Obsah (13)

§ 24§ 44§ 46§ 53§ 97§ 74§ 55§ 10§ 217§ 223§ 137§ 45§ 98

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja

) § 223 lg-le 1 tuginedes enampakkumise tühistada. Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid hageja kaebuse kostja tegevuse peale rahuldamata. Riigikohus tühistas

1. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud määrusega maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saatis kaebuse samale maakohtule hagina uueks läbivaatamiseks.
2. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus tunnistada kehtetuks
3. septembril 2008 toimunud enampakkumise ja kaasata menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Henry Kütt (iseseisva nõudeta kolmas isik), kes ostis enampakkumisel hagejale kuulunud korteriomandi osa.
4. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale 1/2 kaasomandist: Jõgeval Xxxxx x asuvast elamumaast, reaalosana korter nr x suuruses 37,2 m2, kinnistu registriosa nr 877635 (kinnistu). Lõuna Politseiprefektuuri
5. juuli
6. a otsusega väärteoasjas karistati hagejat rahatrahviga 170 trahviühikut s.o 10 200 krooni. Otsuse täitmiseks alustas kostja hageja vastu täitemenetlust nr 047/2007/
7. Kostja arestis
8. aprillil 2008 otsuse täitmiseks hageja kinnistu ja müüs selle
9. septembri
10. a enampakkumisel iseseisva nõudeta kolmandale isikule 5015 krooni eest. Iseseisva nõudeta kolmas isik on kinnistu omanikuna kantud kinnistusregistrisse
11. septembril
12. Hageja leidis, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna arestimine oli tühine ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi - hagejale kui võlgnikule ei toimetatud kätte täitmisteadet, hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa hageja õiguste rikkumise. Hagejale ei toimetatud kätte ka vara arestimise akti ja otsuseid kostja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. Hagejani on jõudnud vaid kostja
13. aprilli
14. a kiri, milles teda teavitati
15. aprillil 2008 toimuvast vara arestimisest. Kiri jõudis Jõgeva postkontorisse
16. aprillil 2008 ja väljastati hagejale
17. mail 2008, kuid arestimine toimus juba
18. aprillil
19. Kostja ei ole müüdava asja hinda määranud ja müüs kinnistu liiga odavalt. Kostja oleks pidanud menetluse peatama ja lahendama hageja kaebuse, mitte aga müüma hageja kinnistu üks päev enne kohtuistungi toimumist. Kostja on rikkunud varale sissenõude pööramise järjekorda. Eelkõige oleks pidanud nõude pöörama vallasvarale ja alles viimases järjekorras hageja kinnisvarale, sealhulgas kinnisvarale ühises varas. Invaliidist hageja eluruumi müük on olnud ebaseaduslik. Hagejalt on ära võetud elamispind.
20. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel on ta järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Kostja tegi kõik võimaliku, et nõuet täita ja ilma kinnisvara müügita oleksid laekumised olnud väiksemad.
21. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete järgi tekkisid hagejal makseraskused trahvi tasumisel ja kostja järgis lihtsalt harilikku menetluskäiku.
22. Tartu Maakohus jättis
23. augusti
24. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse järgi algab

§ 24lg 2 kohaselt täitemenetlus täitmisteate kättetoimetamisega.

Kostja on koostanud

1. oktoobril 2007 täitmisteate täiteasjas nr 047/2007/
2. Asjaolu, et hageja sai täitmisteate kätte
3. oktoobril 2007, tõendab tema allkiri väljastusteatel. Täitmisteates on hagejale selgitatud tema õigusi ja on teatatud, et vabatahtliku täitmise aeg on 10 päeva. Täitmisteade sisaldab kõiki

§ 24lg-s 3 ettenähtud täitmisteate elemente.

Eeltoodust nähtuvalt on kostja järginud

§-s 55 sätestatut. Kostja on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud

1. aprillil 2008 ja mis on hagejale väljastatud
2. mail
3. Hageja on kostjale ette heitnud, et kostja ei peatanud kinnistu müüki, ehkki oli teadlik hageja kohtule esitatud kaebusest, vaid müüs kinnistu eelmisel päeval enne kohtuistungi toimumist.

§ 44

kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel. Hageja asjakohast taotlust kohtule ei esitanud.

§ 46

lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel. Praegusel juhul ei pidanud kostja vajalikuks täitmist peatada ja jätkas menetlust. Hageja väitel ei ole kostja kinnistut hinnanud, kinnistu 5000 krooni eest omandanud isik oli nõus mõni päev hiljem kinnistu 20 000 krooni eest tagasi müüma.

1. aprilli
2. a arestimisaktist nähtub, et kostja on hinnanud vara väärtuseks 5000 krooni. Kuna hageja ega sissenõudja vara arestimisel ei osalenud, siis määras kostja ise vara hinna. Arestimisaktis on selgitatud hageja õigust esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Hageja ei ole vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda. Maakohus nõustus, et hageja kinnistu turuhind arestimise ajal oli kindlasti suurem kui 5000 krooni. Üldteadaolevalt müüvad täiturid vara alla turuhinna selleks, et tagada vara võimalikult kiire müük ja seeläbi sissenõudja nõude täitmine. Hageja väite kohaselt on kostja ebaseaduslikult pööranud sissenõude hageja kinnistule, olles varem arestinud hageja auto, kuid jätnud selle müümata. Täiteasjas nr 047/2007/1848 on kostja eelnevalt pööranud sissenõude hageja pensionile ja arestinud tema konto AS-s SEB Pank. Seega oli kostja pööranud varem sissenõude hageja rahale. Kostja on
3. septembril 2007 arestinud täiteasjas nr 047/2007/1547 hagejale kuuluva sõiduki registrimärgiga 683 JAG. Kinnistu on arestitud
4. aprillil 2008 täiteasjas nr 047/2007/
5. Praegusel juhul ei oma tähtsust, et teises täiteasjas oli arestitud hagejale kuuluv sõiduk. Iga täiteasi on eraldi menetlus ning täitmisel ei ole tähtsust, et sama võlgniku teises täiteasjas on arestitud muu vara. Oluline on praegusel juhul ka see, et sõiduk oli juba arestitud ning seega vaidlusaluses täiteasjas nr 047/2007/1848 seda veelkord arestida ei oleks saanud. Kuna varasem täitmine ei olnud tulemusi andnud, siis oli kostja õigustatud pöörama sissenõude kinnisvarale.

§ 53lg 3 kohaselt määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur.

Hageja ei ole kostjale menetluse ajal nimetanud muud vara, millele sissenõuet pöörata selliselt, et võlausaldaja nõue saaks kiiresti rahuldatud. Kinnistu arestimise ajal oli hageja suhtes täitmisel neli täiteasja kokku võlaga 43 354 krooni 50 senti. Täiteasjas, milles kinnistu arestiti, oli võla suuruseks 10 200 krooni. Hageja tasus kinnistu arestimise ajal regulaarselt oma võlga, tema pensionist tehti iga kuu kinnipidamisi. Vabatahtliku täitmise tähtajaks oli määratud 10 päeva.

§ 97

lg 1 kohaselt enampakkumine lõpetatakse, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist, kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Hageja oleks võinud seega kinnistu müüki takistada veel enampakkumise ajal, kuid seda ei teinud. Võlausaldaja oli huvitatud nõude täitmisest ning igakuine regulaarne tasumine väikestes summades ei olnud võlausaldaja jaoks piisav. Rahalistest vahenditest täitmine ei olnud tulemuslik, muu vallasvara olemasolust hageja ei teatanud.

1. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Iseseisva nõudeta kolmas isik seisukohta apellatsioonkaebuse kohta ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. veebruari
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse järgi on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja on täitmisteate kätte saanud
5. oktoobril
6. Nähtuvalt asja materjalidest on täitmisteade koostatud
7. oktoobril
8. Kostja on saatnud hagejale
9. oktoobril 2007 koostatud dokumendi tähitult ning hageja on selle kätte saanud
10. oktoobril
11. Usutav ei ole hageja väide, et ta sai
12. oktoobril 2007 kostjalt kutse ilmuda tema juurde, et selgitada politsei määratud trahvide tasumist ja autole sissenõude pööramist, kuid ta ei saanud kätte täitmisteadet. Kohtutäituri väitel saatis ta
13. oktoobril 2007 tähitult hagejale täitmisteate, muid dokumente ei ole ta hagejale sel ajal tähitult saatnud. Kuna hageja väidab vastupidist, siis oleks ta pidanud ka oma väidet tõendama, kuid ta ei ole seda teinud. Seega on tõendatud hageja allkirjaga väljastusteatel, et ta sai täitmisteate kätte
14. oktoobril
15. Täitmisteates on hagejale selgitatud tema õigusi ja teatatud, et vabatahtliku täitmise aeg on 10 päeva, samuti vastab täitmisteade

§ 24lgs 3 sätestatule.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on hagejale kinnisasja arestimise akti kätte toimetanud

1. mail
2. Asja materjalidest nähtuvalt saatis kostja tähitult hagejale
3. aprillil 2008 koostatud dokumendi ning hageja sai selle kätte
4. mail
5. Kostja ei saatnud hagejale tähitult
6. aprilli
7. a täitetoimingust teatamise kirja ning seetõttu on ebaõige hageja väide, et ta sai postkontorist kätte kostja saadetud teatise arestimise toimumise kohta
8. aprillil 2008, mitte aga kinnistu arestimise akti. Seda, et hageja sai
9. mail 2008 kätte
10. aprillil 2008 koostatud kinnistu arestimise akti, mitte aga kohtutäituri
11. aprilli 2008 kirja, tõendab ka hageja enda
12. mai
13. a kiri kostjale, milles ta teatab vastuseks kohtutäituri
14. aprilli 2008 kirjale (mitte aga
15. aprilli 2008 kirjale), et ei nõustu kinnistu arestimisega. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et asjaolusid arvestades ei rikkunud kostja kinnistu arestimisel ja enampakkumisel

§-s 198 sätestatud varale sissenõude pööramise järjekorda. Kostja selgituse kohaselt ei olnud tal võimalik järgida varale sissenõude pööramise järjekorda ja teist korda arestida sõidukit, kuna arestimise hetkel hageja autot Jõgeval Xxxxx x kinnistul ei asunud. Kostja oli teatanud hagejale, et vara arestimine toimub sellel aadressil

1. aprillil 2008 kell 13.
2. Pahatahtlik on hageja väide, et kui kostja oleks auto müünud, oleks olnud võimalik kõik täitmisnõuded täiteasjades rahuldada. Hageja ei ole siiani avaldanud sõiduki asukohta ning seetõttu tema enda käitumise tõttu ei ole kostja saanud täiteasjas nr 047/2007/1547 arestitud sõidukit müüa. Täitemenetlus ei tohiks seisma jääda olukorras, kus võlgnik on jätnud kohtutäiturile oma vara asukoha teatamata või varjab vara asukohta, ning seetõttu oli kostjal õigus jätta täiteasjas nr 047/2007/1547 arestitud sõiduk teist korda arestimata. Kuna kostja andmetel on kinnistu müügist saadud summast trahvi (s.o nõude) katteks kantud 3158 krooni, siis on vale hageja väide, et kostja on rikkunud

§ 53

lg-t 2, mille kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Kostja ei ole rikkunud

§ 53lg-t 2.

Maakohus leidis õigesti, et kuna hageja ei esitanud täitemenetluse peatamise avaldust, oli kostjal õigus korraldada enampakkumine.

§ 46

lg 2 p 1 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul.

§ 46

lg 2 p-st 1 tuleneb kohtutäituri õigus, kuid mitte kohustus täitemenetlus peatada, mistõttu ei pidanud kostja pärast hageja kaebuse esitamist täitemenetlust peatama. Ebaõige on hageja väide, et kuna kostja määratud kinnisasja hind ei vasta asja tegelikule väärtusele, siis tulnuks enampakkumine kehtetuks tunnistada. Korteriomandi osa arestimise hinna sai hageja vaidlustada

§ 74

lg 7 järgi kolme päeva jooksul alates hinna teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui enampakkumise kuulutuse ilmumise päevale järgneval tööpäeval. Hagejale on arestimisakt kätte toimetatud

1. mail
2. Kuna selles oli kostja hinnanud vara väärtuseks 5000 krooni, siis arestimisakti kättesaamisest alates oli hageja teadlik määratud hinnast ning soovi korral oleks ta pidanud selle kolme päeva jooksul vaidlustama. Hageja ei ole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja väitel rikkus ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230, nõustudes kostja paljasõnalise väitega, et ta saatis hagejale täitmisteate. Täitetoimikus ei ole täitmisteate saatmist märgitud. Alusetu on ka seisukoht, et arestimisakt toimetati kätte
4. mail
5. Hageja sai sel kuupäeval kätte teatise arestimise toimumise kohta
6. aprillil
7. Kui sellega nõustuda, siis ei olnud aga hagejat arestimisest enne teavitatud, mistõttu rikuti

§ 55p 4.

Ebaõige on kohtute seisukoht, et rikutud ei ole

§-s 198 sätestatud sissenõude pööramise järjekorda. Hageja autole on seatud keelumärge ja see seisab siiani garaažis. Kui nõudesumma on osaliselt tasumata, siis on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukoht. Seejuures puudub täitetoimikus kostja arvestus võlgnevuse (osalise) tasumise kohta, kohtud on tuvastanud, et pensionist toimusid kinnipidamised. Rikutud on

§ 53lg-t 2.

Toimikus oleva täitmisteate kohaselt on kohtutäituri tasu 3835 krooni, mis on ligilähedane täituri määratud eluruumi hinnale 5000 krooni. Seega on ebaõige kostja väide, et eluruumi müügist saadud summast on kustutatud võlga 3158 krooni. Samuti on rikutud

§ 53lgt 3, invaliidist inimene on kaotanud eluruumi.

Kohus ei ole märkinud, millise info või tõendi alusel ta väidab, et sissenõudja soovib nõude kiiret täitmist ning et regulaarselt iga kuu väikestes summades tasumine ei olnud sissenõudja jaoks piisav ja tulemuslik. Kostja pole senini läbi vaadanud hageja

1. mai
2. a kaebust, selle oleks pidanud läbi vaatama enne enampakkumise korraldamist. Kostja oleks lähtuvalt asjaoludest (hagejalt kui invaliidilt eluruumi äravõtmine) pidanud omal algatusel täitemenetluse peatama. Maakohus nõustus, et kinnisasja hind ei vastanud selle tegelikule väärtusele. Hageja on hinna vaidlustanud
3. mai
4. a kaebusega, st kaebus korteriomandi arestimise kohta tähendab samal ajal ka hinna vaidlustamist.
5. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole kaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Riigikohus järgib TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
7. Kõigepealt analüüsib kolleegium kassatsioonkaebuse väiteid täitmisteate ja arestimisakti kätte toimetamata jätmise kohta. Mõlemad kohtud on tuvastanud, et hagejale on kätte toimetatud nii täitmisteade kui ka kinnistu arestimisakt. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS §
8. Kohtud on tuvastanud täitmisteate ja arestimisakti kättetoimetamise hageja sellekohaste allkirjadega väljastusteadetel. Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt tõendanud, on teise menetlusosalise (praegu hageja) kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi. Nii on Riigikohus leidnud ka
9. veebruaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 tehtud määruse p-s
10. Riigikohus sedastas: "Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal." Nimetatud tsiviilasjas suutis menetlusosaline teha usutavaks, et talle väljastusteatega väidetavalt kätte toimetatud dokumendi asemel sai ta tegelikult kätte muu dokumendi. Kuigi nimetatud tsiviilasjas oli tegu menetlusdokumendi kättetoimetamisega tsiviilkohtumenetluses, on samad põhimõtted kohaldatavad ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral, sest

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse kättetoimetamisele üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

1. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et hageja on hinna vaidlustanud
2. mai
3. a kaebusega, kuna kaebus korteriomandi arestimise kohta tähendavat samal ajal ka hinna vaidlustamist. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hageja
4. mai
5. a kaebusest (I kd, tl 14, kuus käsitsi kirjutatud rida) ei nähtu hinna vaidlustamine. Kirjas on märgitud üksnes see, et ei nõustuta kinnisasja arestimisega. Kolleegium selgitab, et hinna vaidlustamise soov peab kaebusest selgelt nähtuma, kuna kohtutäitur peab

§ 74lg 8 kohaselt taotlema hinna vaidlustamise korral kohtult eksperdi määramist.

Samuti ei eelda hinna vaidlustamine õigusalaseid teadmisi, kaebuses piisab selle märkimisest, et ei olda kohtutäituri määratud hinnaga nõus. Hinna vaidlustamise tähtaja kohta saab võlgnik teavet arestimisaktist (ja ka täitmisteatest), milles viidatakse mh

§ 217lg-s 1 sätestatud 10-päevasele kaebuse esitamise tähtajale.

Lisaks märgib kolleegium, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel on võimalik

§ 217

lg 2 järgi taotleda tähtaja ennistamist.

§ 217

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kolleegium märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, st tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (

§ 55

), mis toob

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Kohtud on tuvastanud, et hageja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda ja talle oli mh kätte toimetatud arestimisakt, milles kohtutäitur oli hinnanud kinnistu väärtuseks 5015 krooni ja teavitanud kohtutäituri otsuse peale 10 päeva jooksul kaebuse esitamise võimalusest. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele. Kolleegium peab ekslikuks järgmist maakohtu seisukohta: "Üldteadaolevalt müüvad täiturid vara alla turuhinna selleks, et tagada vara võimalikult kiire müük ja seeläbi sissenõudja nõude täitmine."

§ 74

lg 5 (kehtib

§ 137

kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab selgelt vastupidise põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi. Alles kordusenampakkumiseks on võimalik müüdavat vara alla hinnata. Samuti võib vara hind olla alla turuhinna menetlusosaliste kokkuleppel

§ 74lg 3 järgi.

14. Kassatsioonkaebuses on viidatud veel

§ 53

lg-te 2 ja 3 rikkumisele.

§ 53

lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et nõude katteks kanti üle 3158 krooni ning seega ei ole

§ 53lg-t 2 rikutud.

Kolleegium nõustub selle seisukohaga, kuid peab vajalikuks selgitada järgmist. Täitemenetlust alustades määrab kohtutäitur kohtutäituri tasu rahalise nõude korral seaduse järgi, lähtudes nõude suurusest. Praegusel juhul oli kohtutäituri tasu suurus, lähtudes kohtutäituri seaduse asjakohasest redaktsioonist tasu määramise hetkel (KTS § 2511 lg 3 ja § 2512 lg 1), 3835 krooni. Samas sätestas KTS § 23 lg 3 põhimõtte, et kui sissenõudja nõue rahuldatakse osaliselt (praegusel juhul oli nõudesumma 10 200 krooni ning asja müügist saadi 5015 krooni), võib kohtutäitur ka tasu nõuda proportsionaalselt vähem. Seetõttu kujunes lõplikuks kohtutäituri tasuks (5015-3158) 1857 krooni, mitte 3835 krooni. Kolleegium möönab, et kui kohtutäituri tasuks oleks praegusel juhul kujunenud 3835 krooni, s.o ca 76% müügihinnast, siis võinuks see anda kohtutele aluse

§ 53lg-t 2 laiendavalt tõlgendada.

Arvestada tulnuks ka seda, et võlgniku arestitavaks varaks oli tema eluruum. 15. Kolleegiumi hinnangul ei ole rikutud ka

§ 53

lg-t 3.

§ 53

lg 3 kohaselt arvestab kohtutäitur vara arestimise järjekorda määrates seda, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada. Maakohus on otsuses tuvastanud, et hageja raha arvel täitmine ei olnud tulemuslik ja muu vallasvara olemasolust hageja ei teatanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et sundtäitmisel oli väärteoasjas tehtud otsus, mille täitmisele kehtisid 2007-2008 lühikesed aegumistähtajad. Karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 3 (

1. a oktoobris kehtinud redaktsioon) ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a kriminaalasjas nr 3-1-1-51-08 tehtud otsuse p 8.1 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud otsuse p 16 kohaselt tuleb aegunuks lugeda sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja (18 kuud arvates otsuse jõustumisest) jooksul, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Sellises olukorras oli kohtutäitur pärast muu vara puudumise väljaselgitamist õigustatud arestima ja müüma hageja kinnistu. Erinevalt kaebuses väidetust ei olnud seetõttu ka ebaproportsionaalne ja ebamõistlik müüa isiku elukoht. Lõpetuseks märgib kolleegium, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki.
5. Kolleegium märgib, et kassatsioonkaebuse väited hagejal auto olemasolu ja selle senini garaazis seismise kohta on tõendite hindamist eeldavad väited, mille kohta ei saa Riigikohus TsMS § 688 lgtest 3-5 tulenevalt seisukohta võtta. Kassatsioonkaebuses on teisigi tõendite hindamist eeldavaid väiteid, mida kolleegium ei pea vajalikuks eraldi välja tuua.
6. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et kohtutäitur pidanuks täitemenetluse omal algatusel peatama, kordab kolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 tehtud määruse p-s 21 väljendatud seisukohta: "Maakohus leidis õigesti, et

§ 46lg 1 p 8 ega lg 2 p-d 1 ja 4 ei kohusta kohtutäiturit täitemenetlust peatama.

Täitemenetluse peatamise õigus on

§ 45järgi ka kohtul, kuid peatamise eelduseks on sellisel juhul võlgniku avaldus.

Täitetoimingu edasilükkamise eelduseks on

§ 44järgi sissenõudja avaldus või kohtulahend." 18.

Lõpetuseks peab kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada menetlusosaliste ringi. Ei enne

1. jaanuari 2006 kehtinud ega alates
2. jaanuarist 2006 kehtivas täitemenetluse seadustikus ei olnud ega ole menetlusosaliste ringi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi korral täpsemalt reguleeritud. Selle küsimuse kohta ei ole tehtud ka selgitavat Riigikohtu lahendit. Täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Täitemenetluse osalised on loetletud

§s 5, mh on täitemenetluse osaline võlgnik. Eelkõige esitavadki praktikas enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagisid võlgnikud. Kuna

§ 223lg 1 ei täpsusta, kelle vastu peaks võlgnik hagi esitama, tuleb seda selgitada.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa (nt abielu lahutamine, sundtäitmise lubamatuks tunnistamine). Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, otsuse sundtäitmine vajalik ei ole. Arvestades hagi iseloomu, on kolleegiumi arvates vajalik ning otstarbekas tõlgendada

§ 223

selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Nimelt näevad

§ 223

lg 2 ja

§ 98

lg 2 ette mitmeid enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärgi erinevatele täitemenetluse osalistele. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit.

§ 223

lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt asjaõigusseaduse § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (

§ 223

lg 2 p 3, samuti

§ 98

lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (

§ 223lg 2 p 4).

Kui hagi esitaja on võlgnik, on eespool esitatud põhjusel vajalik, et menetluses osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja. Sellisel juhul oleks kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Nii ei saa tekkida ka küsimust, kas enampakkumise kehtetuks tunnistamine kehtib ka selle täitemenetluse osalise suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud. Oluline on ka see, et menetluses osaledes on neil isikuil võimalik esitada erinevaid vastuväiteid. Nt saaks sissenõudja end vastuväidete esitamisega kaitsta ostja tulevase müügihinna tagastamise nõude vastu. Kokkuvõttes on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ja kostjatena tuleb selle hagi korral käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele, mis on suunatud nimetatud kolme isiku vastu, on võimalik esitada ka täiendavaid haginõudeid, nt nõuda asi ostjalt välja, nõuda kinnistusraamatu kande parandamist vms. Kui võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide nimetatud isikute vastu, võib see anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida eespool esitatule hageja tähelepanu. Selles punktis märgitu ei mõjuta aga praeguse asja lahendamist, sest hagi jäi rahuldamata sisulistel põhjustel. 19. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. 20. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Jaak Luik, Villu Kõve, Henn Jõks