Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi, Villu Kõve ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-35-
- Eriarvamuse p-ga 1 on ühinenud riigikohtunik Jaak Luik
- Leiame erinevalt üldkogu enamusest, et Ü. Kaasi omandipõhiõiguse riive ajavahemikul
- november 2002 kuni
- märts 2007 ei olnud sedavõrd erakordne, et talle oleks tulnud maksta hüvitist õiguspäraselt tekitatud kahju eest. Ü. Kaasi kahtlustati kuriteo tunnustega teo toimepanemises. Tema ametikohalt kõrvaldamine kriminaalasja uurimise ajaks oli õiguspärane ja põhjendatud. Kohtud ei tuvastanud, et Ü. Kaasi kahtlustati kuriteo toimepanemises alusetult. Kriminaalmenetlus Ü. Kaasi vastu lõpetati, kuna seadusandja muutis seadust selliselt, et tegu, mille toimepanemises Ü. Kaasi kahtlustati, ei loetud enam kriminaalkorras karistatavaks. Ü. Kaasi vastu ei algatatud pärast eelnimetatud seadusemuudatust sama teoga seoses väärteomenetlust, kuivõrd Ü. Kaasi võimalik vastutusele võtmine väärteo eest oli aegunud. Üldkogu otsuse p-s 69 nimetatud põhjendus, et omandipõhiõiguse piirangu muutis erakordseks eelkõige ametikohalt kõrvaldamise pikaajaline kestus, oleks meie arvates olnud asjakohane juhul, kui Ü. Kaasil ei oleks olnud ametikohalt kõrvaldamise tõttu võimalik saada muul viisil sissetulekut. Kohtud tuvastasid, et Ü. Kaas töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ning tegeles ettevõtlusega.
- Me ei ole nõus sellega, et üldkogu muutis halduskohtute senist praktikat, mille järgi sai kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada RVastS § 7 (vt üldkogu otsuse p 50). Eelnimetatust tulenevalt leiame, et puudus vajadus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine. Üldkogu oleks saanud jätta alama astme kohtute otsused muutmata osas, millega kohtud rahuldasid Ü. Kaasi kaebuse talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ajavahemiku
- märts 2007 kuni
- september 2007 eest. Üldkogu enamuse seisukoht, et RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada vaid juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga, ei ole kooskõlas selle paragrahvi esimese lõikega, mille järgi on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalikõiguslikus suhtes. Senises kohtupraktikas on lähtutud arusaamast, et kriminaalmenetleja on samuti avaliku võimu kandja ning kriminaalmenetlus on avalik-õiguslik tegevus. RVastS § 7 lg 1 kohaldamiseks ei ole oluline, et selle sätte alusel hüvitatav kahju peaks olema tekitatud haldusakti või haldustoiminguga (nagu see on nt sätestatud õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise eeldusena RVastS § 16 lg 1 järgi). Avalik-õigusliku tegevuse mõiste RVastS § 7 lg 1 järgi on seega laiem tegevusest, mis on hõlmatud haldusaktide andmisega ja halduse toimingute tegemisega haldusmenetluse seaduse §-de 51 ja 106 mõttes. Riigikohtu üldkogu on varem leidnud, et kriminaalmenetleja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 1 ja § 6 lg 3 p-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu
- märtsi
- a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-09, pd 70 ja 71). Olukorras, kus seadusega on antud halduskohtu pädevusse kriminaalmenetleja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete menetlemine, puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks RVastS § 7 lg-t 1 tõlgendada kitsamalt, st piirata selle kohaldamisala vaid haldusakti või halduse toiminguga kahju tekitamise juhtudega. Peeter Jerofejev Henn Jõks Villu Kõve Jaak Luik Tambet Tampuu