RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-4-1-16-11 20. september 2011 Eesistuja Märt

§-ga 156. Põhiseaduse viidatud paragrahv, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimised üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased, sisaldab Tallinna Linnavolikogu hinnangul kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi. 4.

§-s 156 sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõttega on vastuolus e-hääletamist kasutavale valijale antud võimalus muuta oma häält. Valimisjaoskonnas hääletamissedeliga hääletaval isikul ei ole sellist võimalust.

1. Valimiste ühetoalisuse põhimõtet rikub ka asjaolu, et kaebeõigus on erinevate hääletamisviiside puhul reguleeritud erinevalt. Üldjuhul selgitatakse hääletamistulemused välja esimesena jaoskonnakomisjonis. Jaoskonnakomisjonide otsuste ja protokollide peale on võimalik kaevata kokku läbi kolme astme kuni Riigikohtuni välja. E-hääletamise tulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon (VVK), kelle otsuste ja toimingute peale saab kaevata Riigikohtusse. Huvitatud isikule on seetõttu tagatud vaid üks kaebuse esitamise võimalus Riigikohtusse pöördumise kaudu.
2. Lisaks on elektroonilise hääletamise ajal lubatud valimisagitatsioon, samas kui tavapärasel valimispäeval on see keelatud. 7.

§-s 156 sätestatud valimispõhimõtetega on vastuolus ka asjaolu, et valimisi reguleeriv seadus võimaldab hääletamist korraldada selliselt, et kolmandad isikud saavad hääletamistulemusi manipuleerida nii, et hääletajal ega VVK-l ei ole kuidagi võimalik seda avastada. Sellise manipulatsiooni võimalikkust kinnitab P. Pihelgase tehtud katse, mille põhjal ta esitas ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile kaebuse (kohtuasi nr 3-4-1-4-11), mis jäeti rahuldamata. P. Pihelgase kaebusest nähtus, et valijarakenduses puudusid turvalisust tagavad mehhanismid olukorraks, kus valija arvutis olnuks P. Pihelgase demonstreeritud programmiga analoogne programm, mis selekteerinuks, kas ja millised hääled VVK-le edastada. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu 8. Riigikogu nimel andis arvamuse Riigikogu põhiseaduskomisjon, kes leidis, et Tallinna Linnavolikogu taotlus tunnistada KOVVS § 50 kehtetuks selle vastuolu tõttu

§-ga 156 ei ole lubatav. 9. KOVVS §-s 50 sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel elektrooniliselt hääletamise kord on osa kohaliku omavalitsuse valimise korrast. Sellele ei laiene

§ 154lõikes 1 sätestatud enesekorraldusõigus.

Riigikohtu

1. juuni
2. aasta otsuse nr 3-4-1-2-09 kohaselt puudutab volikogu valimise kord esiteks valimisõiguslikke suhteid kohaliku kogukonna liikmete ja omavalitsuse üksuse kui iseseisva õigussubjekti vahel ja teiseks omavalitsusüksuse välist ülesehitust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise korra sätestamine ei ole seega kohaliku elu küsimus. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse volikogul õigust esitada taotlust valijate subjektiivsete õiguste kaitseks.
3. Lubatav ei ole ka Tallinna Linnavolikogu alternatiivne taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis tagaks volikogu valimise demokraatlikkuse, kontrollitavuse ja ühetaolisuse. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (

JKS) § 7 ei anna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule abstraktse normikontrolli korras pädevust vaidlustada õigustloova akti vastu võtmata jätmist. Õiguskantsler

1. Tallinna Linnavolikogu taotlus ei ole lubatav. Vaidlustatud sätted ei erine olemuslikult sätteist, mis olid vaatluse all Riigikohtu kohtuasjas nr 3-4-1-2-09 tehtud eespool viidatud määruses ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. detsembri
3. aasta määruses kohtuasjas nr 3-4-1-16-
4. Neis lahendites leidis Riigikohus, et volikogu valimise korraldamiseks ühtse raamistiku loomine on kohaliku omavalitsuse välise korralduse ehk riigielu küsimus, s.t ei ole kohaliku elu küsimus. Seetõttu ei mahu see enesekorraldusõiguse kaitsealasse. Volikogu valimise regulatsiooniga ei ole üldjuhul võimalik kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust vahetult riivata. Elektroonilist hääletamist reguleerivad sätted ei kujuta endast ka volikogu moodustamise reguleerimist selliselt, et kohaliku elu küsimusi hakkavad otsustama Riigikogu määratud või Riigikogust otseselt või kaudselt mõjutatud inimesed (võrdle eespool viidatud määrus nr 3-4-1-16-09, punkt 36).
5. Taotluse sisu kohta märgib õiguskantsler järgmist. Elektroonilisel hääletamisel hääle muutmise võimalust on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
6. septembri
7. aasta otsuses pidanud põhiseadusega kooskõlas olevaks. Selle seisukoha muutmiseks ei ole põhjust. Kaebeõiguse puhul on määrav see, et isik saab vähemalt ühe korra kohtusse pöörduda. Mitmeastmelisuse eesmärk on Riigikohut võimalikult vähe koormata. Valimisagitatsioon toimub ka tavapärase eelhääletamise ajal. Eelhääletamise lubamist ei saa aga pidada

§-ga 60 vastuolus olevaks, arvestades vajadust tagada valimiste üldisus ja esinduskogu võimalikult suur legitiimsus.

1. Õiguskantsler möönab, et ilmselt esineb probleeme elektroonilise hääletamise sätete rakendamisel. Neist probleemidest ei saa aga veel järeldada elektroonilist hääletamist reguleerivate sätete vastuolu põhiseadusega. Justiitsminister
2. Tallinna Linnavolikogu taotlus ei ole Riigikohtu eespool viidatud praktikat arvestades lubatav. KOVVS § 50 reguleerib elektroonilist hääletamist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Sättest ei nähtu, et see võib vahetult riivata kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust.

§-s 156 sisalduvad valimispõhimõtted kaitsevad isikute subjektiivseid valimisõigusi. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust teiste isikute subjektiivsete õiguste kaitseks. 15. Alternatiivne taotlus ei ole lubatav, kuna

JKS § 7 ei anna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule abstraktse normikontrolli korras pädevust vaidlustada õigustloova akti vastu võtmata jätmist. VAIDLUSTATUD SÄTTED 16. KOVVS § 50 pealkirjaga „Elektrooniline hääletamine“ sätestab: „

JKS § 7 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

1. Riigikohtu üldkogu (RKÜK)
2. märtsil
3. aastal kohtuasjas nr 3-4-1-8-10 tehtud otsuse punkti 44 kohaselt on Riigikohus eespool viidatud sätte alusel pädev sisuliselt läbi vaatama selliseid taotlusi, mille puhul on täidetud kaks tingimust. Esiteks peab taotluse olema esitanud omavalitsusüksuse volikogu ja teiseks peab taotluses olema väidetud

JKS §-s 7 nimetatud õigusakti või selle sätte vastuolu kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. 20.

JKS § 7 kohaselt on omavalitsusüksuse volikogu võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks piiratud. Nimelt ei saa omavalitsusüksuse volikogu taotleda õigusakti või selle sätte tunnistamist vastuolus olevaks põhiseaduse mis tahes normiga, vaid üksnes põhiseaduse mõne sellise normiga, mis kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka (RKÜK eespool viidatud otsus, punkt 45). 21. Omavalitsusüksuse volikogu esitatud taotluse lubatavus sõltub seega sellest, kas põhiseaduse norm, mille rikkumist taotluses väidetakse või mille rikkumise kahtlus taotluses märgitud asjaolude tõttu tekib, on käsitatav kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena või mitte. Kui põhiseaduse norm, millele taotluses tuginetakse, ei ole kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik tagatis, on taotlus

JKS § 7 kohaselt lubamatu ja tuleb jätta

JKS § 11 lõike 2 alusel läbi vaatamata. See tähendab, et Riigikohus ei saa hinnata, kas vaidlustatud õigusakt või selle säte võib olla taotluses osutatud põhiseaduse sättega vastuolus või mitte. Kui aga põhiseaduse norm, mille rikkumist omavalitsusüksuse volikogu väidab, kuulub kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste hulka, on taotlus lubatav ja tuleb sisuliselt läbi vaadata. See tähendab hinnangu andmist sellele, kas vaidlustatud õigusakt või selle säte riivab taotluses osutatud kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikke tagatisi, ja riive tuvastamise korral ka selle põhiseaduspärasuse kontrollimist (RKÜK eespool viidatud otsus, punkt 45). 22. Esimene punktis 19 toodud nõuetest on praeguses asjas täidetud. Riigikohtule on esitanud taotluse Tallinna Linnavolikogu. Täidetud ei ole aga teine tingimus. Säte ja põhimõtted, millele Tallinna Linnavolikogu tugineb, ei ole vaadeldavad kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistena. 23. Tallinna Linnavolikogu väidab esiteks, et KOVVS § 50 on vastuolus

§-ga 156. Täpsemalt on KOVVS § 50 Tallinna Linnavolikogu hinnangul vastuolus

§ 156kolmandas lauses sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega.

24. Kolleegiumi hinnangul ei saa

§ 156

kolmandas lauses sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ühetaolisuse põhimõtet vaadelda kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena. Nimetatud põhimõttest ei tulene õigusi mitte kohaliku omavalitsuse üksusele, vaid kohaliku kogukonna liikmetele. Selle põhimõtte eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid valimisõigusi –

§ 156lõikest 2 tuletatavat aktiivset ja passiivset valimisõigust.

Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul ei ole

JKS § 7 kohaselt õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste kaitseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. juuni
2. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-2-09, punkt 36 ja selles viidatud kohtupraktika).
3. Alternatiivses taotluses väidab Tallinna Linnavolikogu kolleegiumi hinnangul, et

§-ga 156 on vastuolus sellise õigustloova akti andmata jätmine, mis tagaks

§-s 156 sätestatud valimispõhimõtete järgimise. 26. Ka alternatiivne taotlus ei ole lubatav. Kolleegium nõustub Riigikogu ja justiitsministri arvamusega, et

JKS § 7 ei anna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule õigust esitada taotlust tunnistada õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks. See säte võimaldab taotleda väljakuulutatud, kuid jõustumata seaduse või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist või jõustunud seaduse, Vabariigi Valitsuse või ministri määruse või selle säte kehtetuks tunnistamist. 27. Tallinna Linnavolikogu taotlus on seega

JKS § 7 kohaselt lubamatu ja tuleb

JKS § 11 lõike 2 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale. Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Lea Kivi, Harri Salmann