Obsah (11)

§ 664§ 660§ 661§ 428§ 606§ 692§ 701§ 475§ 663§ 172§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev RE

) § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustas ajutine haldur maakohtu

1. veebruari
2. a määruse resolutsiooni p 4, millega määrati ta dokumentide hoidjaks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse selles seaduses ettenähtud juhtudel. Vaidlustatud määrusega lõpetati menetlus OÜ HELMIKESKUS pankrotiavalduses raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel ning PankrS § 29 lg 6 järgi võivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Seega ei näe pankrotiseadus ajutisele haldurile ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega võlgniku pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 7 alusel saaks ajutine haldur esitada määruskaebuse üksnes ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Ajutine haldur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha uus määrus, millega tühistada Viru Maakohtu
4. veebruari 2010 määruse p 4 ja Viru Maakohtu
5. märtsi 2010 määruse p 3 ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks N. Krivonossova. Ringkonnakohtu määruses väljendatud seisukoht ei ole õige ja on vastuolus ajutise halduri institutsiooni ja mõttega. PankrS § 22 sätestab ajutise halduri ülesanded. PankrS §-st 22 ja § 56 lg-st 3 ei tulene ajutise halduri nõusolekut asuda täitma võlgniku dokumentide hoidja kohustusi pärast pankrotiavalduse menetluse lõpetamist. Samas ei saa isikule panna ka kohustusi ilma selle isiku nõusolekuta. Dokumentide hoidmine ei kuulu ajutise halduri ülesannete hulka. Pankrotiseadus ei reguleeri ega sätesta dokumentide hoidmise korda olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse. Seetõttu jättis ringkonnakohus ebaõigesti ajutise halduri kaebuse läbi vaatamata üksnes põhjusel, et pankrotiseadus ei näe ajutisele haldurile ette võimalust esitada määruskaebust pankrotiavalduse menetluse lõpetamise määruse peale. Kuna seadusandja ei ole üldse näinud ette võimalust määrata dokumentide hoidjaks ajutist haldurit, ei saa võtta ajutiselt haldurilt võimalust vaidlustada enda kohta seadusliku aluseta tehtud lahendit. Selline seisukoht ei ole vastavuses põhiseaduse § 24 lg-ga 5, milles sätestatakse, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ajutine haldur leiab, et tema edasikaebeõigus tuleneb

§ 660lg-st 3.

Selle sätte järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-08, et menetlust lõpetava määrusena tuleb

§ 661

lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega hagita asi lahendatakse. Menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena

§ 428tähenduses.

Äriseadustiku § 219 lg 1 alusel annavad osaühingu likvideerijad dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad ei ole dokumentide hoidjat määranud, määrab selle vajadusel kohus. Ajutine haldur on veendumusel, et juriidilise isiku juhtorganite liikmete, likvideerijate hulgast juriidilise isiku dokumentide hoidja määramise kord ja põhimõtted peavad olema ühesugused. Seega peab kohus juriidilise isiku dokumentide hoidja määramisel lähtuma

§-des 602-606 sätestatust.

§ 606

lg 2 sätestab, et isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse. Ajutine haldur leiab, et tema kaebeõigus tuleneb ka

§ 660lg-st 2.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Asi tuleb

§ 701

lg 3 esimese lause järgi saata samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemiseks. 7.

§ 660

lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette nähtud teisti.

§ 475

lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. 8. Kolleegium nõustub määruskaebuses toodud väitega, et pankrotiseadus ei reguleeri likvideeritava võlgniku dokumentide hoidmist, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata likvideerimismenetluseta. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et määruse peale, millega lõpetatakse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, võib esitada määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 järgi võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja. Samas jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus määras ajutise halduri sama määrusega võlgniku dokumentide hoidjaks. Kuna maakohus määras ajutise halduri võlgniku dokumentide hoidjaks, kitsendas maakohus sellega ajutise halduri õigusi. Seetõttu oli ajutisel halduril

§ 660

lg 3 alusel õigus esitada maakohtu määruse peale osas, millega teda määrati dokumentide hoidjaks, määruskaebus ringkonnakohtule ning ringkonnakohus jättis ekslikult ajutise halduri määruskaebuse PankrS § 29 lg 6 alusel läbi vaatamata.

1. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ajutine haldur ei ole andnud nõusolekut olla dokumentide hoidjaks, märgib kolleegium järgmist. Ajutise halduri nimetab PankrS § 22 lg 1 alusel kohus, arvestades sama seaduse §-s 56 sätestatut. PankrS § 56 lg 3 alusel annab haldur kohtule haldurina tegutsemise kohta kirjaliku nõusoleku, milles kinnitab, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 29 lg 8 esimese aluse järgi likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Nende sätete koostoimest leiab kolleegium, et kui isik on andnud nõusoleku tegutseda ajutise haldurina, annab ta ka nõusoleku täita likvideerija ülesandeid olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Juriidilise isiku lõpetamist ja likvideerimist reguleerib PankrS §
2. Sama paragrahvi viies lõige sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Seega on pankrotihalduril võimalik anda dokumente hoiule PankrS § 130 lg 5 alusel ka teistele isikutele. Pankrotiseaduse mõttega oleks vastuolus, kui võlgniku likvideerimismenetluseta likvideerimisel peaks likvideeritava isiku dokumente hoidma üksnes ajutine haldur. Seetõttu tuleb PankrS § 130 lg-t 5 kohaldada analoogia alusel ka juhtudele, kus pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Seega tuleneb PankrS § 29 lg-st 8 ja § 130 lg-st 5, et kui ajutine haldur likvideerib võlgniku, on tal kohustus vastutada dokumentide säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile, kuna kohtule antud kirjalik nõusolek tegutseda ajutise haldurina hõlmab ka likvideerija ülesannete täitmist. Samas ei saa kohus välistada halduri õigust anda dokumente hoiule teisele isikule.
3. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui lahendas
4. märtsi
5. a määrusega ka ajutise halduri suuliselt esitatud kaebuse
6. veebruari
7. a määruse peale, millega teda määrati võlgniku dokumentide hoidjaks.

§ 661

lg 1 järgi esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta

§ 663

lg 5 kohaselt selle viivitamatult koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega ei pidanud maakohus tegema täiendavat määrust, vaid saatma ajutise halduri määruskaebuse menetlemiseks ringkonnakohtule. 11. Kassatsiooniastme menetluskulud kannab

§ 172lg 1 kohaselt kaebuse esitaja.

12. Ajutise halduri määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Tambet Tampuu, Villu Kõve, Lea Laarmaa