Obsah (13)

§ 428§ 164§ 162§ 168§ 230§ 701§ 1741§ 103§ 429§ 667§ 457§ 149§ 178

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbiv

) § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja on kinnitanud kohtule, et pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on kostja hakanud teda vabatahtlikult rahaliselt enam toetama. Seetõttu ei ole hagist loobumine ilmses vastuolus hageja huvidega ja hagist loobumine tuleb vastu võtta ning

§ 428lg 1 p 3 alusel asja menetlus lõpetada.

Poolte menetluskulud tuleb

§ 164lg 1 alusel jätta nende endi kanda.

Alates

1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tuleneb, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Põlvnemise õiguslik tähendus oli sätestatud enne
2. juulit 2010 kehtinud PKS § 38 lg-s
3. Vanema kohustus anda alaealisele lapsele ülalpidamist on põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. Sõltumata asjaolust, kelle kasuks või kahjuks tehakse ülalpidamisasja kohtulahend, kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates
4. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale, siis alates nimetatud seaduse jõustumisest on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine laps ja elatis mõistetakse välja tema kasuks. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt. Kohustatud vanema menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kostja palus teha uue määruse, millega jätta tema menetluskulud hageja kanda ning määrata kostjale hüvitatavaks menetluskuluks 1115 eurot 90 senti.
6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus tühistas
8. märtsi
9. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 383 eurot 47 senti menetluskulude katteks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis ekslikult poolte menetluskulud

§ 164lg 1 alusel nende endi kanda.

Ülalpidamisasjas ei kohaldu

§ 164lg 1.

Kuna menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu ja asjas ei tehtud otsust, ei kohaldu ka

§ 162lg 4.

Menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu on asjakohaseks sätteks

§ 168

. Selle paragrahvi neljanda lõike järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja väide, et ta loobus hagist seetõttu, et pärast hagi esitamist hakkas kostja last vabatahtlikult rahaliselt toetama, on paljasõnaline ega ole kooskõlas tõenditega. Selle väite paljasõnalisust kinnitab ka see, et hagist loobumise avalduses ei põhjendanud hageja loobumise asjaolusid. Seetõttu peab hageja

§ 168lg 4 alusel kandma kostja menetluskulud.

Hagi esitamisel ja sellest loobumisel peab hageja kaaluma sellega kaasneda võivaid tagajärgi. See kehtib ka juhul, kui hageja nimel tegutseb tema seaduslik esindaja. Vabariigi Valitsuse

1. septembri
2. a määruse nr 137 § 1 lg 1 alusel oleks hagejalt maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Kuna kostja esindaja töö piirdus hagile vastuse koostamisega, on vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja kuluks 6000 krooni. Kuna ülalpidamisasjas on kohtul

§ 230

lg-te 3-5 alusel võimalus koguda tõendeid omal algatusel või kohustada poolt esitama asjakohaseid tõendeid, ei saa poole esindaja kulud olla ülemäära suured. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega kostja menetluskulud jäeti hageja kanda, ja jätta selles osas jõusse maakohtu määrus. Alternatiivselt palub hageja jätta jõusse ringkonnakohtu määruse osas, milles kostja esindaja kuluks määrati 383 eurot 47 senti, kuid tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega jäeti kostja menetluskulu hageja kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja esindaja kulu võrdsetes osades kostja ja hageja seadusliku esindaja kanda. Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 168lg-t 4.

Kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on ebaõiglane ja ebamõistlik, mistõttu oli kohtul

§ 162

lg 4 järgi diskretsiooniõigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja hakkas pärast hagi esitamist hagejat rahaliselt toetama ja tema vastu huvi tundma. Hageja otsustas sellises olukorras hagist loobuda, et vältida pingete ja kulude tekkimist. Hageja ei pea tõendama, et kostja hakkas teda rahaliselt toetama. Ringkonnakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab hagist loobumist põhjendama. Kostja väide, et hagiavaldus oli alusetu, on paljasõnaline. Kuna pooled ei olnud kokku leppinud, millises määras ja viisil hagejale elatist makstakse, oli hagejal õigus pöörduda elatisenõudega kohtusse. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja elatis mõistetakse välja tema kasuks. Seetõttu tuleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt. PKS § 116 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja seaduslikeks esindajateks on tema vanemad, tuleb kostja menetluskulud välja mõista hageja seaduslikelt esindajatelt võrdsetes osades. 10. Kostja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kostja arvates ei ole määruskaebust esitanud menetlusosaline, mistõttu tuleb jätta see läbi vaatamata. Määruskaebuse esitas hageja seaduslik esindaja, kes ei ole iseseisvaks menetlusosaliseks. Ringkonnakohus on õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 383 eurot 47 senti. Kuna hageja loobus hagist, kohaldub asjas

§ 168lg 4.

Kostja seisukohtade ja tõenditega on ümber lükatud hageja väited, et kostja ei andnud talle piisavalt elatist. Seega oli hagi tõendamata ja põhjendamata. Menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole ebaõiglane ega ebamõistlik, sest hageja põhjustas elatisehagiga kostjale rahalisi kulutusi. Määruskaebuse alternatiivne taotlus on ebaselge, samuti ei võimalda menetlusseadustik jätta menetluskulusid poolte või nende seaduslike esindajate kanda võrsetes osades. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

1. Esmalt peab kolleegium vajalikuks selgitada menetlusosaliste ringi. Enne
2. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel. Alates
3. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 10-13). Viidatud tsiviilasjas tehtud otsuse p-s 14 väljendas kolleegium seisukohta, et asjad, kus hagi esitati enne
4. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Sama otsuse p-s 15 märkis kolleegium pärast
5. juulit 2010 esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Praeguses asjas esitas õigustatud vanem elatisehagi kohustatud vanema vastu
6. juunil
7. Kuigi maakohus oleks võinud menetleda selle hagi lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga, ei olnud maakohtul keelatud lugeda hagejaks alaealist last, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati. Eeltoodust tulenevalt on praeguses asjas poolteks alaealine laps (hageja) ja kohustatud vanem (kostja). 13.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 1741

lg 1 järgi määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral, mh hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud

§ 164

lg 1 alusel nende endi kanda, märkides mh, et kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt hagejalt on ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja hakkas teda pärast nõude esitamist rahaliselt toetama. 14. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et praegusel juhul on tegemist ülalpidamisasjaga

§ 103

lg 4 järgi, mistõttu ei kohaldu asjas

§ 164lg 1.

Ekslik on aga ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 162lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust.

Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Kolleegium märgib, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
3. Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud hagist loobumise avalduses märkima, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§- st 429 ei tulene, et hageja peab hagist loobumist põhjendama. Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse, mille maakohus edastas kostjale (tlk 56-58). Kooskõlas

§ 429

lg 3 teise lause ja § 1741 lg 1 teise lausega palus kostja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja esitas oma menetluskulude nimekirja (tlk 61-63, 65-68). Vastuseks kostja taotlusele selgitas hageja, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja asus pärast hagi esitamist hagejat piisavalt rahaliselt toetama (tlk 76-78). Samas ei esitanud hageja oma vastuväite kohta tõendeid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ei toonud tõendite esitamata jätmine hageja jaoks kaasa negatiivset tagajärge.

§ 667

lg 3 teise lause järgi võib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Sellest sättest tulenevalt oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks. 16. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kohtumääruse täitmist. Jõustunud kohtumääruse resolutsioon on

§ 457lg 1 ja § 463 lg 2 alusel kohustuslik menetlusosalistele.

Seega juhul, kui ringkonnakohus jätab asja uuel läbivaatamisel menetluskulud hageja kanda ning mõistab menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja, on kohtumäärus siduv hagejale, kelleks on praegusel juhul alaealine laps (vt määruse p 12). Juhul kui kostja esitab jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, on hageja võlgnikuna ka täitemenetluse osaline (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1). Täitemenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale sissenõude pööramiseks erisätteid. Järelikult on laps võlgnikuna täitemenetluse osaliseks, kelle varale pööratakse sissenõue üldises korras (TMS 2. osa). 17. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada.

18.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu