiveerinud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt uuris maakohus tõendeid nende kogumis, s.t kuulas ära süüdistatava, tunnistajad ja uuris kirjalikke tõendeid. Maakohtu põhjendused on kohtupraktikaga kooskõlas. Samuti on maakohus R. Vahale karistuse mõistmisel järginud

§ 56nõudeid.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Vaha kaitsja H. Kuningas, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja seda, et ringkonnakohut kohustataks menetlema maakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni. Kaitsja märgib, et apellatsioonis olid välja toodud konkreetsed motiivid selle kohta, miks maakohtu otsus ei ole seaduslik. Asjas ilmnevad mitmed kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu otsus on piisavalt põhistatud.
  2. Vastuses määruskaebusele leiab prokurör Marju Persidskaja, et maakohus ega ringkonnakohus pole kriminaalmenetlusõigust rikkunud ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-120-09;
  7. aprilli
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8 ja
  9. juuni
  10. a määrus asjas nr 3-1-1-43-11, p 6.)
  11. Kolleegiumi hinnangul on R. Vaha kaitsja apellatsioonis esitatud väited õiguslikult asjakohased, s.t need ei ole suunatud mõne õigusliku keelu rikkumisele. Samuti ei ole kõnealuse apellatsiooni läbi vaatamata jätmist võimalik põhjendada sellega, et maakohtu otsus on kõigis vaidlustatud aspektides kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Vaidlustatud kohtumääruses ei viidata apellandi argumente kummutavale kohtupraktikale. Ühtlasi pole muud alust väita, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu apellatsiooniga. Apellant on esitanud sisulisi argumente, mille osas kohus saab kujundada läbikaalutud seisukoha vaid kohtumenetluse poolte vahetu ärakuulamise põhjal. Seetõttu ei ole R. Vaha kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu
  12. märtsi 2011 a otsuse peale KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatu ja apellatsiooni ei saa selle sätte alusel läbi vaatamata jätta.
  13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  14. aprilli
  15. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks. R. Vaha kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  16. R. Vaha kaitsja esitas Riigikohtule taotluse määrata tema poolt R. Vahale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo makstavaks tasuks 115 eurot 6 senti (sh käibemaks 19 eurot 18 senti). Taotlus hõlmab ringkonnakohtu määruse läbitöötamist ja määruskaebuse koostamist kogumahus 3 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  17. detsembri
  18. a otsuse "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 16 rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg-st 1 jääb kolleegium käesoleva määruskaebemenetluse kulu riigi kanda. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.